ELLUJÄÄMISNIPPE: kuidas pääseda tigeda põdra eest?

Print pagePDF pageEmail page

Tuleb välja, et vähemalt Ameerikas – ja tõenäoliselt kehtib see mujalgi –
põhjustavad põdrad inimestele märgatavalt sagedamini vigastusi kui karud
ja hundid kokku. Põhjuseks on see, et inimesed kipuvad põtru mitte kartma,
uskudes, et need on umbes samamoodi vagurad nagu kitsed või hirved. Ja nii minnaksegi
julgelt põdrale liiga lähedale näiteks pilti tegema – ja kahetsetakse seda kohe.
Sest 500-kilone ja kaks meetrit kõrge tugevate sarvedega elukas, kes suudab joosta
kiirusega kuni 45 km/h, pole mingi Bambi. Art of Manliness on pannud kokku illustreeritud
juhendi selle kohta, kuidas käituda põdra lähedusse sattudes.

1. Kui näed põtra, siis püüa enda ja looma vahele jätta piisavalt ruumi. Vähemalt 15-20 meetrit. Kui vaja, siis tekita rahulikult taganedes teie vahele lisaruumi.

2. Vaata, ega vasikaid läheduses pole. Ära iialgi jää põdralehma ja tema vasikate vahele.

3. Jälgi agressiivsuse märke: kaela- ja seljakarvade turriminek, peadligi tõmbuvad kõrvad, pidev mokkade limpsimine.

4. Kui põder sind ründab, siis jookse nii kõvasti ja kiiresti minema kui suudad. Üldiselt tõmbab põder tagasi, kui on sind endast piisavalt kaugele kihutanud.

5. Püüa leida lisakaitset, tõmbudes suure puu, kivi või mõne ehitise taha.

6. Kui saad siiski sarvehoobi ja lendad maha, siis tõmbu kerra ja püüa kaitsta oma pead ja elutähtsaid organeid. Kui vähegi võimalik, siis jätka taandumist.

Allikas: Õhtuleht

PRESSITEADE! Eesti Loomakaitse Selts ja Eesti Jahimeeste Selts: ettevaatust metsloomad teel!

Print pagePDF pageEmail page

Foto: Kaarel Roht

Eesti Loomakaitse Selts ja Eesti Jahimeeste Selts kutsuvad inimesi üles olema tähelepanelikud ja arvestama metsloomadega. Alanud on hirvlaste jooksu- ja jahihooaeg.

„Põtradel ja punahirvedel on jooksuaeg sügisel, seetõttu võivad nad sõiduteele sattuda tavapärasest sagedamini,“ selgitas EJSi tegevjuht Tõnis Korts. „Liiklejatel tasub sellega arvestada ja jälgida oma sõidukiirust. Eriti ettevaatlik tuleks olla metsavahelistel ja halva nähtavusega teedel,“ lisas tegevjuht. „1. oktoobril algab ajujaht ning koertega peetav jaht ja metsloomade liikuvus suureneb eriti nädalavahetustel, mistõttu palume liiklejatel olla ettevaatlikud,“ tõi Korts välja.

Jätka lugemist

Heinatöödel tuleb ettesattuvaid looma- ja linnupoegi säästa

Print pagePDF pageEmail page

Rohus pikutavat metskitsetalle pildistas Tõnu Talvi.
Metskitsetalle pildistas Tõnu Talvi.

Keskkonnaamet kutsub loomadele talvesööta varuvaid põllumehi üles oma tööde tegemisel tähelepanelikkusele ning loodusega arvestamisele.

Alanud on igasuvine heinategu. Samaaegselt põllumajandusloomadele sööda varumisega on paljudel rohumaadega seotud lindudel ja loomadel poegade kasvamise aeg, mistõttu on suurenenud loomapoegade ja põllumajandustehnika kohtumise võimalused. Keskkonnaamet paneb põllumeestele südamele, et tööde tegemisel arvestataks heinamaadel elavate loomadega.

Jätka lugemist

Print pagePDF pageEmail page

FOTO: Elmo Riig / Sakala / Scanpix

Tänavu oleme vähemalt seni pääsenud ilma suuremate õnnetusteta, aga looduses toimub just praegu iga-aastane põdraränne ehk käes on see aeg, mil põdralehmad ajavad pärast uute vasikate sündi eelmise aasta mullikad enda juurest ära.

Jätka lugemist

Kiskjakahjusid aitab ära hoida tõhus ennetustegevus

Print pagePDF pageEmail page

Korralikult paigaldatud ja hooldatud elektrikarjus aitab väga mõjusalt suurkiskjate kahjusid vähendada. Foto: Uno Treier

Keskkonnaamet hüvitas 2017. aastal suurkiskjate poolt karjakasvatajatele ja mesinikele tekitatud kahjud 249 573 euro ulatuses. Korralikel ennetusmeetmetel on kahjude ärahoidmisel väga suur roll.

Eesti looduse loomulik osa on heas seisus suurkiskjate asurkonnad. Samaväärselt loovad meie maastikus ja majanduses olulist lisaväärtust traditsioone järgiv loomakasvatus ja mesindus. Igasuguse põllumajandustegevuse juures tuleb arvestada, et metsloomad püüavad vähese vaeva ja riskiga oma toidu kätte saada ning inimese vara kasutamine tuleb neile võimalikult keeruliseks teha.

Jätka lugemist

EJS soovitab: 10 nõuannet metslooma poegadega kohtumisel

Print pagePDF pageEmail page

Metskits oma poegadega. Foto: Kaarel Roht

Kätte on jõudnud aeg, mil metsaelanikele sünnib järelkasv. Sotsiaalmeediasse on ilmunud esimesed ülesvõtted inimeste kokkupuutest metslooma poegadega. Paljudel aga puudub teadmine või arusaam, kuidas sellises olukorras käituda. Eesti Jahimeeste Selts koostas selleks puhuks juhendi.

„Meie metsades elutseb palju loomi ja linde, mistõttu kohtumised nendega on tavapärased,“ kommenteeris EJSi tegevjuht Tõnis Korts. „Reeglina pole metsloomad ohtlikud, aga nendega kokkupuutumisel on mõistlik järgida kindlaid reegleid.“

EJSi nõuniku ning ornitoloogi Kaarel Rohu sõnul kehtivad sarnased põhimõtted ka lindude puhul: ei tohiks ligineda linnule, kes on silmnähtavalt erutunud (läheb lendu, häälitseb ja käitub ärevalt, teeskleb vigast). Leides linnupesa, tuleks uudishimu maha suruda ning ettevaatlikult, ilma vanalinde pikemalt häirimata, taganeda ning lahkuda lindude pesitsusterritooriumilt. Mõnedel poegadel on kombeks enneaegselt pesast lahkuda, kui keegi neid häirib, samas aga võivad nad seetõttu kiskjatele kergeks suupisteks saada.

Jätka lugemist

Jahimehed täitsid metssigade küttimismahu

Print pagePDF pageEmail page

Foto: Aimar Rakko

Lisaks kütitud isenditele läksid üleriigilise küttimiskohustuse (7557 isendit) täitmisel arvesse ka kõik jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega metssead, mis teeb lõplikuks küttimismahu täitmiseks 7869 isendit.

Juba kolmandat aastat määrati sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks tavapärasest suuremad metssigade küttimismahud. Jahimehed teadvustasid olukorra tõsidust ning küttisid möödunud jahihooajal 7584 isendit. Lisaks hukati 39 katku kahtlusega isendit ja surnuna leiti 246.

Jätka lugemist

november 2018
E T K N R L P
« okt.    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
2627282930  

Arhiiv

Lahtioleku ajad

Esmaspäev 9.00-14.00
Teisipäev suletud
Kolmapäev 13:00-18:00
Neljapäev suletud
Reede 9:00-14:00
Laupäev suletud
Pühapäev suletud