Kodulehekülje haldur

1.oktoobril algas aju- ja koertega jahi hooaeg.

Vastavalt jahikalendrile algas oktoobriga aju- ja koertega jahi hooaeg. Jahimeestele on see aktiivse sõraliste küttimishooaja algus  ja seetõttu väga oluline.

Sõralistest kütitakse meil  põtru, punahirvi, metssigu ja metskitsi. Metssigu küll sigade Aafrika katku tõttu vähem. Eestis kütitakse suurulukeid valdavalt seltskonnaga ehk siis ühisjahil. Ühisjaht on suur rahvuslik väärtus, mis ühendab eri rahvusi ja ühiskonnakihte. Öeldakse, et saunas ja jahil on kõik võrdsed. Loevad vaid jahimehe oskused ja see teebki ühisjahist väärtuse. Jahimehe praktilisi jahioskusi ei saa osta raha eest, need omandatakse ise ja vanemate kaaslaste abiga, mis omakorda kindlustab põlvkondade vahelise seose. Ühisjahil on ka vähem nii eetilisi kui ka seaduse rikkumisi. See tuleneb suuremast sotsiaalsest vastutusest ja kontrollist.

Eestis on kehtiv suurulukite majandamise ja hooldamise süsteem läbi jahipiirkondade, mis antakse riigi poolt valdavalt MTÜdele kasutada. Arvestades, et keskkonnakaitse ja looduskaitse põhimõtted muutuvad üha tähtsamaks, on Eesti eesrindlik ja läbipaistev suurulukite kui elusressursi majandamise korraldus eeskujuks kogu Euroopale. Meie loodust ilmestab ulukiliikide lai spekter ja populatsioonide hea seisund, mis on tagatud suurtel aladel majandamisega.

Vanal „Kalevi“ Jahimehe liikmekaard kaanel on kiri: Kes ei hoolitse kasulike ulukite eest, sellel ei ole õigust ka jahti pidada. Vaatamata sellele, et jahipidamine on võrreldes eelmiste kümnenditega muutunud, on ta oma olemuselt sama ja jahimehed naudivad seda tegevust nii nagu vanal ajal. Jahipidamine algab uluki eest hoolitsemisega, tema kaitsega, soolakute ja söödapõldude rajamisega. Küttimise moment on jahipidamise kui protsessi juures väike detail. Paraku just seda viimast üritavad jahist mitteteadvad ja mittemõistvad inimesed rõhutada. Siin on väljakutse jahimeestele: tuleb rohkem oma tegevusest teada anda.

Jahipidamine oma detailides on küll vaikiv kunst, aga jahinduse olemust tuleb kaaskodanikele selgitada. Tuleb mõista, et loodusressursside kasutamine on meie kõigi ühine asi. Puhas loodus on saanud inimõiguseks ja seetõttu on ühiskonnal õigus teada, mis metsas toimub ja miks toimub. Ja meie kohus ja miks ka mitte privileeg on seda selgitada.

Jahimehed ajavad oma asja sära silmades ja nad teavad, et käivad õiget rada. Jahimehed ootavad avalikkuselt mõistvat suhtumist, küttimise mahud tulevad tellimusena just ühiskonna poolt. Need on jahimeestele kohustuslikud ja seetõttu ei oleks õiglane pahandada nende jahimeestega, kes korrektselt jahti peavad. Meie Eesti ei ole suur, aga meid pole ka palju ja seetõttu on lootust, et mahume siia kõik ilusasti ära.

Aju- ja koerajaht paneb loomad rohkem liikuma. Teedel tuleb autojuhtidel olla veel tähelepanelikum. Looduses liikujale, seenelistele ja marjulistele on paslik meelde tuletada, et eriti nädalavahetustel, kui ajujahid  toimuvad, tuleks olla metsateedel tähelepanelik, eriti siis, kui märkate punastes või oranžides vestides mehi ja naisi askeldamas. EJS on soovitanud jahiseltsidel kasutada teede ääres ajutisi hoiatusmärke „Ettevaatust jaht“. Kui olete sattunud jahipidamise piirkonda säilitage rahu ja olge nähtav. Mitte mingil juhul ei tohi varjuda. Olge nähtavad ja teid märgatakse, raadio teel katkestatakse jahipidamine, kuni pole tagatud ohutus. Kuna jahimeestel on käimas „jahiohutuse aasta“, siis on ohutuse teema eriliselt luubi all.

Sellised mõtted 1.oktoobril.

Ega muud kui sära silmadesse ja kivi kotti alanud jahihooajal!

EJS

Allikas: ejs.ee

Laskevõistlus „Viljandi kütt 2019“

Augusti kuu viimasel päeval toimus Kuritse lasketiirus Viljandimaa jahimeeste laskepäev eesmärgiga välja selgitada   „Viljandi kütt 2019“, parimad seeniorid ja naislaskurid.  Laskevõistlusel osales 43 jahimeest, nende seas ainult üks naislaskur Piret Helve Heimtalist. Samas tegi rõõmu vanade küttide osalemine. Eraldi tooks välja Meemo Lond ja Ülo Malm Paistust. Mõlemal härrasmehele täitub käesoleval aastal 80 aastat. Ega vähem tubli ei olnud Rein Annus Nuiast, kes saavutas etteruttavalt seeniorite klassi tubli neljanda koha ja kuulus võistkondliku arvestuses võitjate meeskonda.

Jätka lugemist

Heinatöödel tuleb olla loodusest hooliv

Metskitsetalle pildistas Tõnu Talvi.
Metskitsetalle pildistas Tõnu Talvi.

Keskkonnaamet kutsub loomadele talvesööta varuvaid põllumehi üles oma tööde tegemisel tähelepanelikkusele ning loodusega arvestamisele.

Alanud on igasuvine heinategu. Samaaegselt põllumajandusloomadele sööda varumisega on paljudel rohumaadega seotud linnu- ja loomaliikidel poegade kasvamise aeg, mistõttu on suurenenud loomapoegade ja põllumajandustehnika kokkusattumise võimalused. Keskkonnaamet paneb põllumeestele südamele, et tööde tegemisel arvestataks heinamaadel ettetulevate loomadega.
Jätka lugemist

Möödunud jahihooajal kütiti rekordarv šaakaleid

Foto: Veiko Laeva rajakaamera

2018./2019. jahihooajal kütiti 62 isendit, mis on kõigi aegade suurim küttimistulemus.

Mullu ilmunud Keskkonnaagentuuri kokkuvõttes ,,Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus” hinnati 2017. aasta küttimise põhjal šaakali arvukust järgmiselt: ,,möödunud aastal kütiti kokku 26 šaakalit, lisaks sellele jäi kaks isendit auto alla ning üks leiti teadmata põhjusel hukkununa. Aasta varem kütiti 32 šaakalit. Niisiis on küttimine vähenenud hoolimata sellest, et jahiaeg pikenes kahe kuu võrra ning lumeolud jahipidamiseks olid märksa paremad kui aasta varem. Küttimise kahanemine näitab samuti seda, et šaakali arvukuse kasv ei ole enam varasemas tempos jätkunud.”

Jätka lugemist

märts 2020
E T K N R L P
« jaan.    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  
Arhiiv
Lahtioleku ajad
Esmaspäev 9.00-14.00
Teisipäev suletud
Kolmapäev 13:00-18:00
Neljapäev suletud
Reede 9:00-14:00
Laupäev suletud
Pühapäev suletud