Kodulehekülje haldur

Möödunud jahihooajal kütiti rekordarv šaakaleid

Foto: Veiko Laeva rajakaamera

2018./2019. jahihooajal kütiti 62 isendit, mis on kõigi aegade suurim küttimistulemus.

Mullu ilmunud Keskkonnaagentuuri kokkuvõttes ,,Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus” hinnati 2017. aasta küttimise põhjal šaakali arvukust järgmiselt: ,,möödunud aastal kütiti kokku 26 šaakalit, lisaks sellele jäi kaks isendit auto alla ning üks leiti teadmata põhjusel hukkununa. Aasta varem kütiti 32 šaakalit. Niisiis on küttimine vähenenud hoolimata sellest, et jahiaeg pikenes kahe kuu võrra ning lumeolud jahipidamiseks olid märksa paremad kui aasta varem. Küttimise kahanemine näitab samuti seda, et šaakali arvukuse kasv ei ole enam varasemas tempos jätkunud.”

Jätka lugemist

Õnnetused metsloomadega on saanud tõsiseks murekohaks

Liiklusõnnetuses hukkunud metskits. Foto: Tarmo Mikussaar

Jahimeestel on mure ‒ järjest enam saab meie teedel ulukeid hukka.

1989. aastal kirjutas jahindusteadlane Tiit Randveer Pääsukese sarjas ilmunud metskitse raamatus, et viimastel aastatel on teedel hukkunud 170‒180 metskitse aastas. Täna, 30 aastat hiljem tõdeme, et see arv on pea kolmkümmend korda suurem. Ilmselgelt on mitte ainult jahimeestel, vaid meil kõigil põhjust muretseda ja häirekella lüüa.

Just sellest murest ajendatuna hakkasid jahimehed teemat uurima ja Pärnu jahimees Urmas Salmu on teinud tänuväärset tööd. 21. märtsil toimunud EJSi liikmesorganisatsiooni juhtide nõupidamisel tegi ta sellekohase ettekande. Koos Urmasega käis seda probleemi tutvustamas ka EJSi tegevjuht Tõnis Korts 25. märtsil Terevisioonis. Vaata seda intervjuud SIIT. Nende kahe sündmuse vahel sattus Pärnumaal Audrus põder õnnetult silla piirde vahele ja sai raskeid vigastusi ning tuli hukata, vaata SIIT.

Jätka lugemist

Kui inimene teeb loomi aidates kurja

Üle mitme aasta saame tänavu taas nautida normaalset Eestimaa talve. Kohev lumi ja parajad miinuskraadid on aga mõned loomasõbrad muretsema pannud ja nii on levimas üleskutsed minna metsloomi aitama.

ELLUJÄÄMISNIPPE: kuidas pääseda tigeda põdra eest?

Tuleb välja, et vähemalt Ameerikas – ja tõenäoliselt kehtib see mujalgi –
põhjustavad põdrad inimestele märgatavalt sagedamini vigastusi kui karud
ja hundid kokku. Põhjuseks on see, et inimesed kipuvad põtru mitte kartma,
uskudes, et need on umbes samamoodi vagurad nagu kitsed või hirved. Ja nii minnaksegi
julgelt põdrale liiga lähedale näiteks pilti tegema – ja kahetsetakse seda kohe.
Sest 500-kilone ja kaks meetrit kõrge tugevate sarvedega elukas, kes suudab joosta
kiirusega kuni 45 km/h, pole mingi Bambi. Art of Manliness on pannud kokku illustreeritud
juhendi selle kohta, kuidas käituda põdra lähedusse sattudes.

1. Kui näed põtra, siis püüa enda ja looma vahele jätta piisavalt ruumi. Vähemalt 15-20 meetrit. Kui vaja, siis tekita rahulikult taganedes teie vahele lisaruumi.

2. Vaata, ega vasikaid läheduses pole. Ära iialgi jää põdralehma ja tema vasikate vahele.

3. Jälgi agressiivsuse märke: kaela- ja seljakarvade turriminek, peadligi tõmbuvad kõrvad, pidev mokkade limpsimine.

4. Kui põder sind ründab, siis jookse nii kõvasti ja kiiresti minema kui suudad. Üldiselt tõmbab põder tagasi, kui on sind endast piisavalt kaugele kihutanud.

5. Püüa leida lisakaitset, tõmbudes suure puu, kivi või mõne ehitise taha.

6. Kui saad siiski sarvehoobi ja lendad maha, siis tõmbu kerra ja püüa kaitsta oma pead ja elutähtsaid organeid. Kui vähegi võimalik, siis jätka taandumist.

Allikas: Õhtuleht
aprill 2019
E T K N R L P
« veebr.    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
2930  
Arhiiv
Lahtioleku ajad
Esmaspäev 9.00-14.00
Teisipäev suletud
Kolmapäev 13:00-18:00
Neljapäev suletud
Reede 9:00-14:00
Laupäev suletud
Pühapäev suletud