Kodulehekülje haldur

Õnnetused metsloomadega on saanud tõsiseks murekohaks

Liiklusõnnetuses hukkunud metskits. Foto: Tarmo Mikussaar

Jahimeestel on mure ‒ järjest enam saab meie teedel ulukeid hukka.

1989. aastal kirjutas jahindusteadlane Tiit Randveer Pääsukese sarjas ilmunud metskitse raamatus, et viimastel aastatel on teedel hukkunud 170‒180 metskitse aastas. Täna, 30 aastat hiljem tõdeme, et see arv on pea kolmkümmend korda suurem. Ilmselgelt on mitte ainult jahimeestel, vaid meil kõigil põhjust muretseda ja häirekella lüüa.

Just sellest murest ajendatuna hakkasid jahimehed teemat uurima ja Pärnu jahimees Urmas Salmu on teinud tänuväärset tööd. 21. märtsil toimunud EJSi liikmesorganisatsiooni juhtide nõupidamisel tegi ta sellekohase ettekande. Koos Urmasega käis seda probleemi tutvustamas ka EJSi tegevjuht Tõnis Korts 25. märtsil Terevisioonis. Vaata seda intervjuud SIIT. Nende kahe sündmuse vahel sattus Pärnumaal Audrus põder õnnetult silla piirde vahele ja sai raskeid vigastusi ning tuli hukata, vaata SIIT.

Jätka lugemist

Kui inimene teeb loomi aidates kurja

Üle mitme aasta saame tänavu taas nautida normaalset Eestimaa talve. Kohev lumi ja parajad miinuskraadid on aga mõned loomasõbrad muretsema pannud ja nii on levimas üleskutsed minna metsloomi aitama.

ELLUJÄÄMISNIPPE: kuidas pääseda tigeda põdra eest?

Tuleb välja, et vähemalt Ameerikas – ja tõenäoliselt kehtib see mujalgi –
põhjustavad põdrad inimestele märgatavalt sagedamini vigastusi kui karud
ja hundid kokku. Põhjuseks on see, et inimesed kipuvad põtru mitte kartma,
uskudes, et need on umbes samamoodi vagurad nagu kitsed või hirved. Ja nii minnaksegi
julgelt põdrale liiga lähedale näiteks pilti tegema – ja kahetsetakse seda kohe.
Sest 500-kilone ja kaks meetrit kõrge tugevate sarvedega elukas, kes suudab joosta
kiirusega kuni 45 km/h, pole mingi Bambi. Art of Manliness on pannud kokku illustreeritud
juhendi selle kohta, kuidas käituda põdra lähedusse sattudes.

1. Kui näed põtra, siis püüa enda ja looma vahele jätta piisavalt ruumi. Vähemalt 15-20 meetrit. Kui vaja, siis tekita rahulikult taganedes teie vahele lisaruumi.

2. Vaata, ega vasikaid läheduses pole. Ära iialgi jää põdralehma ja tema vasikate vahele.

3. Jälgi agressiivsuse märke: kaela- ja seljakarvade turriminek, peadligi tõmbuvad kõrvad, pidev mokkade limpsimine.

4. Kui põder sind ründab, siis jookse nii kõvasti ja kiiresti minema kui suudad. Üldiselt tõmbab põder tagasi, kui on sind endast piisavalt kaugele kihutanud.

5. Püüa leida lisakaitset, tõmbudes suure puu, kivi või mõne ehitise taha.

6. Kui saad siiski sarvehoobi ja lendad maha, siis tõmbu kerra ja püüa kaitsta oma pead ja elutähtsaid organeid. Kui vähegi võimalik, siis jätka taandumist.

Allikas: Õhtuleht

PRESSITEADE! Eesti Loomakaitse Selts ja Eesti Jahimeeste Selts: ettevaatust metsloomad teel!

Foto: Kaarel Roht

Eesti Loomakaitse Selts ja Eesti Jahimeeste Selts kutsuvad inimesi üles olema tähelepanelikud ja arvestama metsloomadega. Alanud on hirvlaste jooksu- ja jahihooaeg.

„Põtradel ja punahirvedel on jooksuaeg sügisel, seetõttu võivad nad sõiduteele sattuda tavapärasest sagedamini,“ selgitas EJSi tegevjuht Tõnis Korts. „Liiklejatel tasub sellega arvestada ja jälgida oma sõidukiirust. Eriti ettevaatlik tuleks olla metsavahelistel ja halva nähtavusega teedel,“ lisas tegevjuht. „1. oktoobril algab ajujaht ning koertega peetav jaht ja metsloomade liikuvus suureneb eriti nädalavahetustel, mistõttu palume liiklejatel olla ettevaatlikud,“ tõi Korts välja.

Jätka lugemist

märts 2020
E T K N R L P
« jaan.    
 1
2345678
9101112131415
16171819202122
23242526272829
3031  
Arhiiv
Lahtioleku ajad
Esmaspäev 9.00-14.00
Teisipäev suletud
Kolmapäev 13:00-18:00
Neljapäev suletud
Reede 9:00-14:00
Laupäev suletud
Pühapäev suletud