Erika Tetsmann
Metssiga surus Savikotil kärsa vastu klaasist ust
Follow
Seda ei juhtu just tihti, et metssiga kärsa vastu majaust surub. Viljandi vallas Savikotil asuva Väljaotsa talu terrassiuks sai aga teisipäeva õhtul just sellist ebaharilikku nosu tunda.
Foto: Marko Saarm / Sakala
Väljaotsa talu perenaine Elina Kiilaspä rääkis, et teisipäeva õhtupoolikul käis tema terrassil metssiga, kes pani nina vastu klaasist ust ning vaatas, kuidas kolm koera sedasama ust seestpoolt maha murda üritasid.
Metssea jäljed olid Viljandist mõne kilomeetri kaugusel asuva Väljaotsa talu terrassil näha veel eilegi, samuti tema kärsast jäänud märgid ukseklaasil. Esialgu pidas peremees ukse taga uudistajat hulkuvaks koeraks, kuid siis nägi, et see oli hoopis siga.
Et pere koerad reageerisid ootamatu külalise peale tormilise haukumisega, läks siga Elina Kiilaspä sõnul üpris kiiresti metsa tagasi. Seda polnud veel juhtunud, et metsanotsu majale nii lähedale oleks tulnud. Niipalju kui Kiilaspä tuttavalt jahimehelt uuris, on see lausa ebatavaline, sest metssead hoidvat eriti kaugele nendest majapidamistest, kus on koerad.
Küll on Savikotil asuva talu juurde leidnud tee rebane ning lauta kolinud sisse kaks kährikut. «Järgmisena ootame siis karu,» sõnas perenaine.
Päri-Metsküla jahimeeste seltsi esimees Indrek Reinaru ütles, et eile lasid nad küla vahel hulkunud metssea maha, sest tema kohta oli peale Väljaotsa talu tulnud teateid teisteltki elanikelt. Kui koduaeda satub metsloom, tulekski Reinaru sõnul kõigepealt kohalik jahiselts üles otsida.
Indrek Reinaru hinnangul ei paistnud metsseal lahkamisel olevat seakatku tunnuseid, näiteks verevalumeid või veritsust siseelundites. Siiski läksid proovid igaks juhuks laborisse, kus tulemused selguvad lähipäevil.
Reinaru leidis, et pigem oli see terve metssiga, kes oli ülejäänud karjast äbarikum. Tema arvamust kinnitas see, et loom ilmus jooksuajal, mil emised lähevad eraldi ning nõrgim jääb omaette tuiama.
Uueveskil askeldab näljane kopraonu
Foto: Marko Saarm
Viljandis Uueveski paisjärve ümber patseerijad võivad näha kobraste tegutsemise jälgi. Tegusad pikahambulised on hoolega suurte pajude kallal maiustanud. Kuigi ühtegi tüve koprad veel langetada pole jõudnud, suudaksid nad töötava tammi mõne päevaga nullist valmis ehitada.
Kaks aastat tagasi leidis Uueveski puhkekeskuse juhataja Allar Teppart ühe kopra oma basseinist. Toona arvati, et vaene loom on sinna lõksu jäänud, ning üritati teda sealt päästjate abiga kätte saada.
«Hiljem selgus, et ta oskas väga kenasti sisse ja välja käia,» lausus Teppart. Kobraste uutest tegemistest ettevõtja enda tegemistele ohtu ei näe. «Ei mõjuta ta midagi. Peaasi et lõksu ei jää ja oma asjadega ilusti hakkama saab.»
Teppart arvas, et kui kobraste ehitis veeringlust häirima peaks hakkama, küllap see siis ka ära koristatakse. Kobrastel on urge ja kuhilaid puhkekeskusest ülesvoolu olnud varemgi, kuid need pole ettevõtte tegemisi mingilgi moel seganud.
Linnavalitsuse haljastuse ja heakorra spetsialistile Age Alasele oli jutt kobraste tegutsemisest uudiseks ning mingit seisukohta ta esialgu võtta ei osanud. Keskkonnaameti Viljandi regiooni jahinduse spetsialist Aleksander Siimenson teadis aga rääkida, et üks võimalus on häirivad puulangetajad jahimeeste abiga kinni püüda ja mujale asustada.
«Linn pole jahimaa ja pauku seal teha ei tohi. Minu teada aitab Viljandit selles osas Viiratsi jahiselts,» ütles Siimenson. «Kopra tehtud tammi võib ju lõhkuda, aga ta ehitab selle uuesti.»
Jahirahu väljakuulutamine Tartus Jaani kirikus
Kuuldused nigelast hundijahihooajast on tugevasti liialdatud
Foto: Pm
Paljud jahimehed on kurtnud, et nende jaoks jääb sel aastal hundijahihooaeg vahele, sest tänavu viies maakonnas huntide küttimiseks luba ei antud. Siiski tasub jahimeestel kannatlik olla, sest vajaduse tekkimisel väljastatakse lube huntide küttimiseks juurde.
Põdrasarvede saak näitab loomade noorenemist
Foto: Silvi Lukjanov
Tänavuse põdrajahihooaja esimesele sarvede mõõtmisele toodud 120 kütitud looma sarve ei üllatanud neid mõõtnud spetsialisti ei suuruse ega kogusega.
Järvamaa jahindusklubi esimees Toomas Marrandi teatas, et põtrade küttimisjärgseid mõõtmisi tehakse kaks korda ja suurim saak tuuakse mõõtmisele just esimesel korral. «Põdrajahihooaeg algas 15. septembril ja algul minnakse ikka hooga küttima. Meil on kohustus küttida 220 põtra, mida on tänavu sadakond vähem kui eelmisel aastal, mõõtmisele toodi neist 121,» täpsustas ta.
Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna peaspetsialist Jüri Tõnisson pidas keskmise suurusega maakonna sarvesaaki samuti keskmiseks. Võrreldes eelmise aastaga polnud üllatusi ei sarvede suuruses ega koguses. «Eelmisel aastal oli põtru üle 13 000, seda on palju. Neist kütiti 6500, mis näitab hästi intensiivset küttimist. Nii on ka mõistetav, et tänavu suurte sarvedega vanemaid põtru enam nii palju püssi ette ei jää ja noorenemist näitab ka Järvamaal mõõtmisele toodud esimene saak,» selgitas Tõnisson.
Samas on aasta olnud sarvede kasvule soodne, sest talved on olnud kergemad üle elada.
Maanteel hukkus neli metssiga
Üks hukkunud metsseast täna hommikul Karksi-Nuia tee ääres vedelemas.
Foto: Elmo Riig / Sakala
Loodi mõisa lähedal maanteel said teisipäeva hommikul autolt löögi neli noort metssiga, kes surid kohapeal.
Kohale kutsutud jahimehed viisid korjused minema, et need utiliseerida.
Paistu jahiseltsi juht Enno Nikker ütles, et kui jahimehed pärale jõudsid, polnud avariisse sattunud sõidukit enam sündmuskohal. Ta nentis, et inimesed seega ilmselt viga ei saanud, sest vastasel korral oleks välja kutsutud teistegi ametite esindajad.
ALLIKAS: SAKALA
Sigade Aafrika katk jõudis Võrumaale
Foto: Marko Saarm / Sakala
Võrumaalt Varstu vallast Raudsepa külast leitud neljal metsseakorjusel diagnoositi sigade Aafrika katk, varem Võrumaal diagnoositud seakatkujuhtumeid ei ole.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda rääkis BNSile, et tegu on seakatku leviku osas uue piirkonnaga: «Võrumaal ei olnud seakatku varem diagnoositud.»
Veterinaar- ja toiduameti Võrumaa veterinaarkeskus kinnitas diagnoosi neljalt metsseakorjuselt võetud proovide uurimistulemuste alusel eile. Täna kinnitas ametlikud diagnoosid veterinaar- ja toiduameti peadirektori asetäitja.
Süveneva topeltmoraaliga ühiskond ei talu asjade õige nimega nimetamist
Foto: Marko Saarm
Ristikäigu võtab ette see, kes tahab asju õige nimega nimetada ning see protsess süveneb meie ühiskonnas kiiresti. Praegu saavad Maalehe veebiküljel vatti jahinaised, kes nädalavahetusel Läänemaal jahiretkel käisid.
Vastukaja häbistab naisi selle eest, et nad üldse julgevad püssi poole vaadata ning veel hullem – seda kätte võtta! Juba on tulnud veebigaleriist maha võtta mõned naturalistlikud fotod, seda hoolimata sellest, et kõik seal toimuv on täiesti tavapärane jahilkäigu osa ning värsket maksa on säristatud jahil nii kaua kui jahti on peetud. Varem on saanud Maaleht kõvasti nahutada ka näiteks seatapust kirjutamise pärast ning eriti selle eest, kui jutul on pildid juures. „Olgu see pealegi nii, aga kas peab seda siis näitama,“ pahandavad õrna südamega lugejad. Samas pahandab inimesi samavõrra ka see, kui räägitakse näiteks sooneutraalsetest lasteaedadest või inimestest, kes on valinud toortoitumise. Kiired käed kirjutavad siis kommentaare, kuidas me oleme vinge põhjamaa ühiskond, kus inimesed peavad olema tugevad ja sööma liha! Näiteks paleodieet on üks õige asi! Vähemalt kuni me ei räägi sellest, kuidas ja kust see liha lauale tuleb.
Teisisõnu – must töö tuleb teha ära vaikselt ja salaja!
Tarvastu on suurim seakatku leiupaik
Tarvastu vald on osutunud Eesti suurimaks taudistunud sigade leiupaigaks. Eelmisel neljapäeval leitud korjused viisid sealse ohvrite arvu 19 isendini.
Foto: Marko Saarm / Sakala
Sigade Aafrika katku veebilehe www.seakatk.ee andmetel on Eestis avastatud 25 nakatunud siga, neist 19 Tarvastu vallas. Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul on katkuleiud jäänud taudistunud alale, mis on kaheksa kilomeetri raadiusega ring seakatku leiukohast. «Viljandimaal on taudistunud loomad jäänud üsna kõrvuti,» nentis ta. Seda, miks suurem osa nakatunud sigadest on välja tulnud just Viljandimaal, on Pärteli ütlemist mööda raske arvata. Ta pakkus välja kaks võimalust. «Sigade asustustihedus on Tarvastus suur ja loomad on olnud tihedas kontaktis,» pakkus ta üheks variandiks. Teine võimalus on see, et sead on olnud alal, kus liigub tihedasti inimesi. Pärtel pidas võimalikuks, et teistes leiupaikades on nakatunud loomade korjuseid rohkem, kuid neid pole veel leitud.
Jahipiirangud karmistusid
Kui varem võisid Viljandimaa jahimehed pidada aju- ja koerajahti Mustlast põhja pool, siis pärast üle-eelmist laupäeva piirang karmistus. Nimelt avaldati Euroopa Komisjoni rakendusotsus, millega keelati Viljandimaal ajujaht kogu Tarvastu, Karksi, Halliste, Abja ja endise Paistu valla maal. Neis piirkondades on keelatud ajujahti ja jahti koertega pidada kõikidele ulukitele, et vältida sel moel metssigade liikvele ajamist.
Eesti jahimeeste kalender 2015 “Uluk rajakaameras”
Jahimeeste 2015. aasta kalender ilmub juba novembri alguses. Seekord on tegemist rajakaamera eriväljaandega. Tegemist on esimese ainult rajakaamera piltidest koosneva kalendriga Eestis, võimalik, et ka maailmas. Kalendrid tulevad müüki EJSi ja meie liikmesorganisatsioonidesse, millest täpsemalt teid ka peatselt informeerime. Märkame ulukeid rajakaameras.
2015 JAHIKALENDER