Get Adobe Flash player

Teated

Viljandimaa jahimehed täitsid maakonna metssigade küttimise limiidi.

Print pagePDF pageEmail page

Viljandimaa jahimehed täitsid maakonna metssigade küttimise limiidi mida soovitas KAUR ja mille kinnitas Viljandimaa maakonna Jahindusnõukogu 11.07.2017.

Kokku oli limiit maakonnas 110 siga ,kuid 05.02.2018 seisuga on kokku kütitud 113 siga. Ka struktuur on selline nagu teadlased on soovitanud 50 % on täiskasvanuid loomi 29 kulti ja 28 emist ning ülejäänud 56 is on põrsad.

Maakonna jahimehed on raskel ajal oma kohustuse ja  SAK leviku peatamiseks teinud kõik võimaliku.

Hooaja lõpuni on veel alla kuu aega ja kindlasti kütitakse mõned veel.
Viljandi_sigade_kyttimine_05.02.2018
Foto:Erakogu

Kiskjakahjusid saab vältida ennetava tegutsemisega

Print pagePDF pageEmail page

Keskkonnaamet annab teada

Sisu

Karjavalvekoer Lembo Karula rahvuspargis tööl. Pildistas Mats Meriste.

 

Suurkiskjate tekitatud kahjustusi nii mesinikele ja karjakasvatajatele aitab oluliselt vähendada ja ära hoida mõistlik ennetustegevus. Kestval meekorje ja karjatushooajal tuleb kahjustusi ennetavatele meetmetele pöörata pidevalt tähelepanu.

Kevadest sügiseni kestev meekorje ja kariloomade karjatushooaeg langeb kokku meie suurkiskjate järelkasvu kasvatamise aja ja aktiivse toitumisperioodiga. Eestis laialt levinud suurkiskjatele (pruunkaru, hunt, ilves) ning meie faunale viimastel aastatel lisandunud šaakalile on saakloomade murdmine valdavaks ja loomulikuks toitumistavaks. Sellise eluviisi juures ristuvad sageli kiskjate ning mesinike ja karjakasvatajate huvid.

Käesoleval suvel on esinenud üle Eesti kariloomade (lammaste, veiste) murdmisi ning karude poolt mesilate rüüstamisi. „Meie suurkiskjad on territoriaalsed, nutikad ja järjekindlad loomad. Korra juba karu poolt avastatud mesitarude rüüstamised ja hundi poolt lammaste murdmised hakkavad sageli väheste kaitsemeetmete tõttu samas kohas korduma ning kahjustused võivad kasvada väga suureks. Sellise konflikti lahendamise võti on mesiniku ja kariloomade omaniku käes,” ütles Tõnu Talvi, Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist.

Keskkonnaamet soovitab mesinikel võtta kasutusele abinõud karude tekitatavate kahjustuste ennetamiseks. Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja töötava elektrikarjusega. Lisaks võib mesitarude kaitseks elektrikarjust kombineerida tugeva ja vähemalt 1,5 meetri kõrguse võrkaiaga, samuti võib kasutada visuaalseid, akustilisi ja karude jaoks ebameeldiva lõhnaga peleteid. Kariloomasid aitab kiskjakahjude eest kaitsta lisaks korralikult paigaldatud kiskjatõrjeaiale ka karjakoerte kasutamine.

Keskkonnaamet hüvitab suurkiskjate tekitatud kahjustused mesinikele ja karjakasvatajatele, selleks tuleb pärast kahjustuse avastamist sellest koheselt teavitada Keskkonnaametit. Samuti hüvitatakse asjakohased kulutused, mis on tehtud rünnakute vältimiseks. Täpsemalt saab kiskjakahjude ennetamise kohta lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.

Käsil oleval karujahi hooajal peavad jahimehed oma tähelepanu suunama mesilate kahjustuskohtade ümbruses tegutsevate nuhtlusisendite küttimisele. Hundi nuhtlusisendite küttimiseks on Saaremaal välja antud eriluba.

Lisainfo:

Tõnu Talvi, Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist

tonu.talvi@keskkonnaamet.ee

5016 869

Jahiulukite küttimine 2015/2016 jahihooajal

Print pagePDF pageEmail page

siga04-640x401






Keskkonnaagentuur on avaldanud jahiulukite küttimise tabeli. Ei tule vist
kellelegi suure üllatusena, et möödunud jahihooajal kütiti enim metssigu. 

Vastavalt jahindusnõukogudes kokkulepitule kütiti põtru sellel aastal 6873,
mis on 1000 isendit enam, kui 2014/2015 jahihooajal.

Metskitse arvukus on näidanud taastumise märke ning on tõusuteel. Seega
kütiti pisut enam ka metkitsi – 6255, mis on üle 2000 isendi rohkem, kui
2014/2015 jahihooajal. 

Kui enamik lindude küttimise statistikast jääb 2014/2015 aasta jahihooajaga
samasse suurusjärku, siis valgepõsk-laglet kütiti 2000 isendit enam, mis
teeb haneliste küttimise koguarvu ligi 2500 isendit suuremaks, kui 2014/2015
jahihooajal. Parte see-eest kütiti 1000 isendit vähem, kui eelmisel
jahihooajal. 

Jahiulukitest ei kütitud 2015/2016 jahihooajal ühtegi hahka ega mustvaerast,
kuid kütiti näiteks üks ondatra, keda pole lähiaastatel ühtegi kütitud. 

Jahiulukite_kuttimine_2015_2016_jahihooajal-page-001 Jahiulukite_kuttimine_2015_2016_jahihooajal-page-002

ÜHISJAHT 20.02.2016

Print pagePDF pageEmail page

Document-page-001

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Laupäeval järjekordne ühisjaht. Kas läheme Lahmuse-Kaansoo-Kõo jahimaadele
sigu küttima või annavad hundid endast kusagil märku ja võtame sihikule
hallivatimehed, see selgub laupäeva hommikul. Kogunemine VJL maja ees, kell
10. Eelregistreerimine vajalik, siis oskavad Kõo supimeistrid pada valida

Hirvejaht Lõuna-Viljandimaal

Print pagePDF pageEmail page

Hirvejaht 2016-page-001Hirvejaht kaart-page-001

 

Kui jõuate Pärnu -Valga maanteele ,siis Abja-Paluoja poolt Karksi -Nuia
poole unbes 3 km on Saate bussipeatus ,kust tuleb keerata paremale. Kui
tulete Karksi Nuia poolt,siis vastavalt samast kohast vasakule. Sõidate seda
teed mööda 5,7 km ning paremat kätt jääb ristmik,kust tuleb keerata paremale
ja sõita 1,3 km ning oletegi kogunemiskohas. Kohalikud tunnevad
kogunemiskohta nime all Keldrimäe.  Nii Saate bussipeatuse juures,kui ka
seal pöördel,pärast 5,7 km läbimist on ka VJL sildid.

veebruar 2018
E T K N R L P
« jaan.    
 1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728  
Arhiiv
Lahtioleku ajad
Esmaspäev 9.00-14.00
Teisipäev suletud
Kolmapäev 13:00-18:00
Neljapäev suletud
Reede 9:00-14:00
Laupäev suletud
Pühapäev suletud