Teated

Kiskjakahjusid saab vältida ennetava tegutsemisega

Print pagePDF pageEmail page

Keskkonnaamet annab teada

Sisu

Karjavalvekoer Lembo Karula rahvuspargis tööl. Pildistas Mats Meriste.

 

Suurkiskjate tekitatud kahjustusi nii mesinikele ja karjakasvatajatele aitab oluliselt vähendada ja ära hoida mõistlik ennetustegevus. Kestval meekorje ja karjatushooajal tuleb kahjustusi ennetavatele meetmetele pöörata pidevalt tähelepanu.

Kevadest sügiseni kestev meekorje ja kariloomade karjatushooaeg langeb kokku meie suurkiskjate järelkasvu kasvatamise aja ja aktiivse toitumisperioodiga. Eestis laialt levinud suurkiskjatele (pruunkaru, hunt, ilves) ning meie faunale viimastel aastatel lisandunud šaakalile on saakloomade murdmine valdavaks ja loomulikuks toitumistavaks. Sellise eluviisi juures ristuvad sageli kiskjate ning mesinike ja karjakasvatajate huvid.

Käesoleval suvel on esinenud üle Eesti kariloomade (lammaste, veiste) murdmisi ning karude poolt mesilate rüüstamisi. „Meie suurkiskjad on territoriaalsed, nutikad ja järjekindlad loomad. Korra juba karu poolt avastatud mesitarude rüüstamised ja hundi poolt lammaste murdmised hakkavad sageli väheste kaitsemeetmete tõttu samas kohas korduma ning kahjustused võivad kasvada väga suureks. Sellise konflikti lahendamise võti on mesiniku ja kariloomade omaniku käes,” ütles Tõnu Talvi, Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist.

Keskkonnaamet soovitab mesinikel võtta kasutusele abinõud karude tekitatavate kahjustuste ennetamiseks. Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja töötava elektrikarjusega. Lisaks võib mesitarude kaitseks elektrikarjust kombineerida tugeva ja vähemalt 1,5 meetri kõrguse võrkaiaga, samuti võib kasutada visuaalseid, akustilisi ja karude jaoks ebameeldiva lõhnaga peleteid. Kariloomasid aitab kiskjakahjude eest kaitsta lisaks korralikult paigaldatud kiskjatõrjeaiale ka karjakoerte kasutamine.

Keskkonnaamet hüvitab suurkiskjate tekitatud kahjustused mesinikele ja karjakasvatajatele, selleks tuleb pärast kahjustuse avastamist sellest koheselt teavitada Keskkonnaametit. Samuti hüvitatakse asjakohased kulutused, mis on tehtud rünnakute vältimiseks. Täpsemalt saab kiskjakahjude ennetamise kohta lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.

Käsil oleval karujahi hooajal peavad jahimehed oma tähelepanu suunama mesilate kahjustuskohtade ümbruses tegutsevate nuhtlusisendite küttimisele. Hundi nuhtlusisendite küttimiseks on Saaremaal välja antud eriluba.

Lisainfo:

Tõnu Talvi, Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist

tonu.talvi@keskkonnaamet.ee

5016 869

Jahiulukite küttimine 2015/2016 jahihooajal

Print pagePDF pageEmail page

siga04-640x401






Keskkonnaagentuur on avaldanud jahiulukite küttimise tabeli. Ei tule vist
kellelegi suure üllatusena, et möödunud jahihooajal kütiti enim metssigu. 

Vastavalt jahindusnõukogudes kokkulepitule kütiti põtru sellel aastal 6873,
mis on 1000 isendit enam, kui 2014/2015 jahihooajal.

Metskitse arvukus on näidanud taastumise märke ning on tõusuteel. Seega
kütiti pisut enam ka metkitsi – 6255, mis on üle 2000 isendi rohkem, kui
2014/2015 jahihooajal. 

Kui enamik lindude küttimise statistikast jääb 2014/2015 aasta jahihooajaga
samasse suurusjärku, siis valgepõsk-laglet kütiti 2000 isendit enam, mis
teeb haneliste küttimise koguarvu ligi 2500 isendit suuremaks, kui 2014/2015
jahihooajal. Parte see-eest kütiti 1000 isendit vähem, kui eelmisel
jahihooajal. 

Jahiulukitest ei kütitud 2015/2016 jahihooajal ühtegi hahka ega mustvaerast,
kuid kütiti näiteks üks ondatra, keda pole lähiaastatel ühtegi kütitud. 

Jahiulukite_kuttimine_2015_2016_jahihooajal-page-001 Jahiulukite_kuttimine_2015_2016_jahihooajal-page-002

ÜHISJAHT 20.02.2016

Print pagePDF pageEmail page

Document-page-001

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Laupäeval järjekordne ühisjaht. Kas läheme Lahmuse-Kaansoo-Kõo jahimaadele
sigu küttima või annavad hundid endast kusagil märku ja võtame sihikule
hallivatimehed, see selgub laupäeva hommikul. Kogunemine VJL maja ees, kell
10. Eelregistreerimine vajalik, siis oskavad Kõo supimeistrid pada valida

Hirvejaht Lõuna-Viljandimaal

Print pagePDF pageEmail page

Hirvejaht 2016-page-001Hirvejaht kaart-page-001

 

Kui jõuate Pärnu -Valga maanteele ,siis Abja-Paluoja poolt Karksi -Nuia
poole unbes 3 km on Saate bussipeatus ,kust tuleb keerata paremale. Kui
tulete Karksi Nuia poolt,siis vastavalt samast kohast vasakule. Sõidate seda
teed mööda 5,7 km ning paremat kätt jääb ristmik,kust tuleb keerata paremale
ja sõita 1,3 km ning oletegi kogunemiskohas. Kohalikud tunnevad
kogunemiskohta nime all Keldrimäe.  Nii Saate bussipeatuse juures,kui ka
seal pöördel,pärast 5,7 km läbimist on ka VJL sildid.

Alates 06.01 on lubatud metssigade küttimist hõlbustavad meetmed

Print pagePDF pageEmail page

ViviLnk

Keskkonnaameti pressiteade
06.01.2016

Keskkonnaamet kinnitas jahiseadusest tuleneva võimaluse küttida metssigu seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, mootor- ja maastikusõidukit muul viisil kasutades ning kunstliku valgusallika abil 6. jaanuarist 2016 kuni 28. veebruarini 2017.

Seadusest tulenevate leevenduste eesmärk on anda võimalus sigade arvukust kiirendatud tempos vähendada. „Sõidukites on lasu sooritamiseks parem vaateväli, kuna kütt asub maapinnast kõrgemal ning sõidukile toetumisel on looma tabamise tõenäosus suurem. Kunstliku valgusallika kasutamine võimaldab täpsemalt küttida talvepäevadel, mil loomulikku valgust napib ning pimedaks läheb juba varastel õhtutundidel,“ selgitas Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Jaanus Kala küttimismuudatuste vajadust.

Määratud perioodi kehtestamisel lähtus Keskkonnaamet asjaolust, et 2015/2016 jahihooaja alguses oli Eestis metssea talvine asutustihedus umbes 6 isendit 1000 ha jahimaa kohta ning seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse oluliseks pidurdamiseks vajaliku tasemeni, 1,5 isendit 1000 ha kohta, jõudmine võtab hinnanguliselt 2-3 aastat aega.

Seni on Keskkonnaamet kehtestanud seakatku tõkestamiseks metssigade küttimismahu ja -struktuuri jahipiirkondades. Lisaks keelustas amet metssigade lisasöötmise ning tõhustas kütitud isenditest teavitamise süsteemi.

Taudi laialdase leviku ja selle olulise mõju tõttu Eesti majandusele ning seakasvatajatele on vajalik intensiivse jahi jätkamine ka tulevikus. Keskkonnaamet tunnustab neid jahipiirkondade kasutajaid, kes mõistavad küttimise vajadust ning aitavad kaasa seakatku leviku piiramisele. Ühtlasi tuletame meelde, et küttimisel on oluline järgida ohutusnõudeid. Hämaral ajal ja kunstliku valgusallikaga küttides tuleb veenduda lasu ohutuses ning võimalusel sooritada lask kõrgistmelt.

Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainspektsiooni ning Veterinaar- ja Toiduametiga. Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse igakuiselt Keskkonnaameti kodulehel.

Lisainfo:
Jaanus Kala
Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja
e-post: jaanus.kala@keskkonnaamet.ee
telefon: 5144 510

juuni 2019
E T K N R L P
« apr.    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
Arhiiv
Lahtioleku ajad
Esmaspäev 9.00-14.00
Teisipäev suletud
Kolmapäev 13:00-18:00
Neljapäev suletud
Reede 9:00-14:00
Laupäev suletud
Pühapäev suletud