Artiklid

Uueveskil askeldab näljane kopraonu

Print pagePDF pageEmail page

Foto: Marko Saarm

Foto: Marko Saarm

Viljandis Uueveski paisjärve ümber patseerijad võivad näha kobraste tegutsemise jälgi. Tegusad pikahambulised on hoolega suurte pajude kallal maiustanud. Kuigi ühtegi tüve koprad veel langetada pole jõudnud, suudaksid nad töötava tammi mõne päevaga nullist valmis ehitada.

Kaks aastat tagasi leidis Uueveski puhkekeskuse juhataja Allar Teppart ühe kopra oma basseinist. Toona arvati, et vaene loom on sinna lõksu jäänud, ning üritati teda sealt päästjate abiga kätte saada.

«Hiljem selgus, et ta oskas väga kenasti sisse ja välja käia,» lausus Teppart. Kobraste uutest tegemistest ettevõtja enda tegemistele ohtu ei näe. «Ei mõjuta ta midagi. Peaasi et lõksu ei jää ja oma asjadega ilusti hakkama saab.»

Teppart arvas, et kui kobraste ehitis veeringlust häirima peaks hakkama, küllap see siis ka ära koristatakse. Kobrastel on urge ja kuhilaid puhkekeskusest ülesvoolu olnud varemgi, kuid need pole ettevõtte tegemisi mingilgi moel seganud.

Linnavalitsuse haljastuse ja heakorra spetsialistile Age Alasele oli jutt kobraste tegutsemisest uudiseks ning mingit seisukohta ta esialgu võtta ei osanud. Keskkonnaameti Viljandi regiooni jahinduse spetsialist Aleksander Siimenson teadis aga rääkida, et üks võimalus on häirivad puulangetajad jahimeeste abiga kinni püüda ja mujale asustada.

«Linn pole jahimaa ja pauku seal teha ei tohi. Minu teada aitab Viljandit selles osas Viiratsi jahiselts,» ütles Siimenson. «Kopra tehtud tammi võib ju lõhkuda, aga ta ehitab selle uuesti.»

Jätka lugemist

Kuuldused nigelast hundijahihooajast on tugevasti liialdatud

Print pagePDF pageEmail page

Foto: Pm

Foto: Pm

Paljud jahimehed on kurtnud, et nende jaoks jääb sel aastal hundijahihooaeg vahele, sest tänavu viies maakonnas huntide küttimiseks luba ei antud. Siiski tasub jahimeestel kannatlik olla, sest vajaduse tekkimisel väljastatakse lube huntide küttimiseks juurde.

Nii mõnelgi jahimehel oli kalendris 1. novembrile punasega ring ümber tõmmatud, sest just siis algas Eestis hundijahi hooaeg, mis kestab veebruari lõpuni.Paraku jäävad viies maakonnas hallivatimehed esialgu laskmata, sest küttimislube sinna ei väljastatud. Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil selgitas, et huntide küttimise lube väljastatakse kahes jaos ning praeguste lubade jaotumise tõttu pole mõtet veel lõplikke järeldusi teha ja püssi põõsasse visata. Tavaliselt väljastatakse teises jaos hundilaskmise load jaanuari alguses. Jätka lugemist

Põdrasarvede saak näitab loomade noorenemist

Print pagePDF pageEmail page

Foto: Silvi Lukjanov

Foto: Silvi Lukjanov

Tänavuse põdrajahihooaja esimesele sarvede mõõtmisele toodud 120 kütitud looma sarve ei üllatanud neid mõõtnud spetsialisti ei suuruse ega kogusega.

Järvamaa jahindusklubi esimees Toomas Marrandi teatas, et põtrade küttimisjärgseid mõõtmisi tehakse kaks korda ja suurim saak tuuakse mõõtmisele just esimesel korral. «Põdrajahihooaeg algas 15. septembril ja algul minnakse ikka hooga küttima. Meil on kohustus küttida  220 põtra, mida on tänavu sadakond vähem kui eelmisel aastal, mõõtmisele toodi neist 121,» täpsustas ta.

Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna peaspetsialist Jüri Tõnisson pidas keskmise suurusega maakonna sarvesaaki samuti keskmiseks. Võrreldes eelmise aastaga polnud üllatusi ei sarvede suuruses ega koguses. «Eelmisel aastal oli põtru üle 13 000, seda on palju. Neist kütiti 6500, mis näitab hästi intensiivset küttimist. Nii on ka mõistetav, et tänavu suurte sarvedega vanemaid põtru enam nii palju püssi ette ei jää ja noorenemist näitab ka Järvamaal mõõtmisele toodud esimene saak,» selgitas Tõnisson.

Samas on aasta olnud sarvede kasvule soodne, sest talved on olnud kergemad üle elada.

Jätka lugemist

Süveneva topeltmoraaliga ühiskond ei talu asjade õige nimega nimetamist

Print pagePDF pageEmail page

Foto: Marko Saarm

Foto: Marko Saarm

Ristikäigu võtab ette see, kes tahab asju õige nimega nimetada ning see protsess süveneb meie ühiskonnas kiiresti. Praegu saavad Maalehe veebiküljel vatti jahinaised, kes nädalavahetusel Läänemaal jahiretkel käisid.

Vastukaja häbistab naisi selle eest, et nad üldse julgevad püssi poole vaadata ning veel hullem – seda kätte võtta! Juba on tulnud veebigaleriist maha võtta mõned naturalistlikud fotod, seda hoolimata sellest, et kõik seal toimuv on täiesti tavapärane jahilkäigu osa ning värsket maksa on säristatud jahil nii kaua kui jahti on peetud. Varem on saanud Maaleht kõvasti nahutada ka näiteks seatapust kirjutamise pärast ning eriti selle eest, kui jutul on pildid juures. „Olgu see pealegi nii, aga kas peab seda siis näitama,“ pahandavad õrna südamega lugejad. Samas pahandab inimesi samavõrra ka see, kui räägitakse näiteks sooneutraalsetest lasteaedadest või inimestest, kes on valinud toortoitumise. Kiired käed kirjutavad siis kommentaare, kuidas me oleme vinge põhjamaa ühiskond, kus inimesed peavad olema tugevad ja sööma liha! Näiteks paleodieet on üks õige asi! Vähemalt kuni me ei räägi sellest, kuidas ja kust see liha lauale tuleb.

Teisisõnu – must töö tuleb teha ära vaikselt ja salaja!

Jätka lugemist

Tarvastu on suurim seakatku leiupaik

Print pagePDF pageEmail page

Tarvastu vald on osutunud Eesti suurimaks taudistunud sigade leiupaigaks. Eelmisel neljapäeval leitud korjused viisid sealse ohvrite arvu 19 isendini. Foto: Marko Saarm / Sakala

Tarvastu vald on osutunud Eesti suurimaks taudistunud sigade leiupaigaks. Eelmisel neljapäeval leitud korjused viisid sealse ohvrite arvu 19 isendini.
Foto: Marko Saarm / Sakala

Sigade Aafrika katku veebilehe www.seakatk.ee andmetel on Eestis avastatud 25 nakatunud siga, neist 19 Tarvastu vallas. Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul on katkuleiud jäänud taudistunud alale, mis on kaheksa kilomeetri raadiusega ring seakatku leiukohast. «Viljandimaal on taudistunud loomad jäänud üsna kõrvuti,» nentis ta. Seda, miks suurem osa nakatunud sigadest on välja tulnud just Viljandimaal, on Pärteli ütlemist mööda raske arvata. Ta pakkus välja kaks võimalust. «Sigade asustustihedus on Tarvastus suur ja loomad on olnud tihedas kontaktis,» pakkus ta üheks variandiks. Teine võimalus on see, et sead on olnud alal, kus liigub tihedasti inimesi. Pärtel pidas võimalikuks, et teistes leiupaikades on nakatunud loomade korjuseid rohkem, kuid neid pole veel leitud.

Jahipiirangud karmistusid

Kui varem võisid Viljandimaa jahimehed pidada aju- ja koerajahti Mustlast põhja pool, siis pärast üle-eelmist laupäeva piirang karmistus. Nimelt avaldati Euroopa Komisjoni rakendusotsus, millega keelati Viljandimaal ajujaht kogu Tarvastu, Karksi, Halliste, Abja ja endise Paistu valla maal. Neis piirkondades on keelatud ajujahti ja jahti koertega pidada kõikidele ulukitele, et vältida sel moel metssigade liikvele ajamist.

Jätka lugemist

Põlluministeerium ostab mobiilse korjuste põletusahju

Print pagePDF pageEmail page

Sigade Aafrika katku tõrjumise õppus Saksamaa seafarmis. Foto: EPA

Sigade Aafrika katku tõrjumise õppus Saksamaa seafarmis. Foto: EPA

Valitsus eraldas põllumajandusministeeriumile reservfondist 267 500 eurot, et katta sigade Aafrika katku ennetus- ja tõrjeabinõude kulu, mille seas on ka loomsete jäätmete käitlemise tehasele mobiilse põletusahju ostmine.

Põllumajandusministeeriumi teatel soetatakse 227 500 euro eest riigile kuuluvale loomsete jäätmete käitlemise tehasele AS Vireen mobiilne põletusahi, mida saab kasutada seakorjuste (sh talvetingimustes metsseakorjuste) kohapeal hävitamiseks, et vähendada taudi levimise riski.

«Kuigi põhifookus on seakatku farmisigadeni jõudmise vältimine, peame valmistuma ka kõige halvemaks. Läti ja Leedu kogemus on näidanud, et mobiilsest põletusahjust on suur abi haiguskollete likvideerimisel,» ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

40 000 eurot plaanitakse täiendavate kontrollide läbiviimiseks seakasvatustes ja desinfektsioonivahendite ostmiseks. Padari sõnul aitab see meede vähendada ja maandada riski taudi ülekandumiseks metssigadelt kodusigadele.

Jätka lugemist

Sada hane jõuab kauem õhus püsida kui üks loll põõsas kükitada

Print pagePDF pageEmail page

Foto: Marko Saarm / Sakala

Foto: Marko Saarm / Sakala

Põhjanaabrite juures maha sadanud lumi sunnib hanesid kohvreid pakkima ja vaikselt soojemate maade poole liikuma. Alanud sügisrände esimesteks puhkepeatusteks sobivad imeliselt Eesti sood ja rabad. Et reisisellidele võimalikult lähedale pääseda, otsustas Sakala delegatsioon eelmisel nädalal minna müttama Valgamaale Rubina soo laugaste vahele.

Haneparvi on üle linna lennanud juba mitu päeva järjest, seega on ootused neid õhtuks puhkama laskumas näha suured. Võtame suuna Helme vallas asuvale Rubina looduskaitsealale õhtul kella viie paiku. Et seal kandis pidavat pesitsema üle 80 linnuliigi, istun vaimusilmas juba rätsepaistes laukaserval ja lasen Ace Ventura kombel neil kõigil oma õlgadel kudrutada.

Jätka lugemist

Katku surnud sigu tuleb järjest juurde

Print pagePDF pageEmail page

Foto: Marko Saarm

Foto: Marko Saarm

Eile, 6. oktoobril diagnoositi sigade Aafrika katk varasematest leiukohtadest Viljandimaal ühel ja Valgamaal kahel metsseal, teatab veterinaar- ja toiduamet.

Kui palju sigade Aaafrika katku surnud sigu Eestis üldse leitud on?

Lisaks ülalmainitud kolmele eilsele juhtumile on sigade Aafrika katku diagnoositud:

– 3. oktoobril varasemast leiukohast Viljandimaal Tarvastu vallas (1 metssiga);

– 26. septembril varasemast leiukohast Viljandimaal Tarvastu vallas (2 metssiga);

– 22. septembril Valgamaal Õru vallas ühel metsseal, kel puudus inimpelgus ja kes lasti jahimehe poolt maha. Metssea leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal asuvatele viiele seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.

– 18. septembril varasemast leiukohast Viljandimaal Tarvastu vallas (1 metssiga) ning ühelt surnuna leitud metsseal Ida-Virumaal Lüganuse vallas. Leiukoha ümber jääval 200-ruutkilomeetri suurusel alal paiknevale kolmele seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused.

Jätka lugemist

Jahimehed tähistasid uue hooaja algust Mustlas

Print pagePDF pageEmail page

Tänukirja võtab vastu Heimtali seltsi auväärt jahimees Volli Kangro

Tänukirja võtab vastu Heimtali seltsi auväärt jahimees Volli Kangro

Mihklikuu viimasel reedel tähistasid Viljandimaa jahimehed uue jahihooaja algust suurejoonelise

avapeoga. Mustla rahvamajja kogunes ligi 150 jahihuvilist, et üheskoos eesti kombe kohaselt pika
laua taga tublisti keha kinnitada ning ühtlasi heita pilk tehtule ning võta sihid algavaks hooajaks.
Tõsteti esile tegusaid mehi-naisi, kes on andnud olulise panuse Viljandimaa jahindusese arengusse.
 
Tänukirja ja sooja käepigistuse osalisteks said :
Olav Arus, Jaanus Pärl Vambola JS, Enno Feldveber,
Juhan Jakobson Suislepa JS, Evi Zilmer Kõo JS, Jüri Karpovski Paistu JS, Jaak Värnik, Arvo Kink
Sürgavere JS, Andrus Jõemaa Tänassilma JS, Veljo Kask, Einart Kask Nuia JS, Volli Kangro, Madis Helve
Heimtali JS, Kaido Krikontšuk Tarvastu JS, Juhan Viira Karksi JS, German Sergejev, Ilmar Animägi
Lembitu JS ja Mati Müür Kärstna JS
  Jätka lugemist

EJS liikmesorganisatsioonide juhtide sügisnõupidamine

Print pagePDF pageEmail page

Tõnu Traks Keskkonnaministeeriumist räägib sigade Aafrika katkust

Tõnu Traks Keskkonnaministeeriumist räägib sigade Aafrika katkust

Teisipäeval (30.09.2014) istusid Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) renoveeritud õppeklassis koos liikmesorganisatsioonide juhid, et arutada päevakohaseid teemasid.

See oli esimene kord juhtidel olla nõupidamisel uues ruumis, kus on ka 50 inimesele piisavalt värsket õhku ja küllaldaselt valgust. Kevadine koosviibimine toimus remondi tõttu kõrvalasuvas Oru Hotellis. Põhiteema oli loomulikult sigade Aafrika katk (SAK), mis nõudis enamuse nõupidamise ajast. Koosolekut juhtisid EJS president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts. Margus Puust pöördus liikmesorganisatsioonide poole ja rõhutas, kui oluline on omada ühtset ja toimivat keskorganisatsiooni ja seda eriti kriisiolukordades nagu praegu. Kõik Eesti jahiseltsid, kes on EJSi liikmed, saavad regulaarselt operatiivset informatsiooni ja annavad oma infot tagasi. Puust informeeris ka, et tulles vastu jahiseltside ettepanekule pikendada allkirjade kogumist, on lõpptähtajaks 15. oktoober, millal hiljemalt allkirjad peaksid laekuma EJSi.

Külalistena viibisid kokkusaamisel KKM jahinduse peaspetsialist Tõnu Traks, KKA hädaolukordade nõunik Teet Koitjärv, VTA loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristjan, KKI looduskaitseosakonna peaspetsialist Mait Tint ning MTÜ Eesti Jahinaised juhatuse liikmed Hegne Lump ja Merit Kintsigo. EJS-l on MTÜga Eesti Jahinaised koostööleping ja nad on oodatud ka edaspidi meie koosolekutele.

Jätka lugemist

november 2019
E T K N R L P
« okt.    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  
Arhiiv
Lahtioleku ajad
Esmaspäev 9.00-14.00
Teisipäev suletud
Kolmapäev 13:00-18:00
Neljapäev suletud
Reede 9:00-14:00
Laupäev suletud
Pühapäev suletud