Artiklid
Jahimehed tähistasid uue hooaja algust Mustlas
Follow
Tänukirja võtab vastu Heimtali seltsi auväärt jahimees Volli Kangro
Mihklikuu viimasel reedel tähistasid Viljandimaa jahimehed uue jahihooaja algust suurejoonelise
avapeoga. Mustla rahvamajja kogunes ligi 150 jahihuvilist, et üheskoos eesti kombe kohaselt pika laua taga tublisti keha kinnitada ning ühtlasi heita pilk tehtule ning võta sihid algavaks hooajaks. Tõsteti esile tegusaid mehi-naisi, kes on andnud olulise panuse Viljandimaa jahindusese arengusse. Tänukirja ja sooja käepigistuse osalisteks said : Olav Arus, Jaanus Pärl Vambola JS, Enno Feldveber, Juhan Jakobson Suislepa JS, Evi Zilmer Kõo JS, Jüri Karpovski Paistu JS, Jaak Värnik, Arvo Kink Sürgavere JS, Andrus Jõemaa Tänassilma JS, Veljo Kask, Einart Kask Nuia JS, Volli Kangro, Madis Helve Heimtali JS, Kaido Krikontšuk Tarvastu JS, Juhan Viira Karksi JS, German Sergejev, Ilmar Animägi Lembitu JS ja Mati Müür Kärstna JS Jätka lugemistEJS liikmesorganisatsioonide juhtide sügisnõupidamine
Tõnu Traks Keskkonnaministeeriumist räägib sigade Aafrika katkust
Teisipäeval (30.09.2014) istusid Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) renoveeritud õppeklassis koos liikmesorganisatsioonide juhid, et arutada päevakohaseid teemasid.
See oli esimene kord juhtidel olla nõupidamisel uues ruumis, kus on ka 50 inimesele piisavalt värsket õhku ja küllaldaselt valgust. Kevadine koosviibimine toimus remondi tõttu kõrvalasuvas Oru Hotellis. Põhiteema oli loomulikult sigade Aafrika katk (SAK), mis nõudis enamuse nõupidamise ajast. Koosolekut juhtisid EJS president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts. Margus Puust pöördus liikmesorganisatsioonide poole ja rõhutas, kui oluline on omada ühtset ja toimivat keskorganisatsiooni ja seda eriti kriisiolukordades nagu praegu. Kõik Eesti jahiseltsid, kes on EJSi liikmed, saavad regulaarselt operatiivset informatsiooni ja annavad oma infot tagasi. Puust informeeris ka, et tulles vastu jahiseltside ettepanekule pikendada allkirjade kogumist, on lõpptähtajaks 15. oktoober, millal hiljemalt allkirjad peaksid laekuma EJSi.
Külalistena viibisid kokkusaamisel KKM jahinduse peaspetsialist Tõnu Traks, KKA hädaolukordade nõunik Teet Koitjärv, VTA loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristjan, KKI looduskaitseosakonna peaspetsialist Mait Tint ning MTÜ Eesti Jahinaised juhatuse liikmed Hegne Lump ja Merit Kintsigo. EJS-l on MTÜga Eesti Jahinaised koostööleping ja nad on oodatud ka edaspidi meie koosolekutele.
Mõmmik käis taluõues ukse taga süüa nurumas
Noor karumõmm inimest ei kartnud ning poseeris lahkelt piltide tarbeks.
Foto: Aleksander Brunfeld
Rägavere vallas Nurkse külas elav Aleksander Brunfeld sai tõsise ehmatuse osaliseks, kui põrkas päevasel ajal koduõues kokku karuga.
Parajasti maadles mõmmik mesitaruga ning vaatas talumehele julgelt otsa. “See ehmatas ikka ära, karjusin, aga noor karu askeldas edasi,” kirjeldas mees.
Tarust õnnestus otil jagu saada, kuid ründavad mesilased sundisid mesipuu siiski rahule jätma.
Seejärel läks ta õunu sööma, käis end tiigis jahutamas ja sobitas tutvust taksikoeraga.
Aleksander Brunfeld rääkis, et põgenes tuppa ja tõi sealt potikaaned, mida kokku lõi, kuid isegi selle peale ei teinud karu vehkat. Küll aga käis veel uksegi taga passimas.
Majaomanik pidas nõu tuttava jahimehega, kes arvas, et tõenäoliselt on loomal kõht tühi. Nii andiski mees kutsumata külalisele ukse vahelt ämbritäie õunu, mille viimane isukalt nahka pani. Seejärel heitis väsinud tegelane puu alla magama ning põõnas seal mitu tundi jutti. Brunfeldil õnnestus teha mõmmiku tegemistest fotoseeria.
Võib-olla oleks karupoeg seal kauemgi maganud, kui teda poleks segatud. Nimelt helistas Brunfeldi naabrist jahimees keskkonnainspektsiooni valvetelefonil ning spetsialistid võtsid ühendust Vinni jahiühistuga. Vinni jahimehed transportisid karu loomade veoks kohandatud furgooniga taluõuest minema.
Sõelapõhjaks lastud teeviit näitab vaid õige suuna kätte
Tänavu korda tehtud Puujala metsa teeristil seisev liiklusmärk on saanud tunda jahipüssi kuule ja haavleid.
Foto: Ketlin Beljaev / Sakala
Tänavu rekonstrueeritud Tusti–Puujala–Parika teel seisev viit on kellegi käe ja jahipüssi läbi nii auklikuks kõmmutatud, et sellelt ei loe enam välja, kui kaugele jääb Põltsamaa või Tartu maantee.
Sõelapõhjaks tulistatud liiklusmärk on Tänassilma jahimeeste seltsi esimehe Andero Tangi sõnul olnud kellegi sihtmärgiks juba aastaid. «Ma pead ei anna, aga tundub, et see kõige suurem haavlilaeng on küll sinna juurde tekkinud,» ütles ta eilset pilti kommenteerides.
Tank tõdes, et see ei saa olla ühegi ausa küti töö ning on otsene häbiplekk igale jahimehele. «Nii me oma mainet kujundamegi. Äärmiselt näotu lugu. Kas kõik need augud on tekkinud seaduslike relvakandjate käe läbi, seda ei tea, aga piinlik igal juhul,» lausus jahiseltsi esimees. Tema sõnul saab sellise tegevuse taga olla vaid kellegi haiglase vajaduse rahuldamine. Tank kinnitas, et teeviita on tulistatud nii jahipüssi kuulide kui haavlitega.
Maanteeameti avalike suhete peaspetsialist Allan Kasesalu ütles, et sellise teo eest saab karistuse määrata vaid politsei. Kuigi märgi võis paigaldada maanteeamet, on selle hooldamine Kasesalu sõnul pigem tee omaniku ülesanne. Tusti–Puujala–Parika tee on riigimetsa majandamise keskuse hallata.
Allikas: SAKALA
Jahimeeste rajakaamera jäädvustas hunti
Kärla jahimehed avaldasid eile oma blogis pilte eile öösel rajakaamera vaatevälja jäänud hundist või huntidest. Jahimehed loodavad, et “ka keskkonnaametnikud meie blogi vaatavad ja peagi meile taas paar hundiküttimise luba saadavad”.
Jahimeeste blogi teatel leidis pildid eile hommikul oma rajakaamerast Margus Mäeorg ja need on ehtne tõestus, et hundiprobleem on jätkuvalt üleval. “Kõik teated ja pildid huntidest või hundijälgedest on oodatud, sest teisiti me nende arvukust tõestada ei suuda,” on blogis kirjas.
Blogis teatatakse ka, et kuna salvestiste ajavahe on 20 minutit, võib tegu olla erinevate isenditega.
Seakatk diagnoositi juba Ida-Virumaal
Foto: Marko Saarm
Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärteli sõnul diagnoositi eile, 18. septembril sigade Aafrika katk Ida-Virumaal Lüganuse vallas leitud metsseal. Enne seda on nakatunud metssigu leitud vaid Lõuna-Eestist.
EJS Juhatuse erakorraline koosolek sigade Aafrika katku teemal
Eile, 15. septembril kogunes Eesti Jahimeeste Seltsi erakorraline juhatus. Päevakorras oli üks punkt: sigade Aafrika katk (SAK) ja EJS tegevused sellega seoses. Külalistena olid kutsutud Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektor Ago Pärtel, Keskkonnaministeeriumi jahinduse peaspetsialist Tõnu Traks, Keskkonnaameti eriolukordade spetsialist Teet Koitjärv ja looduskaitse peainspektor Mait Tint Keskkonnainspektsioonist.
Koosoleku avas Margus Puust, kes informeeris kohalolijaid sellest, mis on siiani erinevatel kokkusaamistel arutatud ja milleni jõutud. Edasi sai sõna VTA peadirektor Ago Pärtel, kes tutvustas juhatuse liikmetele SAKi lähemalt ja Euroopa sellealast kogemust. Kodusigade osas on rohkem informatsiooni kui metssigade osas. Metssigade osas 100%- list juhendit ei ole. Vaktsiin puudub. 2006. aastal jõudis haigus Venemaa kaudu Gruusiasse ja sealt levis edasi. SAKi on pikkade distantside taha edasi kandnud inimene. Inimene on ka täna kõige olulisem haiguse levitaja. Pärteli sõnul jõuab peatselt alla Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud dokument Eesti SAK tauditsoonide kohta.
Tarvastus leitud metsseapõrsad surid seakatku
Foto: Marko Saarm
Viljandimaalt Tarvastu vallast leitud kolm metsseapõrsast surid seakatku, kinnitas veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel laborianalüüside põhjal.
Tegemist on ilmselt mõne päeva eest samas kandis seakatku surnud põrsa pesakonnakaaslastega, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Praeguseks on Eestis leitud kuus Aafrika seakatku surnud metssiga.
Surnud metssea leiust palub veterinaar- ja toiduamet jätta teate automaatvastajale numbril 605 4750
Allikas: ERR
SAK: RIIGIKOGU PRESSITEADE
Metssiga
Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees
Põllumajandusminister andis infotunnis selgitusi seakatku leviku kohta
Põllumajandusminister Ivari Padar vastas Riigikogu infotunnis Siret Kotka esitatud küsimusele Aafrika
seakatku leviku kohta Eestis. Kotka soovis teada ministri seisukohta metssigade küttimise kohta,
arvestades algavat jahihooaega.
Põllumajandusminister selgitas, et praeguse seisuga on Eestis avastatud kaks katku juhtumit
metssigade puhul – Valga- ja Viljandimaal. „On näha, et katk liigub Lõuna-Eestist järjest põhja poole,“
ütles Padar.
„Riikliku tauditõrje komisjoni seisukoht oli täna, et vähemalt nendes tsoonides, kus need sead on
avastatud, tuleks jahti piirata. Ei tohi tekitada olukorda, kus sunnitakse metsseakarjad liikvele. See on
praegusel juhul hullem oht kui muude meetmete kasutamine,“ ütles Padar.
Komisjon: metssigade küttimist ei tohi suurendada
Põrsad söödal
FOTO: Marko Saarm
Seoses sigade Aafrika katku diagnoosimisega Eestis kogunes täna, veterinaar- ja toiduametis riiklik tauditõrje komisjon, kus arutati taudi tõkestamise võimalusi metssigade populatsioonis. Komisjon jõudis üksmeelele, et metssigade küttimist praeguses olukorras suurendada ei tohi.
Koosolekul andis Ago Pärtel komisjoni liikmetele ülevaate taudi leviku hetkeolukorrast. «Tänase seisuga on saanud kinnituse ka teine sigade Aafrika katku juhtum Viljandimaal Tarvastu vallas. Arvestades taudi olemasolu meie metssigade populatsioonis ja selle senist kiiret levikut naaberriikides, oleme valmis uute juhtumite avastamiseks,» ütles VTA peadirektor Ago Pärtel. «Põhiküsimus on, kas ja kuidas on võimalik tõkestada taudi levikut metssigade hulgas ning vältida selle jõudmist kodusigadeni.»