Arhiiv kuude lõikes: mai 2018
Kiskjakahjusid aitab ära hoida tõhus ennetustegevus
Follow
Keskkonnaamet hüvitas 2017. aastal suurkiskjate poolt karjakasvatajatele ja mesinikele tekitatud kahjud 249 573 euro ulatuses. Korralikel ennetusmeetmetel on kahjude ärahoidmisel väga suur roll.
Eesti looduse loomulik osa on heas seisus suurkiskjate asurkonnad. Samaväärselt loovad meie maastikus ja majanduses olulist lisaväärtust traditsioone järgiv loomakasvatus ja mesindus. Igasuguse põllumajandustegevuse juures tuleb arvestada, et metsloomad püüavad vähese vaeva ja riskiga oma toidu kätte saada ning inimese vara kasutamine tuleb neile võimalikult keeruliseks teha.
EJS soovitab: 10 nõuannet metslooma poegadega kohtumisel
Kätte on jõudnud aeg, mil metsaelanikele sünnib järelkasv. Sotsiaalmeediasse on ilmunud esimesed ülesvõtted inimeste kokkupuutest metslooma poegadega. Paljudel aga puudub teadmine või arusaam, kuidas sellises olukorras käituda. Eesti Jahimeeste Selts koostas selleks puhuks juhendi.
„Meie metsades elutseb palju loomi ja linde, mistõttu kohtumised nendega on tavapärased,“ kommenteeris EJSi tegevjuht Tõnis Korts. „Reeglina pole metsloomad ohtlikud, aga nendega kokkupuutumisel on mõistlik järgida kindlaid reegleid.“
EJSi nõuniku ning ornitoloogi Kaarel Rohu sõnul kehtivad sarnased põhimõtted ka lindude puhul: ei tohiks ligineda linnule, kes on silmnähtavalt erutunud (läheb lendu, häälitseb ja käitub ärevalt, teeskleb vigast). Leides linnupesa, tuleks uudishimu maha suruda ning ettevaatlikult, ilma vanalinde pikemalt häirimata, taganeda ning lahkuda lindude pesitsusterritooriumilt. Mõnedel poegadel on kombeks enneaegselt pesast lahkuda, kui keegi neid häirib, samas aga võivad nad seetõttu kiskjatele kergeks suupisteks saada.