Üllatus: karupojad maantee ääres

Print pagePDF pageEmail page

3304927t81hd49e

Kuigi karud liiguvad peamiselt videvikus ja varjatult, ristuvad nende teed vahel ka inimesega.
Foto: Elmo Riig

Rakke kandis elav naine pidi hiljuti õhtul koju sõites peaaegu kokku põrkama karupojaga, kes uljalt teele jooksis. Õnneks jõudis loom enne auto temani jõudmist ümber pöörata ja metsa poole punuda.

Kui naine pilgu autopeeglisse heitis, õnnestus tal näha, kuidas karuema koos teise pojaga ka tee äärde tuli.

Lõuna-Virumaal on aga võrdlemisi hiljuti karudega kohtumisi ette tulnud veelgi. Näiteks märkas tänavu juunis Simunas elav ning Roela koolis töötav õpetaja Reet Maadla hommikul tööle sõites Rahkla ja Roela vahelisel maanteelõigul karu.

Naine nägi suurt looma kahekümne või veidi rohkema meetri pealt. Siis tatsas ott metsa. “See oli ikka üllatus ja eriline hetk,” ütles naine, kes tol hetkel sattus natuke pabinasse ning lukustas kiiresti auto uksed ja aknad.

Karud eelistavad elada suurtes metsades, kus on tuule langetatud puid ja rabast maastikku. Kuna nad liiguvad ringi peamiselt videvikus ja öösel, ei ole neid looduses just kerge kohata, aga suure looma nägemine pakub inimestele ikka elamuse.

Venevere küla elanik Eerik Lumiste mäletab paari aasta tagust kohtumist karuga kodukandis siiani. Mees sõitis parajasti jalgrattaga metsarajal, kui umbes sada meetrit eemal peatus mesikäpp, kes valmistus teed ületama.

Lumistel oli tookord kaasas ka fotoaparaat ja hetk sai jäädvustatud. “Ma polnud kunagi varem karu kohanud. Sellel aga polnud sugugi kiire, ta lausa poseeris mulle, ajas ennast püsti,” meenutas mees, kelle jaoks on see kohtumine karuga jäänud ainsaks.

Selleks, et mesikäppade elust osa saada, on nähtud isegi natuke vaeva. Salla kandis, väikeses külas elavad inimesed on kodust umbes pooleteise kilomeetri kaugusele metsa kaamera üles pannud, et jälgida, mis toimub, ja metsaelanike tegemistest aimu saada.

Ning see on kandnud vilja: augustis on kaamera ette jäänud “karumutt” ning salvestiselt on näha kolme karupoega.

Eesti kõige karuderohkemas piirkonnas Ida-Virumaal Alutaguse metsade vahel on korraldatud isegi spetsiaalseid karusafareid.

See tähendab tõsisemat retke. Kõigepealt sõidetakse sihtidel ja tehakse jalutuskäike metsa vahele. Vaadatakse karu talvepesa, kraabitud puid, jälgi, väljaheiteid ja muid märke nende elust.

Õhtul minnakse karuvaatlus­onni, mis asub autoteest kilomeetri kaugusel. Võetakse kohad sisse ja jäädakse vaikselt ootama. Ning tihtipeale need suured loomad näitavadki ennast. Karusafarid toimuvad ka tänavu septembris.

“Karude nägemine on inimese jaoks suur sündmus, eriti siis, kui see juhtub päevasel ajal,” ütles loodusmees Peeter Hussar. Ta rääkis, et praegu käivad karud viljapõldudel küpset vilja söömas ning valmistuvad vaikselt talveuneks, mis tähendab ka tavalisest suuremat ja aktiivsemat kõhu täitmist.

“Karupojad on muidugi uudis­himulikud, neil puudub erinevalt täiskasvanud mesikäppadest ka ohutunne, nad on hooletumad. Kui täiskasvanud karu tavatseb inimese lõhna tundes kiiresti vehkat teha, siis karupoja jaoks võib see olla hoopis põnev,” rääkis Raul Vahter, lisades, et karupoegade ja noorte karude looduses kohtamine on tõenäolisem kui täiskasvanud isakaruga kokkusaamine.

Raul Vahter selgitas, et põhjusi, miks karud maanteele satuvad, on mitu. “Üks põhjus on söök, sest on ju ikka juhtunud, et mõni väiksem loom on tee peal surma saanud.”

Maantee võib jääda ka lihtsalt loomade tavalisele liikumisalale või söödamaadele ning nad on harjunud seda ületama.

Praegu valmistuvad karud juba talveks, hilissügisel jäävad nad talveunne. “Sügisel söövad loomad muidugi isukamalt. Viljapõllud on selleks ju head kohad, samuti õunaaiad, ja kui veel mõni mesitaru juhtub teele jääma, siis loomulikult kasutatakse võimalus ära,” rääkis jahimees.

Raul Vahter ütles, et Eestis on viimasel ajal elanud püsivalt keskmiselt 600–700 karu ning ei saa öelda, et nende arv oleks plahvatuslikult tõusnud. Küll on aga karude populatsioon hea ning näiteks Lääne-Virumaa lõunaosa metsades liigub ja elab neid rohkesti. “Hirla küla lähedal on üleval söödaplatsi kaamera ning see on registreerinud tänavu vähemalt nelja karu liikumise,” tõi ta näiteks.

Jahimehed on neid loomi ikka kohanud, kuid nad ka liiguvad sellistes kohtades, vahel suisa spetsiaalselt. “Aga karu nägemine ja tema toimetamistest osa saamine on alati tore ja meeldejääv hetk,” märkis Vahter.

ALLIKAS: VIRUMAATEATAJA

märts 2024
E T K N R L P
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031
Arhiiv
Lahtioleku ajad
Esmaspäev 9.00-14.00
Teisipäev suletud
Kolmapäev 13:00-18:00
Neljapäev suletud
Reede 9:00-14:00
Laupäev suletud
Pühapäev suletud