SAK infopäev Eesti Maaülikoolis
Follow
10. oktoobril toimus Tartus EMÜ rektor Mait Klaasseni ettevõtmisel koostöös Eesti Jahimeeste Seltsi Tartu Jahindusklubiga sigade Aafrika katku alane infopäev Lõuna-Eesti jahimeestele ja huvilistele. Osavõtjaid oli 140 kuuest maakonnast. Avasõnad tulidki rektor Mait Klaassenilt. Tema sõnul käib üks tont mööda Eestit ja infopäev peaks andma vastuse, kuidas nendes tingimustes õigesti käituda.
Infopäeva video: http://video.emu.ee/sak.html
Teemal „Sigade Aafrika katk – hetkeolukord, piirkondadele rakenduvad kitsendusmeetmed ja edasised arengud” esines Veterinaar-ja Toiduameti peadirektor Ago Pärtel. Pärtel tegi ajaloolise ülevaate erinevatest loomade-lindude haigustest. Selgitas tegevusi SAK loomatauditõrje korral riiklikul ja kohalikul tasemel. Ta andis ülevaate, kuidas katk levis Venemaale ja ka katku levikust Venemaal. Venemaal toimuvast on meil info olemas, aga Valgevenes toimuvast mitte. Valgevenes rakendati totaalset metssigade küttimist, mille tulemusel levis seakatk üle piiri Poolasse, Leetu ja Lätti. Ettekandes tutvustati Eestis rakendatud tõrjemeetmeid ning osavõtjad said näha katku levikut kaardil. Ettekandja kirjeldas erinevaid piirangutsoone ning andis käitumisjuhised jahimeestele. Piirangutsoonides kütitud metssea lihast valmistatud vastava märgistusega saanud toodet tohib turustada teatud tingimustel ainult siseriiklikult. Ago Pärteli sõnum oli: et ennetamine on alati odavam kui tõrje ja äärmiselt oluline on kiire, usalduslik ja hea koostöö.
Ettekandega „Proovivõtt sigade Aafrika katku uurimiseks metssigadel”esines Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna osakonnajuhataja Maarja Kristian. Tema rääkis SAK praktilisema poole pealt ja seletas lahti, kuidas võtta proove, kuidas neid hoida ja pakkida. Reegel on selline, et üldjuhul võtab proovi volitatud veterinaararst. Veterinaararstid on proovide võtmisega kursis. Kui see ei ole võimalik, siis võetakse proov koostöös temaga. Maarja Kristjan tutvustas ka ohutusmeetmeid jahimeestele.
Sigade Aafrika katku olemusest rääkis EMÜ veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop. 2006 aastal oli ainuke kolle Sardiinia saarel. 2007 Kaukaasias – tekkepõhjusena laevadelt tulnud toidujäätmete söötmine sigadele. 2013 Valgevene raporteeris oma juhtumitest. Rääkis SAK erinevatest tüvedest, mis Euroopas levinud. Endeemilised piirkonnad on Kesk- ja Lõuna-Venemaa ja Põhja-Kaukaasia. Ettekandja rääkis ka haiguse olemusest ja tunnustest ning soovitas lõpetada metssigade lisasöötmise. Me ei tea metssea populatsiooni dünaamikast eriti midagi. Millised on need rändemustrid, ei tea. Kurgi uurime, hunte uurime, metssigu aga mitte. On olemas kogemused, et söötmine muudab sead paiksemaks. Juhised käitumiseks leiame koduleheküljelt www.seakatk.ee
Teemal „Metsseapopulatsioon Eestis” esines Keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil. Männil näitas metssea leviku kaarti Euroopas ja loenduse ja küttimise andmeid. Tutvustas ulukiseire osakonna tööd. Rääkis ka metssigade hajumisest. See toimub siis, kui loomad saavad täiskasvanuks ja lahkuvad oma territooriumilt. Võivad liikuda kilomeetreid (Rootsis 16,6 km). Saksamaal uuriti koertega jahi mõju metssea liikumisele. Mõju oli olemas.
Teemal „Jahimehed ja sigade Aafrika katku tõrjumine” esines Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahindusnõunik Tõnu Traks. Tõnu Traks tutvustas Keskkonnaministeeriumi seisukohti jahipidamise osas.
Lõpuminutitel toimus arutelu, kus said sõna infopäeval osalejad, värsket informatsiooni jagas Keskkonnaameti nõunik Teet Koitjärv ja Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts. Tegevjuht pani jahimeestele südamele, et eelkõige mõjutab haiguse kulgu jahimeeste endi teadlik käitumine.
Infopäev täitis oma ülesande ja tänusõnad kuuluvad nii Mait Klaassenile, Eesti Maaülikoolile, Tartu Jahindusklubile ja Liivi Amorile kui ka kõigile teistele, kes seisid hea infopäeva kordamineku eest!