Aafrika seakatk ajab jahimeestel karvad turri

Print pagePDF pageEmail page

Aafrika seakatku surnud metssiga Roosilla kandis Foto: Elmo Riig / Sakala

Aafrika seakatku surnud metssiga Roosilla kandis
Foto: Elmo Riig / Sakala

Kolmapäeval istusid ühise laua taga veterinaarameti esindajad ja jahimehed, et arutada keerukas olukorras ilmsiks tulnud kitsaskohti. Suud said puhtaks räägitud, kuid asjaosalisi rahuldavate kokkulepeteni veel ei jõutud.

Viljandimaa jahimeeste liidu esimees Mart Tasane oli eile Sakalale antud telefoniusutluses üsna emotsionaalne ning lubas peagi koos kõigi Eesti jahimeestega riigiametile ühispöördumise teha.

Liiga vähe toetust

Esmaseks mureks on Mart Tasase sõnul metsast leitud surnud loomade matmise korraldamine. «Viimase kuuga on Suislepa jahiselts omast taskust maksnud umbes 400 eurot koppadele ja traktoritele, et sügavas padrikus korjused maetud saaksid,» rääkis ta.

Auke on tulnud kaevata ka käsitsi ning külma saabudes muutub olukord veelgi trööstitumaks. «Kaevesügavus peab olema poolteist meetrit, lisaks on koolnud loom kange kui kont.»

Arvestatavad kulud kaasnevad ka rõivaste, relvade ja sõiduvahendite desinfitseerimisega. Vestluse käigus ilmnes siiski, et desinfitseerimisega on veterinaaramet nõus lahkesti aitama, kuid info katkendliku liikumise tõttu pole keegi sellest õigel ajal kuulnud.

Viljandimaa veterinaarkeskuse juhataja Terje Oper näeb olukorda märksa paremates värvides. «Ei saa küll väita, et muret ei oleks, kuid katk on ikkagi lokaliseeritud – müts maha meie tublide jahimeeste ees.»

Operi sõnul teeb veterinaaramet kõik endast sõltuva küttide abistamiseks. Näidetena jäid kõlama Tarvastu valda paigaldatud konteiner positiivse katkuprooviga korjuste ladustamiseks, desinfitseerimisvahendite jagamine ja üldine teavitustöö.

Mart Tasane nimetas korjusekonteinerit naljanumbriks. «Selleks, et suurem loom sinna sisse saada, peame ta enne ära tükeldama ja prügikotti toppima. Kusjuures selles ei tohi loomi sinna visata, sest loomsete jäätmete käitleja ei saavat neid siis põletada. Seepärast peame need siis mingitesse spetsiaalsetesse kottidesse ümber tõstma. Mida see konteiner siis õigupoolest lahendab?»

Sõna sõna vastu

Samuti ei saa jahimehed päriselt aru ajujahi keelustamisest. Nad on üsna kindlad, et katku levikus on suuresti süüdi hundid. Esimehel on varrukast võtta kolm juhtumit, kus katkus loomi on leitud just pärast hundikarja nägemist.

«Nad ajavad ju sööki jahtides loomi palju kaugemale, kui meie kindlat maatükki ümber piirates ajujahiga seda teeksime. Ja olete te näinud, kuidas nad ohvrit söövad? Hiljem on kiskjail kogu karvastik verine,» rääkis Mart Tasane.

Tema meelest aitaks katku levikut piirata hundijaht, kuid praegu on see maakonnas keelatud. Sama lugu on abistavate valgusallikate kasutamisega öisel ajal. «Saaksime nende toel sigu söödakohas küttida,» nentis Tasane.

Nii hundijahti kui valgustitega jahipidamist ei pidanud Terje Oper küllalt argumenteerituks. Mõistlik pole veterinaarkeskuse juhataja meelest ka ajujahti lubada, et piirkonna puhastumist kiirendada. «Küsisin jahimeestelt, kas nad suudavad tagada, et ajujahi tulemusena ükski haige loom kusagile kaugemale plehku ei pane, ja nad tunnistasid, et ei suuda seda,» rääkis Oper.

Tasase ütlemist mööda on praegune olukord ka vanemad ja väärikamad jahimehed endast välja viinud. «Mõni tuleb minu juurde sellises jõuetus vihas, et lausa käed värisevad,» rääkis esimees. «Jahipidamine on ju meie hobi, praegu oleme aga nagu tööloomad. Tehke seda ja tehke toda! Mõistmist ja abi ei tule aga kusagilt.»

Allikas: SAKALA

november 2019
E T K N R L P
« okt.    
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
252627282930  
Arhiiv
Lahtioleku ajad
Esmaspäev 9.00-14.00
Teisipäev suletud
Kolmapäev 13:00-18:00
Neljapäev suletud
Reede 9:00-14:00
Laupäev suletud
Pühapäev suletud