Viljandimaa jahimeeste ettepanek hundi küttimiseks

Print pagePDF pageEmail page

Jahindusnõukogule

Viljandimaa Jahimeeste ettepanek hundi küttimiseks

Vastavalt jahiseaduse paragrahv § 22. Jahiulukite küttimismaht ja -struktuur, teostab punktile  (2) Pruunkaru, hundi, ilvese ja hallhülge küttimismahu kehtestab igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes käesoleva seaduse § 21 lõikes 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust. Võttes arvesse USO poolt esitatud igaaastase ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovituse aruandeid alates 2008 aastast ja selle alusel koostatud loendamise ja küttimise statistika andmed (lisa tabel 1) näeme ,et hundipesakondade arv 2008 aastal oli 32. 2012 aastaks oli see langenud juba 22-ni ja 2014 andmed näitavad ,et langus on veelgi suurenenud ja alles veel 19 pesakonda, kellest mandri- eestis elab ainult 17 pesakonda. Kui me võtame aluseks Viljandimaa statistilised andmed ,siis näeme ,et 2008 aastal oli Viljandimaal 0 pesakonda ja kütiti 1 hunt. 2009 aastal tekkis 2 pesakonda ,kellest kütiti 5 hunti ja pärast seda langes 2010 aastal huntide arvukus 1 pesakonnale ning nendest kütiti veel 7 hunti. Kui me toome kõrvale naabri Pärnumaa statistilised andmed ,kellega ,me omame ühiseid hundikarjasid ,siis näeme et samal perioodil 2008-2010 kütiti 3 aasta keskmistest pesakondade arvust 5,66 tervelt 25,33 hunti aastas ja selle tagajärjel ,suurenes Viljandimaal hundipesakondade arv 2011 aastal ühelt -4 -le ja Pärnumaal langes ainult keskmisest pesakondade arvust 5,66- 4 -le pesakonnale. Võrdluseks veel olgu juurde toodud ,et Saaremaa statistilised andmed, kust näeme ,et 2011 aastal kui oli huntide populatsioon taastunud peaaegu 2008 aasta tasemele 31 pesakonda ja seda pärast Pärnumaa küttimislimiite arvestades ,näeme et isegi nii intensiivse küttimislimiidi täitmisel suurenes huntide arvukus jõudsalt 6 pesakonnaga ,võrreldes 2010 aastaga. Aruande järgi kuni 2011 aastani Saaremaal hundipesakondi ei olnud ,kuid võttes arvesse jahimeeste ja lambakasvatajate survet ja seda läbi meedia, tekkis üks kari. 2012 aastal ja 2013 kütiti ühest karjast kogu järelkasv 7 isendit ,kui vaatamata sellele tekkis 2013 aastal juurde veel teine kari ,millest 2013 kütiti jällegi 9 isendit. Vikipeedia andmetel on hunt kõrge sigimispotensiaaliga liik ,kelle on tavaliselt 5-7 kutsikat. Eelpool kirjeldatud küttimisandmed Pärnu ja Saaremaal näitavad ,et isegi 100 % järelkasvu küttimise korral arvukus ei lange vaid isegi tõuseb USO andmetel. Jahindusnõukogu liikmed on arvamusel ,et tegemist on valede loendusandmetega või loendusandmete manipuleerimisega , näidates alaloendust ,sest kogu järelkasvu küttimise tagajärjel ei ole võimalik karja arvukuse kasv. Arvukust püütakse aruandes näidata väiksemana ,kui tegelik olukord, mida näitavad ka kahjustuste hulk ja selle statistika. 2013 aastal oli kahjujuhtumite arv saaremal 9 ja murti 61 lammast. Peale 9 hundi küttimist suurenes eelmisel aastal kahjujuhtumite arv 24-ni ja murtud on juba 160 lammast ning väidetavalt on tekkinud ka 3 kari. Sama muster on ka Pärnumaal ,kus 18 juhtumist sai 27 ja murdmiste arv tõusis 83 -lt 110-ni ,kuigi 3 karjast kütiti 2013 -6 ja 2014 ainult 2. Millele viitab statistika, et arvukust vähendati ,aga murdmisjuhtumid suurenesid ,ilmselt arvukuse tõusule. Kui võtame siia võrdluseks Viljandimaa samad andmed, siis selgub ,et kõige kehvema sigimisega on üldse Viljandimaa karjade emased. 2013 aastal oli meil 3 karja ,kellest kütiti 3 isendit ja alates 2013 aastast ei ole Viljandimaal kütitud ühtegi emahunti ,kes tooks järglasi. Viimase 3 aastaga on kütitud Viljandimaal ainult 4 hunti .Kui 2014 aruanne näitas ,et Viljandimaal on 3 karja hunte ,kellest kütiti ainult 3 järglast ja seirearuande järgi hinnati ,et karja arv suurenes, siis selle aasta aruanne näitab ,et vaatamata küttimislimiidile 0-2014 aastal vähenes meie hundikarjade arv kolmelt-kahele. Kui 2011 aastal küttis Pärnumaa 4 karjast 12 isendit siis nende arvukus tõusis 5 karjani ,kuid Viljandimaal kütiti samal aastal 4 pesakonnast 14 is ja pesakondade arv langes neljalt ühele ning 2012 aastal kütiti sellest pesakonnast ainult 1 hunt kuid pesakondade arv tõusis kohe 3 pesakonnani. Võrreldes eelmise aastaga on USO aruande järgi kahjujuhtumite arv 15-14-ni ja murtud on jätkuvalt 49 lammast ,millele on lisandunud ka 2015 intensiivsed murdmisjuhtumid lõuna eestis. Selline kõikumine näitab ,et loendusandmeid manipuleeritakse ja neid ei kajastata õiglaselt. Kogu selle selgituse kokkuvõtteks leiame ,et ei saa nõustuda USO aruande järeldustega, et säilitamaks soovitud arvukust, peaks tänavune hundi limiit olema esmase prognoosi järgi sama suur või pisut suurem, kui see oli eelmisel aastal. Oleme nõus väitega ,et hundi salaküttimine, nagu ka teised jahivälised suremustegurid, avalduvad populatsiooni juurdekasvuvõime vähenemisena, mistõttu saame me samast kogusest huntidest küttida legaalselt väiksema protsendi ,kuid antud küsimusega ei saa tegelda EJS vaid selleks on vastavalt seadusega määratud Keskkonnainspektsioon.

Võttes aluseks eelpool toodud statistilised andmed USO aruannetes oleme seisukohal ,et hunte on tegelikusest esitatud andmetest rohkem ,min 4 karja ja võiks küttida viljandimaal min. 6 hunti ,mis ei vähenda hundi asurkonda ,küll aga aitab vähendada kahjustuste hulka lambakasvatajatele ning hoiab kokku riigi poolt kahjudeks väljamakstavat summat.Emahuntide ja alfaisase hundi küttimine keelatud.

Jahimeeste hinnangul on kari 1+8 isendiga kagu- Viljandimaal (osaliselt ka Valgamaal) ja teine kari edela Viljandimaal ,keda nähti eelmisel nädalal 4 looma + 2 üksikut. Uso aruande järgi elab ka 2 karja Soomaal . Lembitu JS ja Kolga -Jaani loenduskaardid 2014 näitavad ,et ka seal kandis liikus hundikari 5-6 isendit. 2013 aastal tekkis kari ,kus emahunt okt. 2013 murdis 5 kutsikaga oina ja 2014 loenduskaart näitab ,et hunt on ka juba tihe külaline Lembitu JS maadel ,mis aga ei ole tavaline.ka ,,Eesti jahimehes ” avaldatud artikkel selgitab .et Lembitu ja Sürgavere maadele on asustanud ennast kaelustatud üksik hunt.

Vastavalt USO 2015 aruande järgi ,hundi detailne küttimissoovitus esitatakse käeasoleva aruande lisana sügisel enne jahihooaja algust,seda aga jahindusnõukogule esitatud lisaandmetena ei ole ja sellest lähtuvalt ei tea me värskeid soovitusandmeid. piirkondade määramiseks vajaksime neid andmeid ja samuti ,ka andmeid,kes on esitanud hundi ja ilvese vaatluskaardid.

Viljandimaa jahimeeste nimel

Priit Vahtramäe

Veljo Kask

Viljar Türner 19.10 .2015

märts 2024
E T K N R L P
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031
Arhiiv
Lahtioleku ajad
Esmaspäev 9.00-14.00
Teisipäev suletud
Kolmapäev 13:00-18:00
Neljapäev suletud
Reede 9:00-14:00
Laupäev suletud
Pühapäev suletud