SAKALA: Vigastatud metsloomade abistamine tuleb jätta spetsialisti hooleks
Follow
Foto: Elmo Riig / Sakala
Keskkonnaamet teatab, et viimasel ajal kostnud väited, nagu oleks keskkonnaamet jätnud abitud loomad unarusse, on ebaõiged.
Tegelikkuses on keskkonnaamet kaasanud loomade abistamisse üha enam veterinaararste erakliinikutest ja maaülikoolist, et pakkuda abivajavatele metsloomadele parimat võimalikku abi.
Iga looma abistamine algab tema seisundi hindamisest – kas loom vajab abi, millised on tema vigastused ja võimalikud tõved. Alles seejärel saab plaanida edasisi samme.
Keskkonnaameti nõuniku Teet Koitjärve sõnul peab metsloomade ellu sekkumine olema väga läbimõeldud. Sageli on metslooma seisundit ja olukorda keeruline hinnata. Kandes üle oma emotsioone ja tundeid loomadele, võime tihtipeale valesid otsuseid vastu võtta. Seetõttu ongi tähtis, et otsuse langetaks kogenud veterinaararst, kes oskab hinnata looma olukorda.
Keskkonnaameti ülesandeks on koostööpartnerite tegevuse koordineerimine, metsloomade hättasattumise põhjuste väljaselgitamine ning riiklik ennetustöö. Keskkonnaamet sõlmis Eesti Maaülikooli ja Eesti Looduse Fondiga koostöölepingu, mis sisaldab loomade esmase raviteenuse osutamist, ning vigastatud loomadega seotud praktilisi tegevusi teevad isikud, kel on selleks õigus ja pädevus. Vajaduse korral tehakse looma järelravi ka Nigula metsloomade taastuskeskuses.
Keskkonnaameti töötajate igapäevaste tegevuste hulka kuulub erinevate loomadega seotud väljakutsetele reageerimine. 2015. aastal tegi keskkonnaamet hättasattunud loomade abistamiseks 438 väljasõitu. Keskkonnaameti loomade rehabilitatsiooni spetsialist annab ka telefonikonsultatsioone loomade heaolu pärast muretsevatele inimestele, mullu andis spetsialist nõu 354 helistajale. Lisaks vastavad murelike kodanike küsimustele teised ameti töötajad, nii et abi saanud inimeste hulk on kindlasti suurem.
Keskkonnaamet abistab päästeametit suurulukitega toimetulemisel ning sedagi tehakse koostöös maakondlike veterinaarkeskustega ja ka väljaspool ametlikku tööaega. Kindlasti on hättasattunud loomade aitamises suur abi ka omavalitsustest ja jahiseltsidest, kellele kuulub siinkohal keskkonnaameti tänu.
Amet tuletab meelde, et terved ja ka noored loomad ning linnud ei vaja inimeste sekkumist. Oluline on, et hättasattunud metsloomad suudaksid pärast abi saamist toime tulla oma loomulikus keskkonnas ning meie liigirikas elusloodus säiliks ennekõike looduses, mitte vaid puurides ja aedikutes.
Ilmselgelt vigastatud metslooma või -lindu märgates tuleb sellest teatada keskkonnainspektsiooni valvenumbril 1313, kust edastatakse info spetsialistile, kes hindab olukorda ja otsustab edasise tegevuse üle. Linnas liikuvast suurest metsloomast (põder, metssiga, karu, hunt, punahirv või metskits) või maanteel hukkunud suurulukist tuleb samuti teada anda valvetelefonil 1313.