50 aastat jahindusklubi moodustamisest!
Follow
Kuigi EJS kooseisu astus Viljandi Jahindusklubi 1967 aastal , said Viljandimaa jahimehed juba 1961 aastal esimesed 10 põdra laskmise eriluba.
1967
See aasta kujunes Vabariigi jahinduses murranguliseks. Vabariigi valitsuse otsusega moodustati Eesti Jahimeeste Selts, mille koosseisu läksid kõik jahindusüksused. Seoses VSÜ „Kalevi” Jahindusklubi likvideerimisega ja jahindustegevuse arenguga maakonnas otsustati 26 märtsil 1967 aastal toimunud konverentsil moodustada EJS-i Viljandi Jahindusklubi, mille koosseisu kuulus 66 jahisektsiooni. Tagamaks sektsioonide elujõulisus sätestati vähemalt 20 liiget iga sektsiooni kohta, mis tingiski väiksemate sektsioonide liitmise.
Aasta jooksul kütiti kokku 54 põtra, 13 metssiga, 48 sokku ja kitse. Põhisaagi moodustasid väikekiskjad ja ulukid.
1968
Aasta algul oli klubil 1569 liiget. Klubi sai ruumid Kaalu tänavale, kuhu koliti peale ulatuslikku remonti ja ümber ehitust. Jätkus jahisektsioonide liitmine. Linnasektsioonid kinnitati maasektsioonide juurde. Kinnitati peotehniliste tööde ja jahirajatiste plaan. Suuremat tähelepanu kohustati pöörama kiskjate laskmisele ja hulkuvate koerte arvukuse piiramisele.
1968 aastal kütit 48 põtra, 22 metssiga, 27 metskitse jne.
Vabariiklikus võistluses oli klubi 10 kohal. Parim sektsioon Karula saavutas vabariigis kokkuvõtteks 5 koha.
1969
Aasta algul oli klubil 1519 liiget, see arv langes aasta lõppus 1452-le kuna likvideeriti kolm jahisektsiooni ja liideti kuus. Samal aastal asutati seoses töömahu suurenemisega jahindusarendaja koht.
Sellel aastal loendati 542 põtra, 243 metssiga, 1919 metskitse ja arvukalt väikeulukeid. Laienes marutaud, mille tõttu kavandati meetmeid (kaasaarvatud preemiate maksmine) rebaste, kährikute, koerte ja kasside arvu piiramiseks. Kehtestati veel ajutised jahipiirkonnad (kokku 11).
Karistati 6 jahisektsiooni ebaregulaarsete lisatööde korraldamise tõttu jahi keeluga.
Samas suurenes tervikuna ulukite arv ja küttimine. Moodustati isegi kuus metssigade küttimise brigaadi. Suurenes oluliselt lisasöötade varumine. Kontroll pandi jahisektsioonidele vastastikkuse põhimõttel. Edusammude tõttu saavutas Viljandi klubi 5 koha vabariiklikus arvestuses, parimateks jahimeesteks olid P.Arak, A.Ant ja M.Liias.
Kuid enne seda kui moodustati Viljandimaa Jahindusklubi EJS kooseisus olid jahimehed juba ammu enne seda teinud vägitegusid ja olemas VSÜ ,,Kalevi” jahindusklubide kooseisus.
Asutamise momendil oli klubil 669 liiget. Loenduse andmetel elas klubi jahimaadel 157 põtra, 409 metskitse, 10 ilvest, 270 rebast, 158 kährikkoera, 3200 jänest jne. Klubil oli 9 sektsiooni. Klubi sai 1961 aastal 10 põdra laskmise eriluba. Peale selle kütiti hulgaliselt teisi ulukeid. Sektsioonide vahelises võistluses tulid esikohale Tänassilma, Mustla ja Suure – Jaani sektsioon. Esimene Kalevi vabariiklik kokkutulek toimus MÄKSAL, kust võeti ka aktiivselt osa.
VSÜ „Kalevi” jahindusklubide IV vabariiklik kokkutulek viidi läbi Viljandis. Lisaks laagrile ja jahindusalastele võistlustele toimusid kultuurialased üritused lauluväljakul. Võitjaks osutus Tallinna Jahindusklubi minimaalse edumaaga Viljandimaa ees. Kolmandaks platseerus Tartu, kes enamjaolt oli võitja või vähemasti paremate hulgas.
Uudse üritusena korraldati ka esimene Vabariiklik jahitrofeede näitus, kus oli väljas enim põdra ja soku sarvi.
Laskeala arendamiseks valmis Kösti orus tolle aja kohta ajakohane lasketiir, mida aktiivselt kasutati. Sellega seoses paranes oluliselt laskemeisterlikkus.
Ajalugu jätkub ja seda vaata VJL kodulehelt http://www.vjl.ee/?page_id=160
Viljandimaa Jahimeeste Liit