VIDEO: põdravasikatest

Põder          Alces alces

Põdralehmad alustasid poegimisega meie metsades aprilli viimasel nädalal, aga põdraasurkond täieneb uute ilmakodanikega kogu maikuu vältel.

Noortel, paari aasta vanustel esmakordselt poegivatel põdralehmadel sünnib tavaliselt üks vasikas. Emasloomade vanuse kasvades ja hea toitumuse korral võib vasikaid sündida kaks ning aruharva kolm.

Vastsündinute kaal võib päris tublisti kõikuda: jäädes kuue ja kuueteist kilo vahemikku. Tragid vasikad hakkavad lisaks emapiimale pea kohe ka rohtuliblesid näksima.

Ohu korral jäädakse lihtsalt maapinnale lamama. Juba mõnenädalaselt joostakse inimesest kiiremini ning kolmenädalaselt alustatakse noorte puuvõrsetega maiustamist…

Põdravasikas tarbib olenevalt vanusest kuni paar liitrit piima päevas ning põdralehm imetab neid hilissügiseni, aga selleks ajaks kaaluvad vasikad juba kõvasti üle saja kilo.

Venemaal on aastakümneid põdrafarme peetud ja muidugi uuritud põdrapiima toiteväärtust. Mais – juunis on piima rasvaprotsent 8-13% ning valgusisaldus 12-16% ja koguseks kuni seitse liitrit päevas (kolme põdravasika ülesse kasvatamiseks täiesti piisav).

Paari-kolme päevased põdravasikad, kelle lähedusest tuli peale pildistamist Jaanil kiirelt eemalduda…

Kui Te „juhuse tahtel“ peaksite metsas põdravasikat praegusel ajal kohtama oleks targem koheselt taanduda. Emasloom jätab vasikad sageli puhkama, käies neid imetamas, enne kui vasikad juba sedavõrd teokad, et emaga kaasas käia.

Üksikut põdravasikat ei maksaks orvuks või hüljatuks pidada. Suured loomad tunnevad oma eluruumi hästi nagu ka seal valitsevaid ohte.

Veidi aega enne poegimist sunnib põdralehm temaga koos talve veetnud, eelmise aasta noorlooma „iseseisvat elu“ alustama (emasloom ajab mullika lihtsalt minema).

Aastased põdramullikad peavad nüüdsest ise hakkama saama. Kevad ja varasuvi ongi selline aeg, kus kogenematud põdrad linnadesse, asulatesse satuvad – otsitakse omale eluks sobivat territooriumi. Öösiti ületatakse maanteid ja pahatihti ei pääse veel kogenematud loomad enam päevase tiheda liikluse tõttu tuttavasse metsa tagasi. Stressiseisundis kaotatakse orientatsioon ning nõnda võib juhtuda kõiksugu segadusi või pahandusi nagu ajalehtedest vahel lugeda saame.

Põdrapullid kasvatavad sarvi, mis kaetud pehme nahaga. Aastaste põdrapullikeste sarved on harunemata nn „pulksarved“.