Jahimehed täitsid metssigade küttimismahu

Print pagePDF pageEmail page

Foto: Aimar Rakko

Lisaks kütitud isenditele läksid üleriigilise küttimiskohustuse (7557 isendit) täitmisel arvesse ka kõik jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega metssead, mis teeb lõplikuks küttimismahu täitmiseks 7869 isendit.

Juba kolmandat aastat määrati sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks tavapärasest suuremad metssigade küttimismahud. Jahimehed teadvustasid olukorra tõsidust ning küttisid möödunud jahihooajal 7584 isendit. Lisaks hukati 39 katku kahtlusega isendit ja surnuna leiti 246.

Maakondlikud jahindusnõukogud ja mõnedes maakondades ka Keskkonnaamet kehtestasid küttimismahud lähtudes Keskkonnaagentuuri ettepanekust, mis oli ajendatud eesmärgist viia metssea arvukus tänavuse jahiaasta lõpuks asustustiheduseni maksimaalselt 1,5 isendit 1000 ha jahimaa kohta. Suurimad küttimismahud olid sel hooajal Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal, kus hoolimata suurenenud küttimissurvest ja seakatku levikust (v.a Hiiumaa) oli sigade arvukus möödunud jahiaasta lõppedes jätkuvalt kõrge.

„Kui võrrelda maakondade küttimistulemusi kahe viimase jahihooaja vahel, siis on erinevused kohati märkimisväärsed: Lääne-Virumaal on metssigade küttimine sel jahihooajal sigade Aafrika katku laastamistöö tõttu langenud võrreldes mulluse hooajaga seitse korda. Samal põhjusel on metssigade küttimine vähenenud 2-5 korda ka Harju-, Ida-Viru-, Lääne-, Pärnu-, Rapla- ja Saaremaal. Etteantud küttimismahust rohkem kütiti sel hooajal metssigu Järva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja Võrumaal, kus katk alustas oma laastamistööd kõige varem, ent praegune küttimismahu oodatust suurem täitmine viitab sealsele metssigade populatsiooni taastumisele. Vältimaks uusi haiguspuhanguid tuleb neis maakondades metssigade küttimismahte varasemaga võrreldes suurendada, et loodusest haigus välja tõrjuda,“ selgitas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko viimaste jahihooaegade küttimistulemuste tausta.

Kõige madalam oli küttimiskohustuse täitmise protsent Raplamaal (51%) ja kõrgeim Võrumaal (262%). Metssigu kütiti intensiivselt ka Hiiumaal, kuhu seakatk ei ole veel jõudnud.

Jahipiirkondade küttimismahtude täitmist analüüsivad mais kogunevad jahindusnõukogud, kelle pädevusse kuulub ka ettepaneku tegemine Keskkonnaametile küttimismahu mõjuva põhjuseta täitmata jätnud jahipiirkondadelt kasutusõiguse loa äravõtmiseks.

Seakatku leviku seiskamiseks või selle kiiruse oluliseks pidurdamiseks soovitakse viia metssigade arvukus kogu Eestis 28. veebruariks 2019 asustustiheduseni maksimaalselt 1 isend 1000 ha jahimaa kohta. Pärast Keskkonnaagentuuri metssigade loendus-, küttimis- ja seireandmete kokkuvõtmist otsustatakse, kui palju konkreetselt tuleb maakonniti veel sigu küttida, et saavutada soovitud asustustihedus.

Tabel: Keskkonnaamet

Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teostab Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainspektsiooni ning Veterinaar- ja Toiduametiga. Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse igakuiselt  Keskkonnaameti kodulehel.

Allikas EJS

 

oktoober 2018
E T K N R L P
« sept.    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  
Arhiiv
Lahtioleku ajad
Esmaspäev 9.00-14.00
Teisipäev suletud
Kolmapäev 13:00-18:00
Neljapäev suletud
Reede 9:00-14:00
Laupäev suletud
Pühapäev suletud