EJS soovitab: 10 nõuannet metslooma poegadega kohtumisel

Print pagePDF pageEmail page

Metskits oma poegadega. Foto: Kaarel Roht

Kätte on jõudnud aeg, mil metsaelanikele sünnib järelkasv. Sotsiaalmeediasse on ilmunud esimesed ülesvõtted inimeste kokkupuutest metslooma poegadega. Paljudel aga puudub teadmine või arusaam, kuidas sellises olukorras käituda. Eesti Jahimeeste Selts koostas selleks puhuks juhendi.

„Meie metsades elutseb palju loomi ja linde, mistõttu kohtumised nendega on tavapärased,“ kommenteeris EJSi tegevjuht Tõnis Korts. „Reeglina pole metsloomad ohtlikud, aga nendega kokkupuutumisel on mõistlik järgida kindlaid reegleid.“

EJSi nõuniku ning ornitoloogi Kaarel Rohu sõnul kehtivad sarnased põhimõtted ka lindude puhul: ei tohiks ligineda linnule, kes on silmnähtavalt erutunud (läheb lendu, häälitseb ja käitub ärevalt, teeskleb vigast). Leides linnupesa, tuleks uudishimu maha suruda ning ettevaatlikult, ilma vanalinde pikemalt häirimata, taganeda ning lahkuda lindude pesitsusterritooriumilt. Mõnedel poegadel on kombeks enneaegselt pesast lahkuda, kui keegi neid häirib, samas aga võivad nad seetõttu kiskjatele kergeks suupisteks saada.

10 nõuannet, mida teha, kui metslooma ja tema poegadega kokku peaksid sattuma:

  1. Kui juhtud kokku metslooma poegadega, tagane selles suunas, kust tulid. Kui satud kogemata ema ja poegade vahele, võib emaloom sind rünnata.
  2. Väldi seismist kitsastes kohtades, jäta endale alati taganemistee ning enda ja metslooma vahele mõni objekt, mille taha vajadusel varjuda, sest põgenemisvõimaluseta metsloom võib rünnata.
  3. Kui liigud metsas koeraga, ära lase tal rihmata joosta. Koer võib häirida metslooma ja nende poegi ja seeläbi ise ohvriks sattuda.
  4. Ära kunagi meelita söödaga metslooma enda lähedusse. Kui metsloom harjub inimese käest toitu saama, kaob neil inimpelgus ning nad tulevad järjest sagedamini majade juurde toitu otsima.
  5. Osadel metsloomadel on oma kindel territoorium, kuhu võõras ei tohi siseneda, näiteks põtradel poegimisajal või tetredel pulmamängu ajal. Kui loomale tundub, et on nurka surutud, võib ta rünnata.
  6. Terve metsloom ega ka tema järglased ei vaja inimeste sekkumist ning nad tuleks rahule jätta. Neid ei tohi katsuda ega muidu häirida (silitada, sülle võtta või hakata tegema selfisid).
  7. Metsloomaga kohtumisel tuleks mõelda ka sellele, et neil võib sageli olla parasiite (kirbud, puugid, täid), ka lindudel. Kui oled paljaste kätega lindu/looma puudutanud, tuleb käed kindlasti pesta ning võimalusel desinfitseerida.
  8. Ära lähene metsloomale või tema poegadele, kui oled ise vigastatud, haige või sinu liikumine on häiritud. Ohu korral on raskendatud taganemisvõimalused. Lisaks võid sa haigusebakteri loomale edasi kanda.
  9. Looduse loomulikku eluringi tuleks sekkuda nii vähe kui võimalik. Metsloomade (sh lindude) loodusest eemaldamine ja kodus pidamine on seadusega keelatud.
  10. Vigastatud metslooma või linnu leidmisel ei tohiks teda häirida. Haavatud või haige metsloom on alati ohtlikum kui terve. Sel juhul tuleks helistada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile (1313) ja kirjeldada olukorda.

Allikas:EJS

oktoober 2018
E T K N R L P
« sept.    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  
Arhiiv
Lahtioleku ajad
Esmaspäev 9.00-14.00
Teisipäev suletud
Kolmapäev 13:00-18:00
Neljapäev suletud
Reede 9:00-14:00
Laupäev suletud
Pühapäev suletud