Kiskjakahjusid aitab ära hoida tõhus ennetustegevus

Print pagePDF pageEmail page

Korralikult paigaldatud ja hooldatud elektrikarjus aitab väga mõjusalt suurkiskjate kahjusid vähendada. Foto: Uno Treier

Keskkonnaamet hüvitas 2017. aastal suurkiskjate poolt karjakasvatajatele ja mesinikele tekitatud kahjud 249 573 euro ulatuses. Korralikel ennetusmeetmetel on kahjude ärahoidmisel väga suur roll.

Eesti looduse loomulik osa on heas seisus suurkiskjate asurkonnad. Samaväärselt loovad meie maastikus ja majanduses olulist lisaväärtust traditsioone järgiv loomakasvatus ja mesindus. Igasuguse põllumajandustegevuse juures tuleb arvestada, et metsloomad püüavad vähese vaeva ja riskiga oma toidu kätte saada ning inimese vara kasutamine tuleb neile võimalikult keeruliseks teha.

„Kiskjakahjude esinemiskohad osutavad meile, kus asuvad suurkiskjatele sobivad elupaigad ning kergesti kättesaadavad kariloomad või mesitarud. Eesti metsades on kiskjate looduslike saakloomade – põdra, punahirve ja metskitse – populatsioonid väga heas seisundis, seega toitu peaks suurkiskjatele piisama. Seakatku tagajärjel metssigade arvukuse olulise vähenemise ja suurkiskjate kiskluskoormuse muutuste vahel ei ole seni ilmnenud tõenduspõhist seost,“  ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Eesti loomakasvatuses peetakse ligi 100 000 lammast ning hunt murrab neist 0,6-1,1%. Palju suurem arv lambaid hukkub olmetraumade, haiguste ja õnnetuste tagajärjel.

Kiskjakahjude riski saab iga loomaomanik vähendada erinevate tõhusate ennetusmeetmetega. Keskkonnaamet hüvitab 50% ulatuses kulutused, mis on tehtud looma tekitatud kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele. 2017. a esitasid 59 karjakasvatajat ja mesinikku taotluse suurkiskjate kahjustuste ennetusmeetmete rakendamise hüvitamiseks ning nende tehtud kulutused hüvitati 69 649 euro ulatuses. Kiskjarünnetega tekitatud kahjustuste vastasteks ennetusmeetmeteks on karjamaid ja mesilaid piiravad elektritarad, samuti hüvitatakse osaliselt karjavalvekoerte soetamiskulud.

„Hoolsalt paigaldatud ja pingestatud elektrikarjus ning karjamaal töötavad karjavalvekoerad tagavad loomakasvatajale pea täieliku turvalisuse. Eestis on juba paarkümmend lambakasvatajat, kes selliselt rakendatud ennetusmeetmetega on kindlustanud oma lambakarja kaitse. Korralik ja töötav elektrikarjus hoiab ka karu mesitarudest eemal,“ ütles Talvi.

Looduskaitseseadusest ja Euroopa Liidu regulatsioonidest lähtudes hüvitatakse põllumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks rakendatud abinõudele tehtud kulutused. Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitatakse täiel määral, kahjusaaja kanda jääb seaduses ettenähtud omavastutuse osa 64-128 eurot aasta kahjude kohta.

2017. a laekus Keskkonnaametile suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamiseks 320 taotlust 209-lt erinevalt kahjusaajalt. Amet hüvitas kahjusid 249 573 euro ulatuses. Mullu murdsid hundid Eestis 1121 lammast, kusjuures 35% murdmistest toimus 3 kasvataja juures, kes polnud ennetusmeetmeid rakendanud. Lisaks murdsid hundid ka mõned kodukitsed, veised, koerad ja poni. Pruunkarud rüüstasid 2017. a 323 mesitaru, lisaks murti karude poolt ka mõned veised ja lambad ning lõhuti üle 550 silorulli.

Allikas: EJS

detsember 2018
E T K N R L P
« nov.    
 12
3456789
10111213141516
17181920212223
24252627282930
31  
Arhiiv
Lahtioleku ajad
Esmaspäev 9.00-14.00
Teisipäev suletud
Kolmapäev 13:00-18:00
Neljapäev suletud
Reede 9:00-14:00
Laupäev suletud
Pühapäev suletud