PÕHIKIRI
Follow
MITTETULUNDUSÜHINGU
VILJANDIMAA JAHIMEESTE LIIT
PÕHIKIRI
I Üldsätted
1. Mittetulundusühingu nimeks on eesti keeles Viljandimaa Jahimeeste Liit (edaspidi Liit, lühendatult Viljandimaa JL).
2. Liit on mittetulundusühinguna eraõiguslik juriidiline isik, mis oma tegevuses juhindub Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja oma juhtorganite otsustest.
3. Viljandimaa JL on maakonna jahimehi ühendav jahindusorganisatsioon.
4. Liidul on oma nimega pitsat, sümboolika, iseseisev bilanss ja arveldusarve pangas.
5. Majandustegevuse kaudu tulu saamine ei ole Liidu põhitegevus. Saadud tulu kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks, tulu liikmete vahel ei jaotata.
6. Liit on asutatud määramata ajaks.
7. Liidu asukoht on Viljandi linn, Piiri tänav 3a, Eesti Vabariik, 71020
II Liidu eesmärgid ja tegevus
8. Liidu eesmärgiks on oma liikmete loodus- ja jahindushuvil põhineva klubilise
ühistegevuse korraldamine ja koordineerimine ning huvide ja õiguste esindamine
9. Eesmärgi saavutamiseks Liit:
9.1 korraldab klubilisi üritusi ökoloogia, loodushoiu ja jahinduse valdkondades;
9.2 osutab Liidu liikmetele abi jahikoerte soetamisel, pidamisel ja aretamisel;
9.3 säilitab ja arendab jahipidamise traditsioone;
9.4 korraldab ühingu liikmetele jahindusalast väljaõpet;
9.5 korraldab ühingu liikmete konsulteerimist loodushoiu ja jahipidamise alal;
9.6 abistab ühingu liikmeid jahipidamisvahendite hankimisel;
9.7 osaleb jahiulukite arvestuse ja loendustöö korraldamisel;
9.8 arendab jahindusalaseid välissidemeid;
9.9 abistab ühingu liikmeid jahisaaduste töötlemisel ja realiseerimisel;
9.10 arendab sportlikku jahilaskmist;
9.11 liikmete volitusel sõlmib liikmete nimel jahipidamiseks vajalikke lepinguid, samuti osutab muid põhikirjaga kooskõlas olevaid teenuseid
10. Oma tegevuse arendamiseks on Viljandimaa JL õigus:
omandada oma nimel varalisi ja mittevaralisi õigusi, kanda kohustusi, olla hagejaks ja kostjaks, astuda lepingulistesse suhetesse nii Eesti Vabariigi kui välisriikide juriidiliste ja füüsiliste isikutega nii vahetult kui ka vahendusorganisatsiooni kaudu;
ühineda teise mittetulundusühinguga või jaguneda mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras;
võtta laenu, omandada, võõrandada ja rentida hooneid, rajatisi, seadmeid, transpordivahendeid, inventari ja muud vara;
omandada põhikirjaliseks tegevuseks vajalikku kinnisvara;
koguda ja levitada jahinduslikku teavet;
anda välja ja levitada ajakirju ja ajalehti;
korraldada kultuurhariduslikke ja muid tasulisi üritusi;
III Liidu liikmed
11. Liidu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes vastab Liidu põhikirja nõuetele , on tasunud sisseastumismaksu ja liikmemaksu.
12. Liidu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus soovija kirjaliku avalduse alusel 30 kalendripäeva jooksul arvates avalduse laekumise päevast
Kui Liidu juhatus keeldub taotlejat liikmeks võtmast, võib taotleja nõuda , et tema liikmeks vastuvõtmine otsustatakse Liidu volinike koosolekul.
13. Liidu liikmetel on õigus avalduse alusel Liidust välja astuda. Liige võib Liidust välja astuda pärast kahekuulise etteteatamistähtaja möödumist. Etteteatamistähtaja nõuet ei kohaldata, kui liikme õigusi ja kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeks jäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt võimalik.
14. Liikme võib Liidust välja arvata juhatuse otsusega, kui ta ei täida Liidu põhikirja sätteid või on kahjustanud oluliselt Liitu moraalselt või materiaalselt või jätab süstemaatiliselt täitmata Liidu juhtorganite poolt oma pädevuse piires vastuvõetud otsuseid või on jätnud tähtajaks tasumata Liidu liikmemaksu või paneb toime teo, mis on vastuolus Liidu eesmärkide ja eetikaga.
15. Liidust välja arvatud liikmele teatatakse viivitamatult tema Liidust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest.
16. Liidust väljaarvamise otsusele võib esitada kaebuse Liidu volinike koosolekule.
17. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, siis tasutud liikmemaksu ei tagastata.
18. Liidu liikmetel on õigus:
18.1 osaleda juht- ja kontrollorganite töös;
18.2 esitada juhatusele ja volinike koosolekule Liidu tegevust puudutavates küsimustes ettepanekuid ja arupärimisi;
18.3 osaleda käesoleva põhikirja p.9 nimetatud eesmärkide elluviimisel, kasutada Liidu vara ja Liidu poolt osutatavaid teenuseid;
18.4 võtta osa võistlustest, näitustest, seminaridest ja teistest Liidu poolt korraldatavatest üritustest;
18.5 liidust omal soovil välja astuda;
19. . Liidu liikmete kohustused:
19.1 järgima käesolevat põhikirja ning juhtorganite poolt oma pädevuse piires vastuvõetud otsuseid
19.2 pidama kinni jahipidamise eeskirjadest, jahieetikast ja headest tavadest;
19.3 kasutama heaperemehelikult ning säästlikult Liidu vara;
19.4 hoidma ja kaitsma Liidu liikmete head nime, seisma Liidu eesmärkide ja põhimõtete eest;
19.5 tasuma sisseastumis-ja liikmemaksu Liidu juhtorganite poolt kehtestatud suuruses ja korras.
Teisi kohustusi liikmetele saab kehtestada Liidu volinike koosolek ja Liidu juhatus omades selleks eelnevalt liikmete nõusoleku.
20. Osakonnad, edaspidi jahiseltsid:
liidu volinike koosoleku otsusega võib moodustada jahiseltse;
mittetulundusühinguna registreeritud jahiselts võib taotleda jahipiirkonna kasutusõiguse luba oma senisele jahipiirkonnale, mis on jahimaa korralduskava alusel korraldatud;
jahiseltsi kõrgeimaks juhtivaks organiks on sinna kuuluvate Liidu liikmete üldkoosolek, mis kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas;
jahiseltsi valimiskoosolekud toimuvad üks kord nelja aasta jooksul ja on otsustusvõimelised kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
jahiselts valib valimiskoosolekul juhtorganid ja vastavalt kvoodile esindajad Liidu volinike koosolekule.
IV Juhtimine
21. Liidu kõrgeimaks juhtorganiks on Liidu liikmete poolt valitud volinike koosolek, kellel on kõik üldkoosoleku õigused ja pädevus.Volinike koosoleku kutsub kokku juhatus. Volinike koosolek kutsutakse kokku vähemalt üks kord aastas hiljemalt kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Juhatus on kohustatud volinike koosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuavad Liidu huvid või nõue volinike koosoleku kokkukutsumiseks on esitanud kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Liidu liikmetest.
Liidu liikmeks olev juriidiline isik määrab volinike koosolekule ühe esindaja.
füüsilistest isikutest ühingu liikmed valivad ühe esindaja iga jahiseltsi kohta.
Seda esindusnormi võib muuta volinike korraline koosolek koosseisu
häälteenamusega järgmise korralise koosoleku suhtes.
volinikud valitakse jahiseltside koosolekutel.
22. Juhatus peab volinike koosoleku kokkukutsumisest ette teatama kirjalikult vähemalt seitse päeva. Koosoleku kokkukutsumise teatisele lisatakse päevakord.
23. Volinike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellest osaleb või on esindatud üle poole volinikest.
24. Volinike koosoleku pädevusse kuulub:
Liidu sisseastumis-ja liikmemaksu suuruse ning maksmise korra kehtestamine;
Juhatuse tööle hinnangu andmine;
Liidu majandusaasta aruannete ja eelarvete kinnitamine;
Juhatuse liikmete arvu määramine, juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine;
Liidu põhikirja muutmine;
Liidu eesmärgi muutmine;
Liidu tegevuse lõpetamise, Liidu ühinemise või jagunemise otsustamine;
Aunimetuste statuudi kinnitamine;
Liidu kinnisasjade või registrisse kantud vallasasjade võõrandamise või asjaõigusega koormamise otsustamine ning vastavate tingimuste kehtestamine;
Muude küsimuste otsustamine, mis on käesoleva põhikirjaga antud volinike koosoleku pädevusse;
25. Kui volinike koosolek ei ole käesoleva põhikirja punktis 23 sätestatu kohaselt pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus kolme nädala jooksul kokku uue volinike koosoleku sama päevakorraga. Uus volinike koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata volinike koosolekus osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui volinike koosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget.
26. Volinike koosolekul võib osaleda ja hääletada Liidu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volitus. Esindajaks võib olla ainult teine Liidu liige.
27. Volinike koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud Liidu liikmetest või nende esindajatest.
28. Liidu tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 valitud volinike nõusolek.
29. Liidu tegevuse lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud rohkem kui 2/3 valitud volinikest.
30. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 koosolekul osalenud volinikest.
31. Volinike ja juhatuse koosolekute käik ja vastuvõetud otsused protokollitakse. Protokolli õigsust kinnitavad oma allkirjaga koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga.
32. Liitu juhib ja esindab juhatus.Juhatuse liikmed valitakse volinike koosoleku poolt, kes otsustab ka juhatuse liikmete arvu. Juhatuse liikmete minimaalne arv on 5 ja maksimaalne arv on 7.
33. Juhatuse esimees valitakse volinike koosoleku poolt.
34. Juhatuse pädevusse kuulub:
34.1 volinike koosoleku kokkukutsumine ja ettevalmistamine.
34.2 Liidu raamatupidamise korraldamine vastavalt raamatupidamise seadusele.
34.3 Liidu majandustegevuse korraldamine.
34.4 Vajadusel palgaliste töötajate töölevõtmine ning nendega lepingute sõlmimine.
35. Juhatus:
moodustab töögrupid ühiste ülesannete ja probleemide lahendamiseks; annab Liidu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta; esitab volinike koosolekule Liidu majandusaasta aruande kinnitamiseks; esitab volinike koosolekule järgneva aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamiseks; viib ellu volinike koosoleku otsuseid ning tegeleb Liidu asjaajamisega; haldab Liidu vara; teeb ettepaneku volinike koosolekule liikmemaksude suuruse kinnitamiseks ja korraldab liikmemaksude arvestust; võtab vastu uusi liikmeid nende kirjaliku avalduse alusel;
36. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Liitu kõikides õigustoimingutes;.
36.1 juhatus võib mittetulundusühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata volinike koosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel.
37. Juhatus valitakse neljaks aastaks.
38. Juhatus võtab vastu otsuseid koosolekul. Juhatuse koosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui selles osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus.
38.1 juhatus võib vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
V Liidu vara
39. Liidu omanduses võib olla igasugune vara, mis on vajalik tema põhiülesannete elluviimiseks.
40. Liidu vara moodustub:
sisseastumis- ja liikmemaksudest;
Liidu moodustamisel reorganiseeritud Viljandi Jahindusklubi Viljandi Jahimajandi olemasolevatest ehitistest ja muudest varadest.
rahaliselt hinnatavatest annetustest ja eraldistest;
tulust, mida võidakse saada Liidu väljaannete kirjastamisest ja levitamisest,
kultuurhariduslike või muude Liidu põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest;
Kinnis ja vallasvaraga seonduvatest tehingutest; muust tulust.
41. Liidu vara kuulub Liidule ning seda hallatakse, kasutatakse ja käsutatakse Liidu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale.
42. Liit võib oma vara ja vahendeid rentida, laenata, anda tasuta kasutusse jne. lepingulistel alusel.
43. Liidu lõpetamisel antakse peale võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara vastavalt üldkoosoleku otsusele üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigile või kohalikule omavalitsusüksusele seadusega ettenähtud korras.
VI Raamatupidamine, aruandlus ja järelevalve
Juhatus korraldab Liidu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Juhatuse tegevuse üle teostab järelvalvet üldkoosolek. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli. Revidendiks või audiitoriks ei või olla Liidu juhatuse liige ega raamatupidaja.
VII Liidu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine
46. Liidu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine toimub mittetulundusühingute seaduseses sätestatud korras.
47. Liidu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Liidu likvideerijateks on juhatuse liikmed. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Likvideerijate tegevuse tulemused vormistatakse aktiga. Liidu tegevus lõpetatakse juhatuse viimase koosoleku otsuse alusel, millega kinnitatakse ka likvideerijate tegevuse akt.
Põhikiri on vastu võetud Viljandimaa JL konverentsil 30. märtsil 1991.a., täiendatud ja parandatud Viljandimaa JL konverentsil 25. märtsil 1995.a., Viljandimaa JL konverentsil 19. veebruaril 1999.a.ning Viljandimaa JL üldkoosolekul 03.veebruaril 2005.a. Viljandimaa JL üldkoosolekul 14.septembril 2006.a.