ULUKID MEIE METSADES

Print pagePDF pageEmail page

Pruunkaru, Ursus arctos
Eesti metsade suurim kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi, kaal 90 – 340 kg. Arvukus 500 isendit. Rekordkolju 67.46 CIC punkti. (Balti rekord, maailma edetabelis 10. koht.
Hunt, Canis lupus
Eesti metsade kõige kardetum kiskja. Siin elab umbes 190 isendit. Suurim kütitud hunt kaalus 82 kg.
Põder, Alces alces
Läbi aegade hinnatuim jahiuluk Eestis. Meie metsade suurim loom. Kütitud on enam kui pool tonni kaalunud põdrapulle.
Punahirv, Cervus elaphus
Punahirve sarvekrooni seinale ihkab endale vist iga Eesti jahimees. Hirv on levinud peamiselt Mõisakülas, Hallistes ja Abja jahiseltsi maadel.
Metssiga, Sus scrofa
Metssiga jõudis Eestisse 20. sajandi 20 nendatel aastatel. Praegusel ajal levinud kõikjal üle riigi. Arvukus 12000 isendit. Meil kütitud metssigade kaal on tavaliselt 50 – 150 kg. Eestis suurim kütitud kult kaalus 350 kg, emis 300 kg.
Metskits, Capreolus capreolus
Eestis kõige arvukam sõraline. Siinsete isendite keskmine kehakaal on 25 – 30 kg.
Ilves, Felis lynx
Eestis ainus paikselt looduses elav kaslane. Kaalub keskmiselt 20 – 25 kg. Arvukus umbes 900 isendit. Erinevate teadlaste andmetel sööb aastas 40 – 80 metskitse. Rekordkolju 28.99 CIC punkti (maailma edetabelis 2. koht) rekordnahk 214.84 CIC punkti-maailmarekord.
Rebane, Vulpes vulpes
Rebane on levinud kogu Eesti mandrialal ja saartel, esineb ka väikestel laidudel ja saarekestel nii ajutiselt kui ka alaliselt. Täpne arvukus on teadmata aga kahtlemata on see üle lubatud piiri. Rootsi teadlaste uurimistulemused näitavad, et liiga kõrge rebase arvukuse puhul on nad kohati võimelised hävitama 100 % metskitse juurdekasvust. Rebane on marutaudi levitaja.
Kährikkoer, Nyctereutes procyonoides
Eestis võõrliik. Esimesed kährikud lasti meil lahti 1950 aastal suure, üle Nõukogude Liidu toimunud kampaania käigus. Praeguseks ulatub kähriku levila Euroopas Prantsusmaani. Täpne arvukus meil ei ole teada. Kährik on halastamatu murdja kes hävitab oma lähikonnas kõik, kellest jõud üle käib. Samuti levitab ta marutaudi. Kuna on tegemist võõrliigiga, tuleks tema arvukus meil viia nullilähedaseks.
Mäger, Meles meles
Mäger on levinud Eesti mandrialal kõikjal kus on tingimused urgude ehitamiseks. Samuti viidi ta 1960. aastal Saaremaale. Mäger on meie uruelanikest-imetajatest ainuke kes on urgudega seotud aastaringselt.
Mink (ameerika naarits), Mustela vison
Eestis võõrliik. Populatsioon tekkis karusloomafarmidest metsa põgenenud isenditest. Tänu ristumisele kohaliku – euroopa naaritsaga on euroopa naarits meil välja surnud. Täpne arvukus on teadmata. Kuna tegemist on võõrliigiga ja kuna ta murrab rohkem kui ta ära jõuab süüa tuleks tema arvukus viia nullilähedale.
Tuhkur, Mustela putorius
Tuhkur on väga laialt levinud väikekiskja. Täpne arvukus on teadmata. Tegutseb enamasti kultuurmaastikul ja veekogude kaldaalal. Kipub teinekord rüüstama kanalaid. Näriliste hävitajana on ta kahtlemata looduskeskonnas kasulik uluk.
Metsnugis, Martes martes
Metsnugis kui väärtusliku karusnahaga liik on olnud hinnaline jahiobjekt juba ammustest aegadest peale. Meil on nugis levinud üle kogu vabariigi. Kuna tema toiduratsiooni kuuluvad ka valgejänes, teder, laanepüü ja metsis on nugise mõju liiga suure arvukuse puhul nendele liikidele tuntav. Täpne arv on teadamata.
Valgejänes, Lepus timidus
Eestis laialt levinud jäneseliik. Elab peamiselt metsas ja soos. Kohati tänu ilveste rohkusele on valgejänese arvukus langenud väga madadalale.
Halljänes, Lepus europaeus
Halljänes on kultuurmaastike loom. Sügavas metsas halljänes ei elune. Peamiseks vaenlaseks on rebane.
Kobras, Castor fiber
Kobras on üks suuremaid närilisi. Tegemist on põlisasukaga, kes üleküttimise tagajärjel meil kadus. Uuesti istutati koprad Eestisse 1957. aastal. Praeguseks on kobras levinud üle riigi isegi saartele. Kohati tekitab metsale märkimisväärset kahju. Loendatud on 14 000 kobrast.
Ondatra, Ondatra zibethicus
Eestis võõrliik. Meile istutati ondatra 1947. Seitsmekümnendatel ulatus nende arvukus kuni 50 000 isendini. Tänaseks on ta ilmselt tänu mingile Eestist praktiliselt kadunud.
JAHILINNUD
Kormoran, Phalacrocorax carbo
Seda suurt ja tumedat lindu võib kohata nii mere kui ka mageveekogu ääres. Pesitseb rannakaljudel või puude otsas. Viimase kümne aastaga on see lind meil muutunud massiliseks. Kuna toitub kaladest tekitab suure arvukuse puhul kahju kalavarudele ja rikub kalurite püüniseid. Pesitsuskolooniate ümbruses sureb kõik taimestik. Kaal kuni 2,5 kilo. Kütitakse arvukuse reguleerimiseks. 2007 kütiti 345, 2008 407.
Hallhaigur, Ardea cinerea
Ta on kõige suurem ja sagedamini esinev haigur Euroopas. Põhivärvus hall. Nagu kõigile haigrutele tüüpiline – nii lendab ka hallhaigur tagasi tõmmatud peaga. Pesa on tehtud okstest ja asub kõrgel puu otsas. Toitub kaladest ja kahepaiksetest. Kalakasvatustes tekitab märkimisväärset kahju. Kütitakse arvukuse reguleerimiseks. 2007 kütiti 25, 2008 55.
Rabahani, Anser fabalis
Pesitseb soistes paikades ja taigas Põhja-Jäämere äärsetel aladel. Meil läbirändaja nii kevadel kui ka sügisel. Sulestiku põhivärvus pruun, jalad oranzkollased. Kaalub kuni 4,2 kilo. 2007 kütiti 1400, 2008 1481.
Suur-laukhani, Anser albifrons
Tsirkumpolaarselt levinud haneliik. Pesitseb üksikpaaridena soises tundras metsapiirist põhja pool. Meil läbirändaja nii kevadel kui ka sügisel. Väliolukorras on heaks eraldamistunnuseks valge laup (ei ulatu silmade vahele) ja tugeva mustriga (suured mustad laigud) kõhukilp. Kaalub kuni 3,3 kilo. 2007 kütiti 453, 2008 846.
Hallhani, Anser anser
Pesitseb Isalandil, Sotimaal, Kesk-Euroopast Vaikse ookeanini, Soomes ja Rootsis. Meil nii pesitseja kui ka läbirändaja. Pesitseb roostikurikastes merelahtedes ja rannikujärvedel, samuti meresaartel. Värvuse põhitoon hall. Läbiränne septembris. Viimased hallhaned lahkuvad meilt oktoobris. Kaalub kuni 4,5 kilo. 2007 kütiti 922, 2008 1239.
Kanada lagle, Branta canadensis
Ameerika mandri põhjaosast pärinev paljude alamliikidega suurekasvuline lagleliik. Põsed ja kurgu alune valged. Meile lähemad pesapaigad asuvad Soomes ja Rootsis. Mõningaid isendeis nähakse meil igal aastal. Kaalub kuni 5,4 kilo. 2007 kütiti 15, 2008 9.
Valgepõsk-lagle, Branta leucopsis
Pesitseb Gröönimaal, Teravmägedel, Novaja Zemljal ja mujal Pöhja-Jäämere rannikul. Vähesel määral pesitseb ka meil. Sügisel massiline läbirändaja. Laup, põsed ja kurgualune valged. Kaalub kuni 2,4 kilo. 2007 kütiti 462, 2008 1324.
Viupart, Anas penelope
Viupart on varesest veidi väiksem ja üsna jässakas. Ta on meil peamiselt läbirändaja, paiguti ka suvelind (sulgivate isaste salgad juunis ja juulis merelahtedel). Eestis pesitseb väga vähesel arvul. Kaal kuni 1 kg. 2007 kütiti 1078, 2008 761.
Rääkspart, Anas strepera
Varesest veidi väiksem, ujupildilt sarnaneb sinikaelpardiga. Pesitseb peamiselt Kagu-Euroopas. Meil väikesearvuline haudelind. Elutseb taimestikurikastel veekogudel. Kaal kuni 1,3 kg. 2007 kütiti 164, 2008 55.
Piilpart, Anas crecca
Piilpart on meie pisemaid ujuparte – kuni hakisuurune. Samuti on ta üks meie arvukamaid ujuparte nii pesitsemisel kui ka läbirändel. Elutseb mitmesugustel siseveekogudel. Kaal kuni 500 g. 2007 kütiti 3118, 2008 1426.
Sinikael-part, Anas platyrhynchos
Sinikael-part on suhteliselt massiivse kerega lind, varesest suurem. Ta on Eesti suurim ja arvukaim ujupart nii pesitsemisel kui ka rändeaegadel ja talvel. Pesitseb nii vee lähedal kui ka kaugemal. Pesa asetseb maapinnal ja harva ka puu otsas (vanas varesepesas). Asustab ka tehispesi. Sinikael-part moodustab suurima osa meil kütitud jahilindudest. Kaal kuni 1,5 kg. 2007 kütiti 6204, 2008 6024.
Soopart, Anas acuta
Soopart on umbes varese suurune ja sihvakam kui sinikael-part. Tegemist on suhteliselt arvuka ujupardiga nii pesitsemisel kui ka läbirändel. Elutseb madalaveelistel veekogudel ja uhtniitudel. Isalinnud viibivad suvel salkades, tihti koos teiste pardiliikidega. Kaal kuni 1,3 kg. 2007 kütiti 364, 2008 494.
Rägapart, Anas querquedula
Rägapart on haki suurune nagu piilpartki, kuid heledama sulestikuga. Ta on Eestis arvukas haudelind ja lisaks sellele ka väiksearvuline läbirändaja. Talvitub enamasti Aafrikas. Kaal kuni 600 g. 2007 kütiti 299, 2008 151.
Luitsnokk-part, Anas clypeata
Luitsnokk-part on kasvult väikesevõitu, varesest väiksem. Pesitseb merelahtedel, harvem järvedel. Kaal kuni 1 kilo. 2007 kütiti 226, 2008 275
Punapea-vart, Aythya ferina
Punapea vart on meil küllaltki arvukas ja tavaline haudelind. Kuigi maitsva lihaga, satub ta jahisaagi hulka harva. Sügiseti kütitakse meil mõnikümmend isendit. Lahkub oktoobri algul. Talvitub Vahemeremaadel. Kaal kuni 1,2 kg. 2007 kütiti 6, 2008 8.
Tuttvart, Aythya fuligula
Meie arvukamaid sukelparte Eesti meresaartel, rannikujärvedel, mitut tüüpi siseveekogudel, sealhulgas kalatiikidel ja rabalaugastel. Liigi arv suureneb. Tuttvart on ka väga arvukas läbirändaja. Võrreldes liigi arvukusega kütitakse teda meil väga vähe. Kaal kuni 1 kg. 2007 kütiti 43, 2008 21.
Hahk, Somateria mollissima
Väikese hane suurune kohmakas lind. Lendab raskepäraselt. Isalind on haruldast värvi, alumine kehapool must, ülemine valge. Hahk on tüüpiline haudelind meie meresaartel mida kindlasti peab ümbritsema sügav vesi (3-4m). Jahihooajaks on enamus linde meilt lahkunud. Kaal kuni 2,8 kg. 2007 kütiti 0, 2008 0.
Aul, Clangula hyemalis
Aul on väiksem kui tuttvart. Pesitseb tundravööndis. Aul on Eestis arvukaim läbirändav partlane. Olenevalt aastatest võib läbirändajate arv küündida miljonini. Esineb merel, sisevetele satub harva. Isalinnule on iseloomulik pikk ahenev saba. Kaal kuni 900 g. 2007 kütiti 7, 2008 11.
Mustvaeras, Melanitta nigra
Mustvaeras on peaaegu rongasuurune, üleni musta (isalind) või tumepruuni (emalind) sulestikuga. Pesitseb tundravööndis. Meilt rändab läbi sadade tuhandetena mööda põhjarannikut. Jahisaagiks langeb meil väga juhuslikult. Kaal kuni 1,5 kg. 2007 kütiti 1, 2008 49.
Faasan (Phasianus colchicus)
2007 kütiti 140, 2008 56.
Sõtkas, Bucephala clangula
Sõtkas on meil väikesearvuline haudelind, kes pesitseb peamiselt metsajärvedel ja jõgedel. Kasutab ka tehispesi. Läbirändel massiline. Talvitub Lääne- ja Põhjamerel. Kaal kuni 1,3 kg. 2007 kütiti 92, 2008 94.
Laanepüü, Bonasa bonasia
Laanepüü on taigavööndi okasmetsade tüüpiline lind. Ta on tihedalt seotud kuusepuistutega, eriti niiskete kuusesegametsadega, kus alustaimestik on rikkalik. Paigalind, levinud Eesti mandriosa metsades. Kaal kuni 490 g. 2007 kütiti 84, 2008 57.
Nurmkana, Perdix perdix
Eestis on levinud põldpüü alamliik Perdix perdix lucida. Põldpüü on stepi ja metsastepi karakterliik, kes toitub ainult maapinnal. Praeguse areaali põhjapoolsetesse osadesse on ta liikunud adra järel. Väliselt meenutab põldpüü kodukana, kuid on tunduvalt väiksem. Kaal kuni 430 g. 2007 kütiti 41, 2008 46.
Lauk, Fulica atra
Lauk ehk nagu vanasti öeldi vesikana on vast kõigile tuntud musta värvi veelind. Vana linnu sulestik läigib metalselt, valge nokk ja valge laik otsaesisel. Eestis pesitseb siseveekogudel ja mererannikul. Meil on ta tavaline haudelind. Kaal kuni 1,2 kilo. 2007 kütiti 30, 2008 84.
Tikutaja, Gallinago gallinago
Kuldnokast suurem. Üleslend on käänakuline, mida saadab mõhitav häälitsus. Eestis pesitseb ja rändab ka läbi. Asustab soid, niiskeid niite, luhtasid, rabade servaosi. Kevadel sooritab mängulende. Kaal kuni 170 g. 2007 kütiti 7, 2008 31.
Metskurvits, Scolopax rusticola
Umbes hakisuurune. Meil nii pesitseja kui läbirändaja. Pehmetel talvedel talvitavad mõned metskurvitsad meil, hoidudes allikarikastele aladel. Meeliselupaikadeks on niisked sega- ja lodumetsad, kus leidub metsalagendikke. Kaal kuni 420 g. 2007 kütiti 1192, 2008 979.
Kalakajakas, Larus canus
Hõbedast ja valget värvi kajakas. Hõbekajakast eristab teda väiksem kaal, tumedad jalad ja silmad, lühike nokk. Pesitseb mererannikul ja suurematel veekogudel. Talvitub Suur-Britannias ja Iirimaal. Toitub väiksematest selgroogsetest ja putukatest. Kaal kuni 550 g. 2007 kütiti 97, 2008 164.
Naerukajakas, Larus ridibundus
Meile kõigile tuntud kajakas. Pesitseb kõikjal, kaasa arvatud ka linnad ja prügimäed. Talveks rändab Kesk-Euroopasse. Toitub pöhiliselt seemnetest, väljaheidetest, toidujäänustest, kalast, kõigest mida suudab leida. Kaal kuni 400 g. Kütitakse arvukuse piiramiseks. 2007 kütiti 1, 2008 0.
Hõbekajakas, Larus argentatus
Hõbekajakas on hõbedaste tiibadega, valge lind. Pesitseb põhiliselt mererannikul ja suurematel järvedel. Elutseb ka linnades ja prügimägedel. Talvitub Suur-Britannias ja Prantsusmaal. Ta on kõigesööja. Kaal kuni 1,5 kilo. Kütitakse arvukuse piiramiseks. 2007 kütiti 7, 2008 10.
Merikajakas, Larus marinus
Tume kajakas kellel on suur pea ja suur nokk. Pesitseb peamiselt mererannikul. Kõigesööja. Tema saagiks langevad ka väiksemad linnud ja imetajad. Rüüstab ka teiste lindude pesi. Talvitub Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Kaal kuni 2,2 kilo. Kütitakse arvukuse piiramiseks. 2007 kütiti 15, 2008 49.
Kodutuvi, Columba livia f.domestica
Ei leidu vist inimest kes kodutuvi ei tunneks. Esineb kõikjal kus on vähegi suurem inimasustus. Paigalind. Toitub seemnetest ja toidujäänustest. Värvus on väga mitmekesine, mustast valgeni. Probleemiks on tuvide massilise esinemise kohtades tekkiv tugev reostus. Kaal kuni 325 g. Kütitakse arvukuse piiramiseks. 2007 kütiti 413, 2008 336.
Kaelustuvi, Columba palumbus
Sulestik peamiselt hall, külgkael valge laiguga ja punakasvioletse metalliläikega. Pesitseb peamiselt okas- ja segametsades. Kaelustuvi on meil arvukas ja kõikjal levinud lind nii pesitsusajal kui ka läbirändel. Mõned talvitavad meil. Kaal kuni 570 g. 2007 kütiti 300, 2008 317.
Hallrästas, Turdus pilaris
Meil nii pesitseja kui läbirändaja. Suure arvukuse tõttu on ta aiapidajatele sageli suureks nuhtluseks. Kaal kuni 130 g. Kütitakse arvukuse reguleerimiseks. 2007 kütiti 43, 2008 114.
Künnivares, Corvus frugilegus
Kogu sulestik must, tugeva metalliläikega. Vanalinnu nokatüvi sulevaba ja valkjas. Harilik haudelind ja läbirändaja. Pesitseb seltsinguliselt põldude vahelistes tukkades, parkides ja surnuaedades. Sageli on ühe puu ladvas mitu pesa. Jahimajanduslikku tähtsust ei oma kuid kütitakse arvukuse kontrollimiseks. 2007 kütiti 25, 2008 28.
Hallvares, Corvus corone
Kere sulestik tuhkhall, pea, tiivad ja saba mustad. Eestis kõikjal levinud haudelind ja ka läbirändaja. Suurtes metsades tavaliselt ei ela. Pesitseb ka linnaparkides, aedades ja merelaidudel. Veelindude arvuka pesitsemise paikades teeb pesade rüüstamisega suurt kahju. Seetõttu on tarvis tema arvukust vähendada. 2007 kütiti 1743, 2008 1870.
Ronk, Corvus corax
Varesest suurem, üleni must, metalliläikeline. Suure nokaga, nokatüvik sulistunud. Ronk on Eestis tavaline paigalind. Rüüstab teiste lindude pesi. Kütitakse arvukuse piiramiseks. 2007 kütiti 209, 2008 175.
oktoober 2018
E T K N R L P
« sept.    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  
Arhiiv
Lahtioleku ajad
Esmaspäev 9.00-14.00
Teisipäev suletud
Kolmapäev 13:00-18:00
Neljapäev suletud
Reede 9:00-14:00
Laupäev suletud
Pühapäev suletud