Urukoerad

Print pagePDF pageEmail page

  1. Taksid

Taksid on aretatud Saksamaal juba 17. saj. Nende põhiülesandeks on töötada urus paiknevale ulukile. Taksi on võimalik kasutada ka muude ulukite jahtimisel. Need omadused on taks pärinud oma eelkäijalt, väikesekasvuliselt saksa hagijalt-brakilt. Taks on madalakasvuline, pikaks venitunud, kuid kompaktse kehaga, lühikeste jalgadega, reljeefse lihastikuga, tugeva luustiku ja kehaehitusega koer. Iseloomult on ta julge, kartmatu ja tasakaalukas. Arvestada tuleb sellega, et taksid on küllaltki isepäised ja kõrge enesehinnanguga koerad. Takse liigitatakse karvkatte järgi lühi-, pika- ja karmikarvalisteks.

Pikakarvalistel taksidel on pikk, pehme, läikiv, vastu keha liibuv sirge karv. Aluskarv on olemas. Karv on pikem kõril, kogu keha alapoolel, kõrvadel ja jalgade tagakülgedel. Saba alapoolel on pikk ilukarv.

Karmikarvalistel taksidel on kogu keha, välja arvatud koon, kulmud ja kõrvad, kaetudühtlasetiheda, karmi, vastu keha liibuva kuni 3 cm pikkuse karvaga. Aluskarv on tihe. Koonul on harjaseline habe ja vuntsid. Samasugused karvapuhmad on ka kulmudel. Pead ja kõrvu katab lühike karv, sabal on karv tihe, saba otsa poole lühenev. Saba alapoolel pole pikka rippuvat karva.

Siledakarvalistel taksidel on karv lühike, tihe, läikiv, jäigavõitu, kuid mitte kare ja liibub vastu keha.
Turjakõrgus isastel 22 – 27 cm, emastel 20 – 25 cm. Värvus. Ühevärviline-ruuge, kollakasruuge, üleni kollane segatud mustade karvadega. Eelistatakse puhast värvust, kusjuures hinnatum on tumeruuge. Karvakatte loetletud värvuste puhul on ninapeegel ja küüned mustad. Kahevärviline – must, pruun, hall roostepruunide või kollaste piiretega silmade peal, koonu külgedel, alalõual ja kõril, kõrvade sisekülgedel, rinnal, jalgade sise- ja tagakülgedel, käppadel, päraku ümber, ja jalgade alumises osas kuni 1/3 või pooleni nende pikkusest. Mustadel ja hallidel koertel on ninapeegel ja küüned mustad, pruunidel koertel pruunid. Täpiline, marmor- või tiigerkiri. Marmorkirja koertel on põhivärvusteks ruugevõitu või hall kuni valgeni tumehallide, ruugete, pruunide või mustade ebakorrapärase kujuga täppidega. Soovitatav on, et põhivärvus ei oleks ülekaalus ja täpid ei oleks liiga suured. Marmorkirja puhul peavad tingimata olema värvilised piirded. Ninapeegel ja küüned on mustad.

  1. Foksterjerid

Foksterjerid on aretatud Inglismaal. Lõplikult kujunes tõug välja 19. saj. Arvatakse, et tema esivanemateks olid Wales’ist pärit mustad-pruunid terjerid, keda ristati teiste Inglismaal terjeritega. Karvkatte järgi eristatakse karmi- ja siledakarvalist tõuteisendit.

Karmikarvaline foksterjer on liikuv, temperamentne, julge, kiirete liigutustega ja alati tõule iseloomuliku keha pingulolekuga. Ta on tugeva või kuivtugeva kehaehitusega, kusjuures ta ei tohi näida raskena ja koredana. Lihastik on hästi arenenud ja reljeefne, nahk elastne ja liibuv. Foksterjeri keha peab olema õigetes proportsioonides. Eriti tähtsad on koonu ja ajukolju pikkuste suhe ja pikkusindeks. Ideaalne on ruutjas kehakuju (pikkusindeks 100). Turja kõrgus isastel 35 – 40 cm, emastel 34 – 39 cm. Karvkate on kompaktne, tihe ja karm. Koerale ettenähtud välimuse andmiseks kitkutakse tema karvkatet (trimmitakse) ja kohati pügatakse. Värvus – üleni valge, valge mustade või kõigis toonides ruugete või punakaspruunide laikudega (kahevärviline). Valge mustade ja ruugete laikudega (kolmevärviline). Laigud võivad olla mitmesuguse kuju ning suurusega ja paikneda korrapäratult üle kogu keha, kusjuures valge värvus peab olema ülekaalus.

Siledakarvaline foksterjer on samuti liikuv, temperamentne, julge, kiirete liigutustega ja alati pingul kehahoiakuga koer. Ta on tugeva ja kuiva kehaehitusega. Lihastik on hästi arenenud. Proportsioonid peavad olema õiged, keha ruutjas. Turja kõrgus isastel 35 – 40 cm, emastel 34 – 39 cm. Karv on sirge, tihe ja liibuv. Aluskarva olemasolu on soovitatav. Värvus-üleni valge, kahe-või kolmevärviline, valge, tumedate või erinevas toonis ruugete või ruugepruunide laikudega või mõlemat värvi laikudega.

  1. Saksa jahiterjer

Saksa jahiterjer on aretatud Saksamaal pärast Esimest maailmasõda. Tõug saadi foksterjeri, uelsi terjeri ja leiklandi terjeri ristamise teel ja aretati eesmärgil saada universaalne tumedavärviline jahikoer. See eesmärk saavutatigi. Jahiterjer on ennast näidanud hea jahikoerana nii uru- kui ka muude ulukite jahil. Jahiterjerid jaotatakse karvkatte järgi kaheks tõuteisendiks – karmi- ja siledakarvaliseks. Jahiterjer on alati pingsa tähelepanuga, ettevaatlik, täis otsustamisvõimet ja kartmatu. Ta on tugev, vastupidav, võõraste vastu umbusklik, sageli tige koer. Koer on tugeva kehaehitusega, pigem venitatud kui ruutjas. Turja kõrgus isastel 32 – 40 cm, emastel 30 – 38 cm. Põhivärvus must või tumepruun, ruugete või veelgi heledamate kollakate piiretega kulmudel, koonul, rinnal, jalgadel, käppadel ja saba alapoolel. On lubatud heledam või tumedam värvus näol ja väikesed valged täpid rinnal ja varvastel.

märts 2024
E T K N R L P
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031
Arhiiv
Lahtioleku ajad
Esmaspäev 9.00-14.00
Teisipäev suletud
Kolmapäev 13:00-18:00
Neljapäev suletud
Reede 9:00-14:00
Laupäev suletud
Pühapäev suletud