SEADUSANDLUS

• UUED Jahiseadusega seotud määrused
  • Jahiseadus
  • Jahieeskiri
  • Jahipidamisõiguse tasu suurus, selle maksmise ja maksmise kontrollimise kord
  • Jahitunnistuse vorm, jahiteooriaeksami ja laskekatse sooritamise ning jahitunnistuse taotlemise ja andmise kord, jahindusalasele koolitusele ja koolitajale esitatavad nõuded ning koolitamise kord
  • Jahiulukite tehiskeskkonnas hoidmise koha registreerimise taotluse esitamise, läbivaatamise ja registreerimise kord
  • Jahipidamise korraldamise alused kaitstaval loodusobjektil, mis ei ole liidetud jahipiirkonnaga, või kasutusse andmata jahipiirkonnas või jahimaal või riigi veekogu osas, mis jääb väljapoole jahipiirkonda
  • Jahiloa vorm
  •  Jahiuluki ebaseadusliku hukkamise või jahiuluki elupaiga hävitamise või kahjustamisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise alused ja kahjumäärad 
  •  Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus
  •  Jahikoerapassi taotlemise ja andmise kord ning passi vorm
• UUE JAHISEADUSE SELETUSKIRI
• RELVASEADUS
• Jahiulukite loetelu
• Jahiulukite loenduse metoodika, nõutavad küttimisandmed ja nende esitamise kord, aruandeperiood ja tähtajad
• JAHINDUSE ARENGUKAVA
• JAHIHOOAJA KALENDER
• Metsaseadus – ERT (15.01.2011)
• Looduskaitseseadus – ERT (31.05.2011)
• Jahirelvade ja laskemoona tollikontrollist (EMTA)
• Relvade ja laskemoona sisse- ja väljatoimetamine Eestist (EMTA)
• Rahvusvaheliselt tunnustatud reeglite kohaselt hinnatavate jahitrofeede nimistu
• Kiskja tekitatud kahjud

Igaüheõigus Eestis

Kõiki õigusi ja kohustusi, mis inimest seob loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mis tuginevad nii seadustele kui tavadele ja mida on austanud juba meie esiisad. Igaüheõigus annab igale inimesele loa nautida loodust meelepärasel viisil, saada osa selle rikkusest ja ilust, olenemata maa omandist.

Liikumine looduses

Kõikjal looduses ja kultuurmaastikul, sõltumata maa omandivormist, on lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, paadiga või ratsa loodust risustamata ja loodusele ning maaomanikule kahju tekitamata. Tähistamata eramaal võib liikuda päikesetõusust päikeseloojanguni, kallasrajal, avalikul veekogul ja avalikul teel aga vabalt nii päeval kui öösel.

Vältige loomade ja lindude, eriti kaitsealuste liikida häirimist nende pesitsusperioodil, elu- ja sigimispaigas ning rännuteedel.

Suvel tuleb põldude vahel liikuda piki põllupeenart või kuivenduskraavi kallast. Talvel võib ületada põlde suuskadel või lumesaaniga, häirimata seejuures kohalikke elanikke. Nii suvel kui talvel sulgege enda järel karjaväravad.

Talude ja suvekodude õue-aiamaale võib minna vaid küsima luba eramaal viibimiseks, joogiveevõtuks talukaevust, hädajuhtumi korral jms. Isegi kui maakodu õuemaa on piiramata ja tähistamata, püüdke võimaluse korral mööduda sellest vähemalt 150-200 m kauguselt. Ka õueaiamaal paikneva loodus- või muinsuskaitseobjekti külastamiseks on vaja küsida luba. Ei ole lubatud liikuda külvil, orasel, viljas, istandikus ja mesilas.

Tarastatud või liikumist keelava tähistusega eramaal peab omanikult luba küsima. Eramaa tähistatakse märkide, siltide, kirjade jms omaniku valitud vahenditega selliselt, et piiri kulgemine maastikul oleks üheselt arusaadav nii maaomanikule või muule õigustatud isikule kui ka piirinaabritele. Lihtsat karjaaeda või varisenud aeda piirdeks ei loeta.

Veekogud

Riigile või omavalitsusele kuuluval veekogul on igaühele kasutamiseks avatud kallasrada. Kallasraja laius on: laevatatavatel veekogudel 10 meetrit, teistel veekogudel 4 meetrit. Suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud võib liikuda 2 meetri laiusel kaldaribal.

Kallasrada võib kasutada veekogu ääres liikumiseks, päevitamiseks, suplemiseks ning veesõidukite randumiseks. Maaomanikul ja -valdajal ei ole õigus keelata kallasrajale tulekut ei veekogult ega naaberkinnisasjalt.

Avalikult kasutataval veekogul puudub kallasrada: sadamas, enne asjaõigusseaduse jõustumist õiguspäraselt kallasrajale püstitatud ehitisel ja kalakasvatusehitisel. Nimetatud juhtudel peab kallasraja sulgeja kinnise territooriumi tähistama ja võimaldama kinnisest territooriumist möödapääsu.

Sillad ja purded väikejõgedel peavad võimaldama normaalse veeseisu ajal nende alt paatidega läbipääsu. Kui avalikule või avalikuks kasutamiseks määratud veekogule ehitatakse pais, siis peab selle omanik kindlustama võimaluse selle ületamiseks sobivas kohas.

Igaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega ja harrastuspüügiõigust tõendava dokumendi alusel muude harrastuspüügivahenditega kala püüda riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluval või eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid.

Kinnisasja omaniku loal tohib kala püüda eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks mitte määratud veekogul, siseveekogu poolt üleujutatud kinnisasjal või selle osal ning eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul päikeseloojangust päikesetõusuni.

Avaliku ja avalikult kasutatava veekogu kasutamine liiklemiseks on lubatud, kui seda seaduse või muu õigusaktiga ei piirata ning veesõidukite lubatud piirkiirus on 30 km/h, kui maavanem Veeseaduse alusel ei ole otsustanud teisiti.

Mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri, on keelatud.

Veekogul liikleja on kohustatud vältima maaomanike ja teiste veekogu ja vee kasutajate õiguste rikkumist, vee-elustiku, veekogu sängi, kallaste, vesiehitiste ja tehnovõrkude kahjustamist ning täitma kahjulike mõjutuste levimise tõkestamiseks kehtestatud nõudeid.

Keelatud on ilma loata eraomaniku tähistatud paadisilla äärde silduda ning sinna paati kinnitada.

Maavanemal on õigus oma korraldusega keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul jääleminek kui see ohustab jääleminejaid.

Teed ja rajad

Avalikku teed, sealhulgas riigimetsa rajatud sihti võib liikumiseks vabalt kasutada. Tähistatud erateed võib kasutada ainult omaniku loal. Igaühel on õigus pääseda jalgsi juurde eramaadel paiknevatele muinsus- ja looduskaitseobjektidele, supluskohtadele, purretele tavakohastel jalgradadel, jalgsi läbitavatele koolmetele ning joogikõlbliku veega allikatele.

Kauaaegsete tavade kohaselt kujunenud jalgradu ja taliteid eramaadel võib kasutada liikumiseks jalgsi, jalgrattal, suuskadel või ratsa päikesetõusust päikeseloojanguni ning maaomanik ei tohi neid sulgeda.

Metsad võib kohalik omavalitsus või erametsaomanik põua ajal liikumiseks ajutiselt sulgeda. Kohalik omavalitsus teatab sellest massiteabevahendite kaudu, erametsaomanik peab sulgemise keeldu selgitama tähistel.

Keelatud on liikuda väljaspool avalikke teid mootorsõidukiga ilma maaomaniku loata.

Telkimine ja tule tegemine

Pikemaks peatumiseks, telkimiseks ja tuletegemiseks on vaja maaomaniku või -valdaja luba. Riigimetsas telkimiseks annab loa kohalik metsnik või metskond. Ilma loata võib riigimetsas telkida tähistatud ja ettevalmistatud telkimis- ja tuletegemiskohas.

Keelatud on telkides ja ka lühiajaliselt puhates häirida kohalike elanike rahu. Sobimatu on telkida niitmata heinamaal, sest heina tallamine tekitab omanikule kahju.

Allikas: Kalastusinfo.ee