OHUTUSNÕUDED

Print pagePDF pageEmail page

ALLIKAS RTL: VIIDE SEADUSELE SIIT

Lasketiiru ja laskepaiga ning laskevõistluse ja treeninglaskmise ohutusnõuded

Vastu võetud 25.03.2002 nr 56
RTL 2002, 45, 625
jõustumine 01.06.2002

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse «Relvaseaduse» (RT I 2001, 65, 377; 88, 531; 102, 673; 2002, 29, 175) § 84 lõike 7 alusel.

I. peatükk ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

(1) Käesolev määrus sätestab ohutusnõuded lasketiirudele ja laskepaikadele, kus laskmine toimub tsiviilkäibes lubatud relvadest.
(2) Laskmine tsiviilkäibes keelatud teenistusrelvast toimub lasketiirus ja laskepaigas, mis vastab «Relvaseaduse» § 85 lg 4 alusel kehtestatud ohutusnõuetele.

II. peatükk NÕUDED LASKETIIRULE

§ 2. Lasketiiru liigid

  Lasketiirud liigitatakse:
1) lahtine lasketiir;
2) poolkinnine lasketiir;
3) kinnine lasketiir;
4) haavlilaskmise lasketiir;
5) laskesuusatamise lasketiir.

§ 3. Lasketiiru jagunemine aladeks

(1) Lasketiir jaguneb järgmisteks aladeks:
1) laskejoon – laskekohtadega ala relvade laadimiseks ja laskmiseks;
2) märkidejoon – ala märklehtede väljapanekuks;
3) laskeala – tulejoone ja märkidejoone vahele jääv ala;
4) ala pealtvaatajatele, kohtunikele ja teenindavale personalile;
5) laskmiseks ettevalmistamise ala – ala, kus kontrollitakse võistleja valmisolekut laskmiseks ning relva ja varustuse vastavust võistluse nõuetele.
(2) Laskekohad laskejoonel peavad asuma ühel sirgjoonel, mis on paralleelne märkidejoonega. Käesolev nõue ei laiene haavlilaskmise lasketiirule.
(3) Märkidejoonel võib olla ka varjend kohtunike ja näitajate varjumiseks. Varjend peab olema 2,5 m sügavune ning pealtpoolt osaliselt kaetud kuulikindlast materjalist ja kuulide rikošettimist vältiva kattega. Varjendiga peab olema laskmiste ajal tagatud side.

§ 4. Haavlilaskmise lasketiir

Haavlilaskmise lasketiir on territoorium, kus laskekoha (-joone) ja haavlite langemiskoha vahelise ohutsooni suuruseks on 250 m. Inimeste ja loomade pääs ohutsooni laskmise ajal peab olema välistatud.

§ 5. Laskesuusatamise lasketiir

(1) Laskesuusatamise lasketiir on lahtine lasketiir, kus laskesuusatamisvõistluse (-treeningu) ajal toimub laskmine. Lasketiir peab olema lame ja tasane ning ümbritsetud märklaudade tagant ja külgedelt ohutusvallidega. Lasketiir ei tohi ohustada suusaradu, staadioni ja ümbritsevat ala.
(2) Laskesuusatamise lasketiirus on lubatud lasta ainult laskesuusatamise püssidega ja kasutada ainult rahvusvahelise standardiga 0.22’’ = 5,6 mm kaliibriga vintpüssi padruneid.

§ 6. Lahtise lasketiiru ohutusnõuded

(1) Lahtises lasketiirus peab märkidejoone taga olema vähemalt 3,5 m kõrgune ohutusvall kuulide vastuvõtuks (püüdmiseks). Laskeala külgedel peavad olema vähemalt 2,5 m kõrgused ohutusvallid või kuulikindlad seinad.
(2) Lahtise lasketiiru ohutusala ulatus laskmise suunas, märkidejoone taga, peab olema väikesekaliibrilisest tulirelvast laskmiseks ja sileraudsest tulirelvast kuuliga laskmiseks vähemalt 2 kilomeetrit ja täiskaliibrilisest tulirelvast laskmiseks vähemalt 5 kilomeetrit. Ohutusalas ei tohi olla hooneid ega rajatisi. Ohutusala piir peab olema märgistatud hoiatussiltidega nii, et ohutusalale ei ole võimalik siseneda hoiatussilti märkamata. Hoiatussilt peab olema mõõtmetega 1 meeter korda 0,5 meetrit. Kollase põhjaga hoiatussildil peab olema punane kiri «SEIS! LÄBIKÄIK KEELATUD! LASKMISED!».

§ 7. Poolkinnise lasketiiru ohutusnõuded

Poolkinnise lasketiiru märkidejoone taga peab olema vähemalt 2,5 m kõrgune ohutusvall või kuulikindel sein, külgedel kuulikindlad seinad või ohutusvallid, laskeala kohal kuulipüüdja(d) juhusliku või rikošettiva kuuli peatamiseks. Laskejoonel võib ohutuse tagada ka paigaldatavate kuulikindlate vaheseinte ja varikatusega (laskekabiiniga).

§ 8. Kinnise lasketiiru ohutusnõuded

Kinnise lasketiiru seinad, lagi ja põrand peavad olema kuulikindlad, täites ühtlasi kuulipüüdja funktsiooni. Tiiru paigaldatud ventilatsioon peab tagama püssirohugaaside äratõmbe suunaga laskejoonelt märkidejoone suunas. Laskejoone piirkonnas peavad lasketiiru seinad ja lagi olema kaetud laskmisega kaasnevat müra summutava poorse või pehme materjaliga.

§ 9. Lasketiirus olevad muud ruumid

Lasketiirus võib olla relvahoidla või ruum relvade ja laskemoona hoidmiseks, ruum kohtunike tööks, varustuse ja inventari hoidmiseks, puhkuseks jms.

§ 10. Kohustuslikud vahendid lasketiirus

Lasketiirus peavad olema esmaabivahendid, sidevahend ja esmased tulekustutusvahendid.

II. peatükk NÕUDED LASKEPAIGALE

§ 11. Tehnilised nõuded laskepaigale

Laskepaik peab olema rajatud selliselt, et märkidejoone taga olev pinnas tagaks kõigi kuulide vastuvõtu ning välistaks nende rikošettimise ohu. Laskejoonel võib ohutuse tagada varikatusega (laskekabiiniga). Haavlilaskmiseks rajatavale laskepaigale kehtivad käesoleva määruse §-s 4 sätestatud nõuded.

§ 12. Ohutuse tagamine laskepaigas

Laskmise ohutus laskepaigas tuleb tagada ajutise piirde ja hoiatavate siltide paigaldamise ning ajutiste valvepostide paigutamisega.

III. peatükk LASKEVÕISTLUSE JA TREENINGLASKMISE OHUTUSNÕUDED

§ 13. Laskurile esitatavad nõuded

(1) Laskevõistlusest, treening- või õppelaskmisest osavõtja (edaspidi  laskur) peab teadma ja täitma laskmist läbiviiva isiku (treener, kohtunik, laskeinstruktor) poolt antavaid käsklusi ning relva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõudeid.
(2) Laskuril on lubatud kasutada ainult korras olevat relva vältimaks juhuslike laskude tekkimist.

§ 14. Relva mittesihipärane kasutamine

Relva (ka laadimata) suunamine sihitult väljapoole märklehte ning märgiraamide, numbrite, lippude, trosside, aparatuuri ning muu taolise laskmine on keelatud.

§ 15. Relva laadimine

(1) Relva võib laadida ainult laskejoonel ning pärast laskmist läbiviiva isiku poolt antud käsklust «LAADIDA!».

Vintraudset püssi võib aeglasel laskmisel laadida ainult ühe padruni kaupa (ka padrunisalve olemasolul). Laskmisel 25 meetrilt võib püstolit ja revolvrit laadida kuni viie padruniga. Haavlilaskmisel võib sileraudset püssi laadida oma laskejärjekorra saabudes ning lasta märgi ilmumisel.

§ 16. Laskmise alustamine ja lõpetamine

(1) Laskmist võib alustada pärast laskmist läbiviiva isiku käsklust «TULD!».
(2) Laskmine tuleb lõpetada (katkestada) pärast laskmist läbiviiva isiku käsklusi «TULE LÕPP!», «RELVAD TÜHJAKS LAADIDA!».
(3) Pärast viimase lasu sooritamist või käsklusi «TULE LÕPP!», «RELVAD TÜHJAKS LAADIDA!» peab laskur relva viivitamatult tühjaks laadima, avama relva luku ning esitama, kohalt lahkumata, relva kontrollimiseks laskmist läbiviivale isikule.

§ 17. Laskmise katkestamine ohu korral

Inimese või looma ilmumisel laskealasse või muu ohu korral peab laskmist läbiviiv isik või laskur, kes esimesena ohtu märkab, viivitamatult katkestama laskmise, andes laskuritele käsklused «TULE LÕPP!» ja «RELVAD TÜHJAKS LAADIDA!».

§ 18. Ohutusnõuded relva käsitsemisel

(1) Ajal mil laskmist ei toimu, peab laskejoonel olev relv olema tühjaks laetud, kaitseriivis või lukk lahti. Sileraudne püss peab olema lahtimurtult.
(2) Laskeseeriate vaheajal, mil lasketsoonis viibivad inimesed, on relva puudutamine või selle kätte võtmine keelatud.
(3) Väljaspool laskejoont tuleb relva hoida ümbrises (kabuuris, vutlaris, relvakastis) või panna relv relvakappi, püramiidi või relvaalusele.
(4) Lasketiirus või laskepaigas võib relva hooldada ainult selleks kohandatud ruumis või kohas.

§ 19. Lasketreeningu läbiviimine

Lasketreening, ilma laskemoona kasutamata, võib toimuda ainult laskejoonel või selleks ettenähtud kohas.

§ 20. Rahvusvaheliste laskespordiorganisatsioonide nõuete arvestamine

(1) Laskevõistluste läbiviimisel tuleb arvestada ka vastava rahvusvahelise laskespordiorganisatsiooni (ISSF – International Shooting Sport Federation, FITASC – Federation Internationale de Tir AUX Armes Sportives de Chasse, IPSC – International Practical Shooting Confederation) või Rahvusvahelise Laskesuusatamise Liidu (IBU – International Biathlon Union) poolt kehtestatud võistlusmääruste nõudeid.
(2) Käesolev nõue ei laiene avalikku võimu teostavate valitsusasutuste ja kohtute ametkondlikele treeningutele ja võistlustele.

§ 21. Järelevalve relva ja laskemoona üle

Relva ja laskemoona ei või jätta järelevalveta. Võistluse või treeningu ajal, välja arvatud juhul, kui relv ja laskemoon asuvad relvakapis, vastutab relva ja laskemoona eest relva valdaja (laskur, kellele relv on väljastatud).

IV. peatükk LASKMISE EEST VASTUTAV ISIK

§ 22.Laskmise eest vastutava isiku määramine

(1) Laskmise eest vastutava isiku määrab lasketiiru omaniku või haldaja või laskepaigas laskmist korraldav organisatsioon kirjaliku otsusega.
(2) Avalikku võimu teostavates valitsusasutuses ja kohtus määrab laskmise eest vastutava isiku vastava asutuse juht.

§ 23. Vastutava isiku kvalifikatsioon

(1) Vastutaval isikul peab olema Eesti Laskurliidu, Eesti Jahispordi Liidu või Eesti Practical-laskmise Ühingu välja antud laskeinstruktori litsents.
[RTL 2005, 74, 1053 – jõust. 08.07.2005]
(2) Käesolev nõue ei laiene avalikku võimu teostava valitsusasutuse ja kohtu poolt määratud vastutavale isikule.

§ 24. Vastutava isiku kohustused

(1) Vastutav isik peab laskurile tutvustama ohutusnõudeid, lasketiiru sisekorra eeskirja, korraldama laskurite tegevust laskejoonel ja jälgima ohutusnõuete täitmist. Esmakordselt laskma tulnud isikule tutvustatakse lasketiiru ohutusnõudeid allkirja vastu.

(2) Lasketiirus või laskepaigas juhtunud laskevigastuse korral peab vastutav isik tagama kannatanule kiire meditsiinilise abi osutamise ja teatama juhtumist asukohajärgsele politseiprefektuurile.

V. peatükk RAKENDUSSÄTTED

§ 25.Määruse jõustumine

Määrus jõustub 31. märtsil 2002. a.

märts 2024
E T K N R L P
 123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031
Arhiiv
Lahtioleku ajad
Esmaspäev 9.00-14.00
Teisipäev suletud
Kolmapäev 13:00-18:00
Neljapäev suletud
Reede 9:00-14:00
Laupäev suletud
Pühapäev suletud