Laskmisest

Jahilaskmise ajaloost

AJALUGU. Varaseimad andmed käsitulirelvadest pärinevad XIV sajandist. Järgmistel sajanditel täiustati käsitulirelvi mitmeti. Tähtsaimad leiutised olid püssiraua vintlõige (1493), nõelsüüde (1827), metallpadrun (1866) ja suitsuta püssirohi (XIX sajandi keskel). Esimesed püstolid võeti kasutusele XVI sajandil, XIX sajandi lõpu käsitulirelvadel oli juba tänapäevane kuju.

Varaseimad teadaolevad võistlused toimusid 1472. aastal Zürichis; märgi läbimõõt oli 2,5 küünart (u 113 cm), lasti 230 sammu (u 170 m) kauguselt. Esimene rahvuslik ühing oli 1824. aastal Aaraus asutatud ?veitsi Laskurite Liit. Teistes Euroopa maades ja USA-s hakkas laskesport arenema XIX sajandi lõpul.

Esimesed MM-võistlused korraldati 1897. aastal Lyonis. Kavas oli laskmine vabapüssist 300 m kauguselt lamades, põlvelt ja püsti. Selles harjutuses esikohale tulevale meeskonnale andis Argentina kindral Pablo Riccer 1903. aastal rändauhinnaks 28 kg kaaluva hõbedast nn Argentina karika. Kõige rohkem (20 korda) on selle võitnud ?veitsi laskurid. Üheksast esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavas olnud spordialast oli 1896 Ateenas kõige rohkem osalejaid just laskmises.

1900. aastal lisati MM-võistluste programmi laskmine vabapüstolist, 1911. aastal armeepüssist ja 1929. aastal väikepüssist. 1929. aastal võeti kavva ka hirvelaskmine. 1897-1914 ja 1921-31 (välja arvatud 1926) peeti MM-võitlusi igal aastal, 1931-39 ja 1947-54 kahe aasta tagant (1949-52 oli vaheaeg kolm aastat), aastast 1954 on võisteldud täisprogrammiga iga nelja aasta järel olümpiamängude vahepeal. Naiste MM-võistlustega tehti algust 1958. aastal Moskvas. EM-võistlusi on korraldatud nii meestele kui naistele aastast 1955.

1907. aastal asutati Zürichis Rahvusvaheline Laskmisliit (Union Internationale de Tir, UIT, inglise keeles ISSF), mille peakorter asub praegu Münchenis.

Laskmine on ala, kus vanusel pole nii suurt tähtsust kui enamikul teistel, kehalist võimekust nõudvatel spordialadel. Barcelona mängudel 1992 võitis meeste 50 m püstoliharjutuse 17-aastane Konstantin Luka?t?ik, hõbeda sai aga 58-aastane rootslane Ragnar Skånaker. Naised hakkasid olümpial meestest eraldi võistlema alles 1968. aastal.

UIT kodulehekülg: www.issf-shooting.org.

 

Mis on kuulilaskmine?

Lastakse kuuliga laetud padrunitega uluki siluette/pabermärke kaugustelt 35, 50 ja 100 meetrit spetsiaalsetest kuulitiirudest, kus laskekoha turvalisus tagatakse kuulipüüdjate ja looduslike vallidega. Laskmiseks kasutatakse kahte tüüpi relvi – sileraudne ja vintraudne tulirelv.

Sileraudne relv

Täpsemalt on tegemist siiski haavlitega laskmiseks konstrueeritud relvaga, mida ei ole valmistatud spetsiaalselt kuuliga laskmiseks. Seda enam, et peale vintraudse relva kasutusele võtmist kadus vajadus sellise toote järgi. Kindlasti aga on otsitud haavlipüsside hulgast kuuliga võimalikult paremini jooksvaid relvi. Läbi aegade ongi suurimaks probleemiks haavlipüssiga laskmisel kuulide suur hajuvus, mistõttu heade tulemuste saavutamine nii jahil kui lasketiirus on suhteliselt keeruline. Tõsi, viimastel aastatel on küllalt häid tulemusi saavutatud Lätis ja Leedus valmistatud spetsiaalse sportmoonaga, mis oma nõrgema laengu poolest on sobilik lasketiirus laskmiseks. Ajast kui meil veel vintrelvi kasutada ei lubatud on pärit Eestis välja mõeldud harjutus „ Jooksev metssiga“, lühendina JM. Lastakse 35m distantsilt, aken milles siluett liigub on 10m, liikumise kiirus 4m/s. Läbi aegade on harjutust varieeritud, nii on kasutusel mitmed laskmise kombinatsioonid (esitatud koos vintrelva harjutustega).

Vintrelv

Kui hakkasid tekkima vintraudsed relvad oli vaja juurutada ka vastavat laskeoskust arendavaid harjutusi. Kuna Soome oli ja on kõrge tasemega laskurite maa siis esimese harjutuse laenasime sealt. „Jooksev põder“ lühendina JP, mida lastakse 100m distantsilt, aken 23m, silueti liikumiskiirus 5,23m/s. Harjutus annab väga hea kogemuse ja näitab laskuri võimekust, seda eriti just kaugemalt laskmisel.

 

„Jooksev metssiga“ vintrelvast, lühendina VJM. Kuna teine tähtis uluk meie jahis on metssiga ning et mitte jalgratast leiutada võtsime harjutuse „ Jooksva metssiga“ üle Saksamaalt. Lastakse 50m distantsilt, aken 10m, kiirus 4m/s. Väga jahipraktiline harjutus, kopeerib üsna täpselt jahisituatsiooni. „Jooksev metssiga” lastakse ka väikekaliibrilisest vintrelvast, lühendina VVJM.

 

„Seisvad siluetid“, lühendina VSS on samuti Euroopast toodud harjutus. Lastakse vintrelvast 100m distantsilt seisvate ulukite siluette, igasse 5 lasku. Metskitse lastakse kasutades toena kindlalt fikseeritud posti. Mägilammast lastakse kasutades toena nn. alpikeppi (pikem kaigas). Metssiga lastakse ilma toeta, praktikas, kas siis keha toelt või vabalt käelt. Rebast lastakse lamades asendist samuti ilma toeta, küünarnukkidelt. See harjutus imiteerib hiilimisjahti ja sellest tulenevaid laskeasendeid. Kindlasti annab harjutus suurepärase kogemuse ja praktilise teadmise oma võimekuse kohta igale jahimehele. „Seisvad siluetid“ lastakse veel õhkrelvast, lühendina ÕSS ja väikekaliibrilisest relvast, lühendinaVVSS.

Harjutuste kirjeldused

JM-1, VVJM-1                               4 lasku seisvasse siluetti

JP-1, VJM-1                                  6 üksiklasku jooksvasse siluetti

JM-2, VVJM-2, JP-2, VJM-2      10 üksiklasku jookvasse siluetti

JM-3, VVJM-3 JP-3, VJM-3         lastakse harjutus 1 ja siis harjutus 2, tulemused liidetakse

JM-4, VVJM-4 JP-4, VJM-4         lastakse harjutust 2 neli korda erinevate seeriatena, tulemused liidetakse

JM-5                                               6 üksiklasku jooksvale siluetile + 2 dubleed

JM-6                                             10 lasku seisvasse siluetti + JM-5

JM-7                                               2 üksiklasku jooksvasse siluetti + 4 dubleed

Lubatud relvakaliibrid

JM              min 32

VJM,VSS   min 22 Hornet (222Rem)

JP              min 6,5*55

 

 

Mis on haavilaskmine?

Haavlilaskmiseks kutsutakse spordiala, kus sileraudsetest jahisportrelvadest lastakse lendavaid savitaldrikuid. Rahvasuus on seda kutsutud ka pigituvi laskmiseks, see väljend tuleneb inglisekeelsest terminist clay pigeon shooting.

 

Jahilaskmisega simuleeritakse sisuliselt linnujahti, kuna märgid lendavad väga erinevatel kaugustel ja kõrgustel. Paljud laskurid harjutavad enne linnujahile minekut oma laskmisoskust lendavate märkide laskmisega. Samas on laskureid, kes tegelevad selle alaga puht sportlikul eesmärgil. Kuna ala on huvitav ja füüsiliselt sobiv kõikidele, siis üha rohkem tuleb juurde neid huvilisi, kes soovivad jahilaskmisega tegeleda ka muul ajal kui ainult jaht. Seda enam, et põhivarustus jahipüssi näol on juba olemas.

 

Laskmiseks kasutatakse 12 kaliibriseid sileraudseid jahirelvi, mis omakorda võivad olla kas kaheraudsed jahipüssid või üheraudsed poolautomaat jahirelvad. Laskemoonana kasutatakse 24 – 28 grammise haavlilaenguga täidetud padruneid. Haavlite lubatud läbimõõt on 2,0 – 2,5 mm. Märkidena kasutatakse lendavaid ja veerevaid enamuselt ornazi värvi 110 mm läbimõõduga nn ökotaldrikuid.

Haavlilaskmise harjutused

Sporting

Sporting on loodud ühendama kaar- ja kaevikradasid. Samas saab seda lasta ilma, et oleks kunagi skeeti (kaarrada) või trapi (kevikrada) harjutatud. Sportingus on rajad väga erinevad ja vaheldusrikkad, paiknedes nii metsas kui küngaste vahel. Märgid on erineva suuruse ja värviga ning lendavad väga erinevatel kaugustel/kõrgustel. Ühe laskekoha peal lastakse tavaliselt 3-4 erineva lennuga märki, sh nii üksikuid kui ka dublette. Ühepäevase võistluse jooksul lastakse tavaliselt kokku 100 märki. Sporting laskmine on kogunud palju poolehoidu ja heakskiitu enamustes maailma lasketiirudes ja on väga soositud just harrastajate seas, kelle hulk kasvab pidevalt. Sporting on jahilaskeharjutustest kõige huvitavam. Vaata võistlusreegleid siit

Inglise Sporting

Inglise Sporting erineb tava Sportingust sellepoolest, et peamiselt lastakse iga laskekoha peal ainult dublette ehk siis kahte erineva lennuga märki. Märgid lendavad välja laskuri küsimise peale nii, et esmalt A märk ja seejärel koheselt peale A märgi laskmist B märk. Ühe laskekoha peal lastakse sama dubletti kuni 5 korda. Seejärel liigutakse järgmisele laskekohale. Selle laskmisstiili võlu seisneb selles, et laskur saab iga dubletti laskmisega oma laskmisoskust parandada, saavutades sellega parima tulemuse.

Compak Sporting

Compak Sporting on Sportingu lihtsustatud variant. Seal on märgid lähemal (tavaliselt mitte kaugemal kui 35m) ja märgi lennukiirus on aeglasem. Compak Sporting on seni Eestis kõige populaarsem haavlilaskeharjutus, kuna raja ülesehitus ei nõua suurt territooriumi erinevalt puhtast Sportingu laskmisest.

 

Compak-raja moodustavad 5 – 6 heitemasinat ja 5 laskekohta. Laskekohad asuvad ühel joonel üksteisest 3-5 m kaugusel. Ühe koha peal lastakse kokku 5 märki, millest kaks viimast moodustavad nn duubli. Märke lastakse kordamööda vastavalt laskekohal asuvale märgitabloole saades kokku ühes seerias 25 märki. Ühe võistluspäeva jooksul lastakse kas 75 või 100 märki. Vaata võistlusreegleid siit

Automaattrap

Kõikidest trapi variantidest kõige lihtsam. Lastakse kaevikrajal, kus märki heidab üks heitemasin, mis muudab pidevalt märgi lennusuunda. Laskekohad on klassikalise trapi kohtadest lähemal ja märgi lennukiirused on väiksemad. Sobib hästi harrastajatele ja neile, kes alustavad trapi treeninguid. Automaatrap võib olla ühe osana kombineeritud jahipraktilise harjutuse kavas.

ALLIKAS. EJSL

Viljandimaal instruktori litsentsi omavad isikud

VILJANDIMAA
1. Animägi Ilmar LKI 23008
2. Juht Ervin LKI 23012
3. Juht Edvin LKI 23016
4. Jõela Jaak LKI 23002
5. Kask Veljo LKI 23005
6. Kiens Alar LKI 23010
7. Kivioja Kurmet LKI 23011
8. Kärmas Arne LKI 23001
9. Leets Margus LKI 23017
10. Lind Jaanus LKI 23019
11. Lind Ilmar LKI 23020
12. Lind Jüri LKI 23021
13. Lomp Ulvi LKI 23007
14. Maisa Tiit LKI 23015
15. Marandi Mart LKI 23006
16. Moora Henn LKI 23009
17. Pärgmäe Aivar LKI 23013
18. Rullingo Eik LKI 23004
19. Rääbus Uno LKI 23003
20. Sadam Heino LKI 23018
21. Soe Priit LKI 23014
22. Tasane Mart LKI 23022