Viljandimaa jahimehed avasid pidulikult hooaja

Print pagePDF pageEmail page

Peo avas Priit Vahtramäe. Fotod: Tõnis Korts
29. septembril avasid Viljandimaa Jahimeeste Liidu (VJL) jahimehed Vastemõisa rahvamajas traditsiooniliselt ja pidulikult hooaja.

Jahihooaja avapidu toimus egiidi all „50 aastat koos EJS-iga“. Peo avas VJL-i juhatuse esimees Priit Vahtramäe, kes tegi lühikese ekskursiooni ajalukku. EJS-i poolt oli tervitama tulnud tegevjuht Tõnis Korts, kes peatus jahinduse päevakajalistel teemadel. Korts tõi juhatuse poolt sõnumi, et vastu on võetud soovitused põtrade küttimiseks ja ettepaneku osaleda aktiivselt metskitse sügisesel ajuloendusel. Seejärel anti kätte tunnustused.

 

 

 

 

Jätka lugemist

PRESSITEADE: Peagi algav ajujaht nõuab liiklejatelt tähelepanelikkust

Print pagePDF pageEmail page

Pühapäeval, 1. oktoobril algab uluksõralistele peetav ajujahihooaeg, mis suurendab tunduvalt metsloomade liikuvust. Eesti Jahimeeste Selts kutsub seetõttu inimesi üles tähelepanelikkusele metsas ja asulavälistel teedel liikudes.

„Koertega peetava ajujahi ajal on metsloomad tavapärasest liikuvamad,“ ütles EJSi president Margus Puust. „Samuti sageneb nende ilmumine sõiduteedele ja seda eriti nädalavahetustel, mil ajujahid toimuvad. Seetõttu kutsume liiklejaid suuremale tähelepanelikkusele. Lisaks tasub meeles pidada, et täiskasvanud põder kaalub kuni 500 kilo ja kokkupõrge temaga võib olla mõlemale poolele väga tõsiste tagajärgedega,“ lisas Puust.

Keskkonnaagentuuri spetsialistide soovitusel tuleks käesoleval jahihooajal küttida Eestis 7430 põtra, 2130 punahirve ja 19 700 metskitse. Tulenevalt riikliku tauditõrje komisjoni otsusest tuleb 2017. jahiaasta lõpuks metssea asustustihedus langetada tasemele maksimaalselt 1,5 isendit/1000 ha kohta, mis tähendab 7550 metssea küttimist.

„Sügisene ajujahihooaeg on olnud jahimeestel pikaajaline traditsioon, mille eesmärk on tagada uluksõraliste kokkulepitud optimaalne arvukus“, selgitas EJSi tegevjuht Tõnis Korts. „Madalam arvukus aitab vähendada nii ulukikahjusid kui nendega seotud õnnetusi teedel“, kommenteeris tegevjuht.

Lõplikud küttimismahud lepitakse kokku maakondlikes jahindusnõukogudes, kus on esindatud riik, RMK, maaomanikud ja jahimehed. Jahieeskirja järgi kestab ajujaht põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. detsembrini, punahirvele 31. jaanuarini ja metsseale jahikoeraga 31. märtsini.

5 nõuannet ohutuks liiklemiseks ajujahi ajal:

  • Ole eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu eel, mil metsloomadel on loomupäraselt kõrgem aktiivsus! Ettevaatlik tuleb olla nädalavahetusel piirkondades, kus võib jaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk “Ettevaatust, jaht!”, mis annab inimestele märku jahi toimumise kohta.
  • Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks turvaliselt sõiduki kiirust vähendada või peatuda.
  • Kui ulukid ületavad sõiduteed, siis peatudes tuleks sõidukil lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
  • Kui sõidutee ületab metsloom, siis tasub alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda teine, kolmas jne.
  • Ajujahi kütiliini (reas seisvad jahimehed) ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Metsas liikudes ja reas seisvaid jahimehi ehk kütiliini kohates tuleb jätkata sõidukiga aeglaselt liikumist ja eemalduda.

Lisainfo:
Tõnis Korts
Eesti Jahimeeste Selts
tegevjuht
tel 511 8673
tonis.korts@ejs.ee

VILJANDIMAA JAHIMEESTE LASKEPÄEV

Print pagePDF pageEmail page

09. septemberil 2017 a.
kell 10.00 Teesoo lasketiirus

VILJANDIMAA JAHIMEESTE LASKEPÄEV

Toimub laskevõistlus, samas on võimalik sooritada ka suuruluki
katse.

Laskevõistlusel peetakse individuaalset ja võistkondlikku arvestust.
Võistlus toimub kolmevõistlusena vint – ja siledaraudsest jahipüssist.
Selgitatakse välja

„VILJANDI KÜTT 2017“
Info/sekretariaat võistluste kohta Tarmo Arak +372 52 78 113

 

Juhend !

 Laskepäev 2017 tulemused

EJS: Kutsume sõidukijuhte tähelepanelikkusele

Print pagePDF pageEmail page

Põdrad maantee lähedasel metsatukal uudistamas. Foto: Kaarel Roht

EESTI JAHIMEESTE SELTS
PRESSITEADE
29.08.2017

Septembris kulmineerub põtrade ja punahirvede jooksuaeg, mis tähendab nende suuremat aktiivsust. Lisaks sellele ajavad metsloomi enam liikuma ka marjakorjajad ja seenelised. Sellest tulenevalt on suurem võimalus, et metsloomad satuvad sõiduteele.

„Kui tavaliselt on metsloomi võimalik kohati varajasel hommiktunnil või õhtuvidevikus, siis jooksuajal on nad aktiivsed ka päeval“, selgitas EJS-i tegevjuht Tõnis Korts. „Sõidukijuhid peaksid sellega arvestama ja olema ettevaatlikud, eriti piiratud nähtavusega teelõikudel“, lisas tegevjuht.

Keskkonnaagentuuri andmetel hukkus 2016. jahiaastal liikluses 208 põtra, 24 punahirve, 2162 metskitse, 207 metssiga, 3 ilvest, 1 karu ning 1 hunt. Nendele lisaks toimusid õnnetused väikeulukitega, mille kohta puuduvad täpsed andmed.

„Märgates metslooma teel tuleb vähendada kiirust ja mitte jääda lootma looma mõistusele“, selgitas EJS-i tegevjuhi nõunik, bioloog Kaarel Roht. „Loomad juhinduvad meelte kaudu saadud informatsioonist ning nad ei oska hinnata läheneva auto kiirust“, täiendas Roht.

Põtrade ja hirvede jooksuaeg kestab septembrist oktoobri keskpaigani.

Lisainfo
Tõnis Korts
Eesti Jahimeeste Selts
tegevjuht
tel 511 8673
tonis.korts@ejs.ee

Kiskjakahjusid saab vältida ennetava tegutsemisega

Print pagePDF pageEmail page

Keskkonnaamet annab teada

Sisu

Karjavalvekoer Lembo Karula rahvuspargis tööl. Pildistas Mats Meriste.

 

Suurkiskjate tekitatud kahjustusi nii mesinikele ja karjakasvatajatele aitab oluliselt vähendada ja ära hoida mõistlik ennetustegevus. Kestval meekorje ja karjatushooajal tuleb kahjustusi ennetavatele meetmetele pöörata pidevalt tähelepanu.

Kevadest sügiseni kestev meekorje ja kariloomade karjatushooaeg langeb kokku meie suurkiskjate järelkasvu kasvatamise aja ja aktiivse toitumisperioodiga. Eestis laialt levinud suurkiskjatele (pruunkaru, hunt, ilves) ning meie faunale viimastel aastatel lisandunud šaakalile on saakloomade murdmine valdavaks ja loomulikuks toitumistavaks. Sellise eluviisi juures ristuvad sageli kiskjate ning mesinike ja karjakasvatajate huvid.

Käesoleval suvel on esinenud üle Eesti kariloomade (lammaste, veiste) murdmisi ning karude poolt mesilate rüüstamisi. „Meie suurkiskjad on territoriaalsed, nutikad ja järjekindlad loomad. Korra juba karu poolt avastatud mesitarude rüüstamised ja hundi poolt lammaste murdmised hakkavad sageli väheste kaitsemeetmete tõttu samas kohas korduma ning kahjustused võivad kasvada väga suureks. Sellise konflikti lahendamise võti on mesiniku ja kariloomade omaniku käes,” ütles Tõnu Talvi, Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist.

Keskkonnaamet soovitab mesinikel võtta kasutusele abinõud karude tekitatavate kahjustuste ennetamiseks. Parim viis on ümbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja töötava elektrikarjusega. Lisaks võib mesitarude kaitseks elektrikarjust kombineerida tugeva ja vähemalt 1,5 meetri kõrguse võrkaiaga, samuti võib kasutada visuaalseid, akustilisi ja karude jaoks ebameeldiva lõhnaga peleteid. Kariloomasid aitab kiskjakahjude eest kaitsta lisaks korralikult paigaldatud kiskjatõrjeaiale ka karjakoerte kasutamine.

Keskkonnaamet hüvitab suurkiskjate tekitatud kahjustused mesinikele ja karjakasvatajatele, selleks tuleb pärast kahjustuse avastamist sellest koheselt teavitada Keskkonnaametit. Samuti hüvitatakse asjakohased kulutused, mis on tehtud rünnakute vältimiseks. Täpsemalt saab kiskjakahjude ennetamise kohta lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.

Käsil oleval karujahi hooajal peavad jahimehed oma tähelepanu suunama mesilate kahjustuskohtade ümbruses tegutsevate nuhtlusisendite küttimisele. Hundi nuhtlusisendite küttimiseks on Saaremaal välja antud eriluba.

Lisainfo:

Tõnu Talvi, Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist

tonu.talvi@keskkonnaamet.ee

5016 869

oktoober 2018
E T K N R L P
« sept.    
1234567
891011121314
15161718192021
22232425262728
293031  

Arhiiv

Lahtioleku ajad

Esmaspäev 9.00-14.00
Teisipäev suletud
Kolmapäev 13:00-18:00
Neljapäev suletud
Reede 9:00-14:00
Laupäev suletud
Pühapäev suletud