Pühapäeval, 1. oktoobril algab uluksõralistele peetav ajujahihooaeg, mis suurendab tunduvalt metsloomade liikuvust. Eesti Jahimeeste Selts kutsub seetõttu inimesi üles tähelepanelikkusele metsas ja asulavälistel teedel liikudes.

„Koertega peetava ajujahi ajal on metsloomad tavapärasest liikuvamad,“ ütles EJSi president Margus Puust. „Samuti sageneb nende ilmumine sõiduteedele ja seda eriti nädalavahetustel, mil ajujahid toimuvad. Seetõttu kutsume liiklejaid suuremale tähelepanelikkusele. Lisaks tasub meeles pidada, et täiskasvanud põder kaalub kuni 500 kilo ja kokkupõrge temaga võib olla mõlemale poolele väga tõsiste tagajärgedega,“ lisas Puust.

Keskkonnaagentuuri spetsialistide soovitusel tuleks käesoleval jahihooajal küttida Eestis 7430 põtra, 2130 punahirve ja 19 700 metskitse. Tulenevalt riikliku tauditõrje komisjoni otsusest tuleb 2017. jahiaasta lõpuks metssea asustustihedus langetada tasemele maksimaalselt 1,5 isendit/1000 ha kohta, mis tähendab 7550 metssea küttimist.

„Sügisene ajujahihooaeg on olnud jahimeestel pikaajaline traditsioon, mille eesmärk on tagada uluksõraliste kokkulepitud optimaalne arvukus“, selgitas EJSi tegevjuht Tõnis Korts. „Madalam arvukus aitab vähendada nii ulukikahjusid kui nendega seotud õnnetusi teedel“, kommenteeris tegevjuht.

Lõplikud küttimismahud lepitakse kokku maakondlikes jahindusnõukogudes, kus on esindatud riik, RMK, maaomanikud ja jahimehed. Jahieeskirja järgi kestab ajujaht põdrale 15. detsembrini, metskitsele 31. detsembrini, punahirvele 31. jaanuarini ja metsseale jahikoeraga 31. märtsini.

5 nõuannet ohutuks liiklemiseks ajujahi ajal:

• Ole eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu eel, mil metsloomadel on loomupäraselt kõrgem aktiivsus! Ettevaatlik tuleb olla nädalavahetusel piirkondades, kus võib jaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel märk “Ettevaatust, jaht!”, mis annab inimestele märku jahi toimumise kohta.
• Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks turvaliselt sõiduki kiirust vähendada või peatuda.
• Kui ulukid ületavad sõiduteed, siis peatudes tuleks sõidukil lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
• Kui sõidutee ületab metsloom, siis tasub alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda teine, kolmas jne.
• Ajujahi kütiliini (reas seisvad jahimehed) ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Metsas liikudes ja reas seisvaid jahimehi ehk kütiliini kohates tuleb jätkata sõidukiga aeglaselt liikumist ja eemalduda.

Lisainfo:
Tõnis Korts
Eesti Jahimeeste Selts
tegevjuht
tel 511 8673
tonis.korts@ejs.ee