Pruunkaru, Ursus arctos<\/strong><\/span><\/div>\n
Eesti metsade suurim kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist m\u00f5\u00f5tu rassi, kaal 90 – 340 kg. Arvukus 500 isendit. Rekordkolju 67.46 CIC punkti. (Balti rekord, maailma edetabelis 10. koht. <\/span><\/div>\n
Hunt, Canis lupus<\/strong><\/span><\/div>\n
Eesti metsade k\u00f5ige kardetum kiskja. Siin elab umbes 190 isendit. Suurim k\u00fctitud hunt kaalus 82 kg. <\/span><\/div>\n
P\u00f5der, Alces alces<\/strong><\/span><\/div>\n
L\u00e4bi aegade hinnatuim jahiuluk Eestis. Meie metsade suurim loom. K\u00fctitud on enam kui pool tonni kaalunud p\u00f5drapulle. <\/span><\/div>\n
Punahirv, Cervus elaphus<\/strong><\/span><\/div>\n
Punahirve sarvekrooni seinale ihkab endale vist iga Eesti jahimees. Hirv on levinud peamiselt M\u00f5isak\u00fclas, Hallistes ja Abja jahiseltsi maadel.<\/span><\/div>\n
Metssiga, Sus scrofa<\/strong><\/span><\/div>\n
Metssiga j\u00f5udis Eestisse 20. sajandi 20 nendatel aastatel. Praegusel ajal levinud k\u00f5ikjal \u00fcle riigi. Arvukus 12000 isendit. Meil k\u00fctitud metssigade kaal on tavaliselt 50 – 150 kg. Eestis suurim k\u00fctitud kult kaalus 350 kg, emis 300 kg. <\/span><\/div>\n
Metskits, Capreolus capreolus<\/strong><\/span><\/div>\n
Eestis k\u00f5ige arvukam s\u00f5raline. Siinsete isendite keskmine kehakaal on 25 – 30 kg. <\/span><\/div>\n
Ilves, Felis lynx<\/strong><\/span><\/div>\n
Eestis ainus paikselt looduses elav kaslane. Kaalub keskmiselt 20 – 25 kg. Arvukus umbes 900 isendit. Erinevate teadlaste andmetel s\u00f6\u00f6b aastas 40 – 80 metskitse. Rekordkolju 28.99 CIC punkti (maailma edetabelis 2. koht) rekordnahk 214.84 CIC punkti-maailmarekord. <\/span><\/div>\n
Rebane, Vulpes vulpes<\/strong><\/span><\/div>\n
Rebane on levinud kogu Eesti mandrialal ja saartel, esineb ka v\u00e4ikestel laidudel ja saarekestel nii ajutiselt kui ka alaliselt. T\u00e4pne arvukus on teadmata aga kahtlemata on see \u00fcle lubatud piiri. Rootsi teadlaste uurimistulemused n\u00e4itavad, et liiga k\u00f5rge rebase arvukuse puhul on nad kohati v\u00f5imelised h\u00e4vitama 100 % metskitse juurdekasvust. Rebane on marutaudi levitaja. <\/span><\/div>\n
K\u00e4hrikkoer, Nyctereutes procyonoides<\/strong><\/span><\/div>\n
Eestis v\u00f5\u00f5rliik. Esimesed k\u00e4hrikud lasti meil lahti 1950 aastal suure, \u00fcle N\u00f5ukogude Liidu toimunud kampaania k\u00e4igus. Praeguseks ulatub k\u00e4hriku levila Euroopas Prantsusmaani. T\u00e4pne arvukus meil ei ole teada. K\u00e4hrik on halastamatu murdja kes h\u00e4vitab oma l\u00e4hikonnas k\u00f5ik, kellest j\u00f5ud \u00fcle k\u00e4ib. Samuti levitab ta marutaudi. Kuna on tegemist v\u00f5\u00f5rliigiga, tuleks tema arvukus meil viia nullil\u00e4hedaseks. <\/span><\/div>\n
M\u00e4ger, Meles meles<\/strong><\/span><\/div>\n
M\u00e4ger on levinud Eesti mandrialal k\u00f5ikjal kus on tingimused urgude ehitamiseks. Samuti viidi ta 1960. aastal Saaremaale. M\u00e4ger on meie uruelanikest-imetajatest ainuke kes on urgudega seotud aastaringselt. <\/span><\/div>\n
Mink (ameerika naarits), Mustela vison<\/strong><\/span><\/div>\n
Eestis v\u00f5\u00f5rliik. Populatsioon tekkis karusloomafarmidest metsa p\u00f5genenud isenditest. T\u00e4nu ristumisele kohaliku – euroopa naaritsaga on euroopa naarits meil v\u00e4lja surnud. T\u00e4pne arvukus on teadmata. Kuna tegemist on v\u00f5\u00f5rliigiga ja kuna ta murrab rohkem kui ta \u00e4ra j\u00f5uab s\u00fc\u00fca tuleks tema arvukus viia nullil\u00e4hedale. <\/span><\/div>\n
Tuhkur, Mustela putorius<\/strong><\/span><\/div>\n
Tuhkur on v\u00e4ga laialt levinud v\u00e4ikekiskja. T\u00e4pne arvukus on teadmata. Tegutseb enamasti kultuurmaastikul ja veekogude kaldaalal. Kipub teinekord r\u00fc\u00fcstama kanalaid. N\u00e4riliste h\u00e4vitajana on ta kahtlemata looduskeskonnas kasulik uluk. <\/span><\/div>\n
Metsnugis, Martes martes<\/strong><\/span><\/div>\n
Metsnugis kui v\u00e4\u00e4rtusliku karusnahaga liik on olnud hinnaline jahiobjekt juba ammustest aegadest peale. Meil on nugis levinud \u00fcle kogu vabariigi. Kuna tema toiduratsiooni kuuluvad ka valgej\u00e4nes, teder, laanep\u00fc\u00fc ja metsis on nugise m\u00f5ju liiga suure arvukuse puhul nendele liikidele tuntav. T\u00e4pne arv on teadamata. <\/span><\/div>\n
Valgej\u00e4nes, Lepus timidus<\/strong><\/span><\/div>\n
Eestis laialt levinud j\u00e4neseliik. Elab peamiselt metsas ja soos. Kohati t\u00e4nu ilveste rohkusele on valgej\u00e4nese arvukus langenud v\u00e4ga madadalale. <\/span><\/div>\n
Hallj\u00e4nes, Lepus europaeus<\/strong><\/span><\/div>\n
Hallj\u00e4nes on kultuurmaastike loom. S\u00fcgavas metsas hallj\u00e4nes ei elune. Peamiseks vaenlaseks on rebane. <\/span><\/div>\n
Kobras, Castor fiber<\/strong><\/span><\/div>\n
Kobras on \u00fcks suuremaid n\u00e4rilisi. Tegemist on p\u00f5lisasukaga, kes \u00fclek\u00fcttimise tagaj\u00e4rjel meil kadus. Uuesti istutati koprad Eestisse 1957. aastal. Praeguseks on kobras levinud \u00fcle riigi isegi saartele. Kohati tekitab metsale m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kahju. Loendatud on 14 000 kobrast. <\/span><\/div>\n
Ondatra, Ondatra zibethicus<\/strong><\/span><\/div>\n
Eestis v\u00f5\u00f5rliik. Meile istutati ondatra 1947. Seitsmek\u00fcmnendatel ulatus nende arvukus kuni 50 000 isendini. T\u00e4naseks on ta ilmselt t\u00e4nu mingile Eestist praktiliselt kadunud. <\/span><\/div>\n
<\/div>\n
JAHILINNUD<\/strong><\/span><\/div>\n
<\/div>\n
Kormoran, Phalacrocorax carbo<\/strong><\/span><\/div>\n
Seda suurt ja tumedat lindu v\u00f5ib kohata nii mere kui ka mageveekogu \u00e4\u00e4res. Pesitseb rannakaljudel v\u00f5i puude otsas. Viimase k\u00fcmne aastaga on see lind meil muutunud massiliseks. Kuna toitub kaladest tekitab suure arvukuse puhul kahju kalavarudele ja rikub kalurite p\u00fc\u00fcniseid. Pesitsuskolooniate \u00fcmbruses sureb k\u00f5ik taimestik. Kaal kuni 2,5 kilo. K\u00fctitakse arvukuse reguleerimiseks. 2007 k\u00fctiti 345, 2008 407.<\/span><\/div>\n
Hallhaigur, Ardea cinerea<\/strong><\/span><\/div>\n
Ta on k\u00f5ige suurem ja sagedamini esinev haigur Euroopas. P\u00f5hiv\u00e4rvus hall. Nagu k\u00f5igile haigrutele t\u00fc\u00fcpiline – nii lendab ka hallhaigur tagasi t\u00f5mmatud peaga. Pesa on tehtud okstest ja asub k\u00f5rgel puu otsas. Toitub kaladest ja kahepaiksetest. Kalakasvatustes tekitab m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset kahju. K\u00fctitakse arvukuse reguleerimiseks. 2007 k\u00fctiti 25, 2008 55.<\/span><\/div>\n
Rabahani, Anser fabalis<\/strong><\/span><\/div>\n
Pesitseb soistes paikades ja taigas P\u00f5hja-J\u00e4\u00e4mere \u00e4\u00e4rsetel aladel. Meil l\u00e4bir\u00e4ndaja nii kevadel kui ka s\u00fcgisel. Sulestiku p\u00f5hiv\u00e4rvus pruun, jalad oranzkollased. Kaalub kuni 4,2 kilo. 2007 k\u00fctiti 1400, 2008 1481.<\/span><\/div>\n
Suur-laukhani, Anser albifrons<\/strong><\/span><\/div>\n
Tsirkumpolaarselt levinud haneliik. Pesitseb \u00fcksikpaaridena soises tundras metsapiirist p\u00f5hja pool. Meil l\u00e4bir\u00e4ndaja nii kevadel kui ka s\u00fcgisel. V\u00e4liolukorras on heaks eraldamistunnuseks valge laup (ei ulatu silmade vahele) ja tugeva mustriga (suured mustad laigud) k\u00f5hukilp. Kaalub kuni 3,3 kilo. 2007 k\u00fctiti 453, 2008 846.<\/span><\/div>\n
Hallhani, Anser anser<\/strong><\/span><\/div>\n
Pesitseb Isalandil, Sotimaal, Kesk-Euroopast Vaikse ookeanini, Soomes ja Rootsis. Meil nii pesitseja kui ka l\u00e4bir\u00e4ndaja. Pesitseb roostikurikastes merelahtedes ja rannikuj\u00e4rvedel, samuti meresaartel. V\u00e4rvuse p\u00f5hitoon hall. L\u00e4bir\u00e4nne septembris. Viimased hallhaned lahkuvad meilt oktoobris. Kaalub kuni 4,5 kilo. 2007 k\u00fctiti 922, 2008 1239.<\/span><\/div>\n
Kanada lagle, Branta canadensis<\/strong><\/span><\/div>\n
Ameerika mandri p\u00f5hjaosast p\u00e4rinev paljude alamliikidega suurekasvuline lagleliik. P\u00f5sed ja kurgu alune valged. Meile l\u00e4hemad pesapaigad asuvad Soomes ja Rootsis. M\u00f5ningaid isendeis n\u00e4hakse meil igal aastal. Kaalub kuni 5,4 kilo. 2007 k\u00fctiti 15, 2008 9.<\/span><\/div>\n
Valgep\u00f5sk-lagle, Branta leucopsis<\/strong><\/span><\/div>\n
Pesitseb Gr\u00f6\u00f6nimaal, Teravm\u00e4gedel, Novaja Zemljal ja mujal P\u00f6hja-J\u00e4\u00e4mere rannikul. V\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral pesitseb ka meil. S\u00fcgisel massiline l\u00e4bir\u00e4ndaja. Laup, p\u00f5sed ja kurgualune valged. Kaalub kuni 2,4 kilo. 2007 k\u00fctiti 462, 2008 1324.<\/span><\/div>\n
Viupart, Anas penelope<\/strong><\/span><\/div>\n
Viupart on varesest veidi v\u00e4iksem ja \u00fcsna j\u00e4ssakas. Ta on meil peamiselt l\u00e4bir\u00e4ndaja, paiguti ka suvelind (sulgivate isaste salgad juunis ja juulis merelahtedel). Eestis pesitseb v\u00e4ga v\u00e4hesel arvul. Kaal kuni 1 kg. 2007 k\u00fctiti 1078, 2008 761.<\/span><\/div>\n
R\u00e4\u00e4kspart, Anas strepera<\/strong><\/span><\/div>\n
Varesest veidi v\u00e4iksem, ujupildilt sarnaneb sinikaelpardiga. Pesitseb peamiselt Kagu-Euroopas. Meil v\u00e4ikesearvuline haudelind. Elutseb taimestikurikastel veekogudel. Kaal kuni 1,3 kg. 2007 k\u00fctiti 164, 2008 55.<\/span><\/div>\n
Piilpart, Anas crecca<\/strong><\/span><\/div>\n
Piilpart on meie pisemaid ujuparte – kuni hakisuurune. Samuti on ta \u00fcks meie arvukamaid ujuparte nii pesitsemisel kui ka l\u00e4bir\u00e4ndel. Elutseb mitmesugustel siseveekogudel. Kaal kuni 500 g. 2007 k\u00fctiti 3118, 2008 1426.<\/span><\/div>\n
Sinikael-part, Anas platyrhynchos<\/strong><\/span><\/div>\n
Sinikael-part on suhteliselt massiivse kerega lind, varesest suurem. Ta on Eesti suurim ja arvukaim ujupart nii pesitsemisel kui ka r\u00e4ndeaegadel ja talvel. Pesitseb nii vee l\u00e4hedal kui ka kaugemal. Pesa asetseb maapinnal ja harva ka puu otsas (vanas varesepesas). Asustab ka tehispesi. Sinikael-part moodustab suurima osa meil k\u00fctitud jahilindudest. Kaal kuni 1,5 kg. 2007 k\u00fctiti 6204, 2008 6024.<\/span><\/div>\n
Soopart, Anas acuta<\/strong><\/span><\/div>\n
Soopart on umbes varese suurune ja sihvakam kui sinikael-part. Tegemist on suhteliselt arvuka ujupardiga nii pesitsemisel kui ka l\u00e4bir\u00e4ndel. Elutseb madalaveelistel veekogudel ja uhtniitudel. Isalinnud viibivad suvel salkades, tihti koos teiste pardiliikidega. Kaal kuni 1,3 kg. 2007 k\u00fctiti 364, 2008 494.<\/span><\/div>\n
R\u00e4gapart, Anas querquedula<\/strong><\/span><\/div>\n
R\u00e4gapart on haki suurune nagu piilpartki, kuid heledama sulestikuga. Ta on Eestis arvukas haudelind ja lisaks sellele ka v\u00e4iksearvuline l\u00e4bir\u00e4ndaja. Talvitub enamasti Aafrikas. Kaal kuni 600 g. 2007 k\u00fctiti 299, 2008 151.<\/span><\/div>\n
Luitsnokk-part, Anas clypeata<\/strong><\/span><\/div>\n
Luitsnokk-part on kasvult v\u00e4ikesev\u00f5itu, varesest v\u00e4iksem. Pesitseb merelahtedel, harvem j\u00e4rvedel. Kaal kuni 1 kilo. 2007 k\u00fctiti 226, 2008 275<\/span><\/div>\n
Punapea-vart, Aythya ferina<\/strong><\/span><\/div>\n
Punapea vart on meil k\u00fcllaltki arvukas ja tavaline haudelind. Kuigi maitsva lihaga, satub ta jahisaagi hulka harva. S\u00fcgiseti k\u00fctitakse meil m\u00f5nik\u00fcmmend isendit. Lahkub oktoobri algul. Talvitub Vahemeremaadel. Kaal kuni 1,2 kg. 2007 k\u00fctiti 6, 2008 8.<\/span><\/div>\n
Tuttvart, Aythya fuligula<\/strong><\/span><\/div>\n
Meie arvukamaid sukelparte Eesti meresaartel, rannikuj\u00e4rvedel, mitut t\u00fc\u00fcpi siseveekogudel, sealhulgas kalatiikidel ja rabalaugastel. Liigi arv suureneb. Tuttvart on ka v\u00e4ga arvukas l\u00e4bir\u00e4ndaja. V\u00f5rreldes liigi arvukusega k\u00fctitakse teda meil v\u00e4ga v\u00e4he. Kaal kuni 1 kg. 2007 k\u00fctiti 43, 2008 21.<\/span><\/div>\n
Hahk, Somateria mollissima<\/strong><\/span><\/div>\n
V\u00e4ikese hane suurune kohmakas lind. Lendab raskep\u00e4raselt. Isalind on haruldast v\u00e4rvi, alumine kehapool must, \u00fclemine valge. Hahk on t\u00fc\u00fcpiline haudelind meie meresaartel mida kindlasti peab \u00fcmbritsema s\u00fcgav vesi (3-4m). Jahihooajaks on enamus linde meilt lahkunud. Kaal kuni 2,8 kg. 2007 k\u00fctiti 0, 2008 0.<\/span><\/div>\n
Aul, Clangula hyemalis<\/strong><\/span><\/div>\n
Aul on v\u00e4iksem kui tuttvart. Pesitseb tundrav\u00f6\u00f6ndis. Aul on Eestis arvukaim l\u00e4bir\u00e4ndav partlane. Olenevalt aastatest v\u00f5ib l\u00e4bir\u00e4ndajate arv k\u00fc\u00fcndida miljonini. Esineb merel, sisevetele satub harva. Isalinnule on iseloomulik pikk ahenev saba. Kaal kuni 900 g. 2007 k\u00fctiti 7, 2008 11. <\/span><\/div>\n
Mustvaeras, Melanitta nigra<\/strong><\/span><\/div>\n
Mustvaeras on peaaegu rongasuurune, \u00fcleni musta (isalind) v\u00f5i tumepruuni (emalind) sulestikuga. Pesitseb tundrav\u00f6\u00f6ndis. Meilt r\u00e4ndab l\u00e4bi sadade tuhandetena m\u00f6\u00f6da p\u00f5hjarannikut. Jahisaagiks langeb meil v\u00e4ga juhuslikult. Kaal kuni 1,5 kg. 2007 k\u00fctiti 1, 2008 49.<\/span><\/div>\n
Faasan (Phasianus colchicus)<\/strong><\/span><\/div>\n
2007 k\u00fctiti 140, 2008 56.<\/span><\/div>\n
S\u00f5tkas, Bucephala clangula<\/strong><\/span><\/div>\n
S\u00f5tkas on meil v\u00e4ikesearvuline haudelind, kes pesitseb peamiselt metsaj\u00e4rvedel ja j\u00f5gedel. Kasutab ka tehispesi. L\u00e4bir\u00e4ndel massiline. Talvitub L\u00e4\u00e4ne- ja P\u00f5hjamerel. Kaal kuni 1,3 kg. 2007 k\u00fctiti 92, 2008 94.<\/span><\/div>\n
Laanep\u00fc\u00fc, Bonasa bonasia<\/strong><\/span><\/div>\n
Laanep\u00fc\u00fc on taigav\u00f6\u00f6ndi okasmetsade t\u00fc\u00fcpiline lind. Ta on tihedalt seotud kuusepuistutega, eriti niiskete kuusesegametsadega, kus alustaimestik on rikkalik. Paigalind, levinud Eesti mandriosa metsades. Kaal kuni 490 g. 2007 k\u00fctiti 84, 2008 57.<\/span><\/div>\n
Nurmkana, Perdix perdix<\/strong><\/span><\/div>\n
Eestis on levinud p\u00f5ldp\u00fc\u00fc alamliik Perdix perdix lucida. P\u00f5ldp\u00fc\u00fc on stepi ja metsastepi karakterliik, kes toitub ainult maapinnal. Praeguse areaali p\u00f5hjapoolsetesse osadesse on ta liikunud adra j\u00e4rel. V\u00e4liselt meenutab p\u00f5ldp\u00fc\u00fc kodukana, kuid on tunduvalt v\u00e4iksem. Kaal kuni 430 g. 2007 k\u00fctiti 41, 2008 46. <\/span><\/div>\n
Lauk, Fulica atra<\/strong><\/span><\/div>\n
Lauk ehk nagu vanasti \u00f6eldi vesikana on vast k\u00f5igile tuntud musta v\u00e4rvi veelind. Vana linnu sulestik l\u00e4igib metalselt, valge nokk ja valge laik otsaesisel. Eestis pesitseb siseveekogudel ja mererannikul. Meil on ta tavaline haudelind. Kaal kuni 1,2 kilo. 2007 k\u00fctiti 30, 2008 84.<\/span><\/div>\n
Tikutaja, Gallinago gallinago<\/strong><\/span><\/div>\n
Kuldnokast suurem. \u00dcleslend on k\u00e4\u00e4nakuline, mida saadab m\u00f5hitav h\u00e4\u00e4litsus. Eestis pesitseb ja r\u00e4ndab ka l\u00e4bi. Asustab soid, niiskeid niite, luhtasid, rabade servaosi. Kevadel sooritab m\u00e4ngulende. Kaal kuni 170 g. 2007 k\u00fctiti 7, 2008 31.<\/span><\/div>\n
Metskurvits, Scolopax rusticola<\/strong><\/span><\/div>\n
Umbes hakisuurune. Meil nii pesitseja kui l\u00e4bir\u00e4ndaja. Pehmetel talvedel talvitavad m\u00f5ned metskurvitsad meil, hoidudes allikarikastele aladel. Meeliselupaikadeks on niisked sega- ja lodumetsad, kus leidub metsalagendikke. Kaal kuni 420 g. 2007 k\u00fctiti 1192, 2008 979.<\/span><\/div>\n
Kalakajakas, Larus canus<\/strong><\/span><\/div>\n
H\u00f5bedast ja valget v\u00e4rvi kajakas. H\u00f5bekajakast eristab teda v\u00e4iksem kaal, tumedad jalad ja silmad, l\u00fchike nokk. Pesitseb mererannikul ja suurematel veekogudel. Talvitub Suur-Britannias ja Iirimaal. Toitub v\u00e4iksematest selgroogsetest ja putukatest. Kaal kuni 550 g. 2007 k\u00fctiti 97, 2008 164.<\/span><\/div>\n
Naerukajakas, Larus ridibundus<\/strong><\/span><\/div>\n
Meile k\u00f5igile tuntud kajakas. Pesitseb k\u00f5ikjal, kaasa arvatud ka linnad ja pr\u00fcgim\u00e4ed. Talveks r\u00e4ndab Kesk-Euroopasse. Toitub p\u00f6hiliselt seemnetest, v\u00e4ljaheidetest, toiduj\u00e4\u00e4nustest, kalast, k\u00f5igest mida suudab leida. Kaal kuni 400 g. K\u00fctitakse arvukuse piiramiseks. 2007 k\u00fctiti 1, 2008 0.<\/span><\/div>\n
H\u00f5bekajakas, Larus argentatus<\/strong><\/span><\/div>\n
H\u00f5bekajakas on h\u00f5bedaste tiibadega, valge lind. Pesitseb p\u00f5hiliselt mererannikul ja suurematel j\u00e4rvedel. Elutseb ka linnades ja pr\u00fcgim\u00e4gedel. Talvitub Suur-Britannias ja Prantsusmaal. Ta on k\u00f5iges\u00f6\u00f6ja. Kaal kuni 1,5 kilo. K\u00fctitakse arvukuse piiramiseks. 2007 k\u00fctiti 7, 2008 10.<\/span><\/div>\n
Merikajakas, Larus marinus<\/strong><\/span><\/div>\n
Tume kajakas kellel on suur pea ja suur nokk. Pesitseb peamiselt mererannikul. K\u00f5iges\u00f6\u00f6ja. Tema saagiks langevad ka v\u00e4iksemad linnud ja imetajad. R\u00fc\u00fcstab ka teiste lindude pesi. Talvitub Kesk- ja L\u00f5una-Euroopas. Kaal kuni 2,2 kilo. K\u00fctitakse arvukuse piiramiseks. 2007 k\u00fctiti 15, 2008 49.<\/span><\/div>\n
Kodutuvi, Columba livia f.domestica<\/strong><\/span><\/div>\n
Ei leidu vist inimest kes kodutuvi ei tunneks. Esineb k\u00f5ikjal kus on v\u00e4hegi suurem inimasustus. Paigalind. Toitub seemnetest ja toiduj\u00e4\u00e4nustest. V\u00e4rvus on v\u00e4ga mitmekesine, mustast valgeni. Probleemiks on tuvide massilise esinemise kohtades tekkiv tugev reostus. Kaal kuni 325 g. K\u00fctitakse arvukuse piiramiseks. 2007 k\u00fctiti 413, 2008 336.<\/span><\/div>\n
Kaelustuvi, Columba palumbus<\/strong><\/span><\/div>\n
Sulestik peamiselt hall, k\u00fclgkael valge laiguga ja punakasvioletse metallil\u00e4ikega. Pesitseb peamiselt okas- ja segametsades. Kaelustuvi on meil arvukas ja k\u00f5ikjal levinud lind nii pesitsusajal kui ka l\u00e4bir\u00e4ndel. M\u00f5ned talvitavad meil. Kaal kuni 570 g. 2007 k\u00fctiti 300, 2008 317.<\/span><\/div>\n
Hallr\u00e4stas, Turdus pilaris<\/strong><\/span><\/div>\n
Meil nii pesitseja kui l\u00e4bir\u00e4ndaja. Suure arvukuse t\u00f5ttu on ta aiapidajatele sageli suureks nuhtluseks. Kaal kuni 130 g. K\u00fctitakse arvukuse reguleerimiseks. 2007 k\u00fctiti 43, 2008 114.<\/span><\/div>\n
K\u00fcnnivares, Corvus frugilegus<\/strong><\/span><\/div>\n
Kogu sulestik must, tugeva metallil\u00e4ikega. Vanalinnu nokat\u00fcvi sulevaba ja valkjas. Harilik haudelind ja l\u00e4bir\u00e4ndaja. Pesitseb seltsinguliselt p\u00f5ldude vahelistes tukkades, parkides ja surnuaedades. Sageli on \u00fche puu ladvas mitu pesa. Jahimajanduslikku t\u00e4htsust ei oma kuid k\u00fctitakse arvukuse kontrollimiseks. 2007 k\u00fctiti 25, 2008 28.<\/span><\/div>\n
Hallvares, Corvus corone<\/strong><\/span><\/div>\n
Kere sulestik tuhkhall, pea, tiivad ja saba mustad. Eestis k\u00f5ikjal levinud haudelind ja ka l\u00e4bir\u00e4ndaja. Suurtes metsades tavaliselt ei ela. Pesitseb ka linnaparkides, aedades ja merelaidudel. Veelindude arvuka pesitsemise paikades teeb pesade r\u00fc\u00fcstamisega suurt kahju. Seet\u00f5ttu on tarvis tema arvukust v\u00e4hendada. 2007 k\u00fctiti 1743, 2008 1870.<\/span><\/div>\n
Ronk, Corvus corax<\/strong><\/span><\/div>\n
Varesest suurem, \u00fcleni must, metallil\u00e4ikeline. Suure nokaga, nokat\u00fcvik sulistunud. Ronk on Eestis tavaline paigalind. R\u00fc\u00fcstab teiste lindude pesi. K\u00fctitakse arvukuse piiramiseks. 2007 k\u00fctiti 209, 2008 175.<\/span><\/div>\n
<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n
<\/div>\n
<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Pruunkaru, Ursus arctos Eesti metsade suurim kiskja. Meil elavad karud kuuluvad keskmist m\u00f5\u00f5tu rassi, kaal 90 – 340 kg. Arvukus 500 isendit. Rekordkolju 67.46 CIC punkti. (Balti rekord, maailma edetabelis 10. koht. Hunt, Canis lupus Eesti metsade k\u00f5ige kardetum kiskja. Siin elab umbes 190 isendit. Suurim k\u00fctitud hunt kaalus 82 kg. P\u00f5der, Alces alces L\u00e4bi […]<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"parent":43,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","template":"","meta":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/157"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=157"}],"version-history":[{"count":2,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/157\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":159,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/157\/revisions\/159"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/43"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=157"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}