Taksid on aretatud Saksamaal juba 17. saj. Nende p\u00f5hi\u00fclesandeks on t\u00f6\u00f6tada urus paiknevale ulukile. Taksi on v\u00f5imalik kasutada ka muude ulukite jahtimisel. Need omadused on taks p\u00e4rinud oma eelk\u00e4ijalt, v\u00e4ikesekasvuliselt saksa hagijalt-brakilt. Taks on madalakasvuline, pikaks venitunud, kuid kompaktse kehaga, l\u00fchikeste jalgadega, reljeefse lihastikuga, tugeva luustiku ja kehaehitusega koer. Iseloomult on ta julge, kartmatu ja tasakaalukas. Arvestada tuleb sellega, et taksid on k\u00fcllaltki isep\u00e4ised ja k\u00f5rge enesehinnanguga koerad. Takse liigitatakse karvkatte j\u00e4rgi l\u00fchi-, pika- ja karmikarvalisteks.<\/p>\n

Pikakarvalistel taksidel<\/strong> on pikk, pehme, l\u00e4ikiv, vastu keha liibuv sirge karv. Aluskarv on olemas. Karv on pikem k\u00f5ril, kogu keha alapoolel, k\u00f5rvadel ja jalgade tagak\u00fclgedel. Saba alapoolel on pikk ilukarv.
\n
Karmikarvalistel taksidel<\/strong> on kogu keha, v\u00e4lja arvatud koon, kulmud ja k\u00f5rvad, kaetud\u00fchtlasetiheda, karmi, vastu keha liibuva kuni 3 cm pikkuse karvaga. Aluskarv on tihe. Koonul on harjaseline habe ja vuntsid. Samasugused karvapuhmad on ka kulmudel. Pead ja k\u00f5rvu katab l\u00fchike karv, sabal on karv tihe, saba otsa poole l\u00fchenev. Saba alapoolel pole pikka rippuvat karva.

\nSiledakarvalistel taksidel<\/strong> on karv l\u00fchike, tihe, l\u00e4ikiv, j\u00e4igav\u00f5itu, kuid mitte kare ja liibub vastu keha.
\nTurjak\u00f5rgus isastel 22 – 27 cm, emastel 20 – 25 cm. V\u00e4rvus. \u00dchev\u00e4rviline-ruuge, kollakasruuge, \u00fcleni kollane segatud mustade karvadega. Eelistatakse puhast v\u00e4rvust, kusjuures hinnatum on tumeruuge. Karvakatte loetletud v\u00e4rvuste puhul on ninapeegel ja k\u00fc\u00fcned mustad. Kahev\u00e4rviline – must, pruun, hall roostepruunide v\u00f5i kollaste piiretega silmade peal, koonu k\u00fclgedel, alal\u00f5ual ja k\u00f5ril, k\u00f5rvade sisek\u00fclgedel, rinnal, jalgade sise- ja tagak\u00fclgedel, k\u00e4ppadel, p\u00e4raku \u00fcmber, ja jalgade alumises osas kuni 1\/3 v\u00f5i pooleni nende pikkusest. Mustadel ja hallidel koertel on ninapeegel ja k\u00fc\u00fcned mustad, pruunidel koertel pruunid. T\u00e4piline, marmor- v\u00f5i tiigerkiri. Marmorkirja koertel on p\u00f5hiv\u00e4rvusteks ruugev\u00f5itu v\u00f5i hall kuni valgeni tumehallide, ruugete, pruunide v\u00f5i mustade ebakorrap\u00e4rase kujuga t\u00e4ppidega. Soovitatav on, et p\u00f5hiv\u00e4rvus ei oleks \u00fclekaalus ja t\u00e4pid ei oleks liiga suured. Marmorkirja puhul peavad tingimata olema v\u00e4rvilised piirded. Ninapeegel ja k\u00fc\u00fcned on mustad.<\/p>\n

\n
1. Foksterjerid<\/li>\n<\/ol>\n

   Foksterjerid on aretatud Inglismaal. L\u00f5plikult kujunes t\u00f5ug v\u00e4lja 19. saj. Arvatakse, et tema esivanemateks olid Wales’ist p\u00e4rit mustad-pruunid terjerid, keda ristati teiste Inglismaal terjeritega. Karvkatte j\u00e4rgi eristatakse karmi- ja siledakarvalist t\u00f5uteisendit.<\/p>\n

   Karmikarvaline foksterjer<\/strong> on liikuv, temperamentne, julge, kiirete liigutustega ja alati t\u00f5ule iseloomuliku keha pingulolekuga. Ta on tugeva v\u00f5i kuivtugeva kehaehitusega, kusjuures ta ei tohi n\u00e4ida raskena ja koredana. Lihastik on h\u00e4sti arenenud ja reljeefne, nahk elastne ja liibuv. Foksterjeri keha peab olema \u00f5igetes proportsioonides. Eriti t\u00e4htsad on koonu ja ajukolju pikkuste suhe ja pikkusindeks. Ideaalne on ruutjas kehakuju (pikkusindeks 100). Turja k\u00f5rgus isastel 35 – 40 cm, emastel 34 – 39 cm. Karvkate on kompaktne, tihe ja karm. Koerale etten\u00e4htud v\u00e4limuse andmiseks kitkutakse tema karvkatet (trimmitakse) ja kohati p\u00fcgatakse. V\u00e4rvus – \u00fcleni valge, valge mustade v\u00f5i k\u00f5igis toonides ruugete v\u00f5i punakaspruunide laikudega (kahev\u00e4rviline). Valge mustade ja ruugete laikudega (kolmev\u00e4rviline). Laigud v\u00f5ivad olla mitmesuguse kuju ning suurusega ja paikneda korrap\u00e4ratult \u00fcle kogu keha, kusjuures valge v\u00e4rvus peab olema \u00fclekaalus.<\/p>\n

   Siledakarvaline foksterjer<\/strong> on samuti liikuv, temperamentne, julge, kiirete liigutustega ja alati pingul kehahoiakuga koer. Ta on tugeva ja kuiva kehaehitusega. Lihastik on h\u00e4sti arenenud. Proportsioonid peavad olema \u00f5iged, keha ruutjas. Turja k\u00f5rgus isastel 35 – 40 cm, emastel 34 – 39 cm. Karv on sirge, tihe ja liibuv. Aluskarva olemasolu on soovitatav. V\u00e4rvus-\u00fcleni valge, kahe-v\u00f5i kolmev\u00e4rviline, valge, tumedate v\u00f5i erinevas toonis ruugete v\u00f5i ruugepruunide laikudega v\u00f5i m\u00f5lemat v\u00e4rvi laikudega.<\/p>\n

   \n
   1. Saksa jahiterjer<\/li>\n<\/ol>\n

      Saksa jahiterjer on aretatud Saksamaal p\u00e4rast Esimest maailmas\u00f5da. T\u00f5ug saadi foksterjeri, uelsi terjeri ja leiklandi terjeri ristamise teel ja aretati eesm\u00e4rgil saada universaalne tumedav\u00e4rviline jahikoer. See eesm\u00e4rk saavutatigi. Jahiterjer on ennast n\u00e4idanud hea jahikoerana nii uru- kui ka muude ulukite jahil. Jahiterjerid jaotatakse karvkatte j\u00e4rgi kaheks t\u00f5uteisendiks – karmi- ja siledakarvaliseks. Jahiterjer on alati pingsa t\u00e4helepanuga, ettevaatlik, t\u00e4is otsustamisv\u00f5imet ja kartmatu. Ta on tugev, vastupidav, v\u00f5\u00f5raste vastu umbusklik, sageli tige koer. Koer on tugeva kehaehitusega, pigem venitatud kui ruutjas. Turja k\u00f5rgus isastel 32 – 40 cm, emastel 30 – 38 cm. P\u00f5hiv\u00e4rvus must v\u00f5i tumepruun, ruugete v\u00f5i veelgi heledamate kollakate piiretega kulmudel, koonul, rinnal, jalgadel, k\u00e4ppadel ja saba alapoolel. On lubatud heledam v\u00f5i tumedam v\u00e4rvus n\u00e4ol ja v\u00e4ikesed valged t\u00e4pid rinnal ja varvastel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Taksid Taksid on aretatud Saksamaal juba 17. saj. Nende p\u00f5hi\u00fclesandeks on t\u00f6\u00f6tada urus paiknevale ulukile. Taksi on v\u00f5imalik kasutada ka muude ulukite jahtimisel. Need omadused on taks p\u00e4rinud oma eelk\u00e4ijalt, v\u00e4ikesekasvuliselt saksa hagijalt-brakilt. Taks on madalakasvuline, pikaks venitunud, kuid kompaktse kehaga, l\u00fchikeste jalgadega, reljeefse lihastikuga, tugeva luustiku ja kehaehitusega koer. Iseloomult on ta julge, kartmatu […]<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"parent":1581,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","template":"","meta":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1590"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1590"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1590\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1767,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1590\/revisions\/1767"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/1581"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1590"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}