EESTI JAHINDUSE HEA TAVA<\/strong><\/p>\n

vastu v\u00f5etud EJSi volinike koosolekul 16.04.2014<\/em><\/p>\n

 <\/p>\n

\n
1. Suhtu austavalt loodusesse ja ulukitesse!<\/strong>\n
   \n
   1. Pea meeles, et sa jahimehena ei ole ainuke looduses liikuja ja looduse kasutaja.<\/li>\n
   2. Hoia loodus puhas.<\/li>\n
   3. \u00d5pi tundma oma jahimaadel liikuvate ulukite asurkonda.<\/li>\n
   4. K\u00fcti alati s\u00e4\u00e4stlikult, arvestades ulukiasurkondade j\u00e4tkusuutlikkust. Jahimehes ei tohi iialgi vallanduda kirg loomi tappa.<\/li>\n
   5. Austa ulukite \u00f5igust elule. Jahti pidades j\u00e4ta neile v\u00f5imalus \u00f5nnelikuks p\u00e4\u00e4semiseks. Iialgi \u00e4ra j\u00e4lita ega k\u00fcti abitus seisukorras viibivaid ulukeid.<\/li>\n<\/ol>\n<\/li>\n
   6. Ole jahimehena korrektne!<\/strong>\n
      \n
      1. Jahiriietus olgu korrektne ja puhas, relvastus korras ja kontrollitud.<\/li>\n
      2. Jahipasuna olemasolu korral alustatakse jahti signaaliga \u201eJahti algus!” ja jaht l\u00f5petatakse signaaliga \u201eJahi l\u00f5pp!”.<\/li>\n
      3. Enne lasku tunne uluk \u00e4ra, suurulukite puhul ka sugu ja vanus.<\/li>\n
      4. Tugevaid, asurkonna arenguks oluliste omadustega, loomi tuleb k\u00fcttida alles siis, kui nad on oma funktsiooni asurkonna jaoks t\u00e4itnud. K\u00fcttimisel s\u00e4\u00e4sta heade omadustega, produktiivseid emasloomi, tugevad isasloomad k\u00fcti alles parimas trofeevanuses ja jahihooaja l\u00f5pus.<\/li>\n
      5. Emalooma k\u00fcttimise t\u00f5ttu noorloomade abitusse seisundisse j\u00e4tmine ei ole p\u00f5hjendatud tegu.<\/li>\n
      6. K\u00fctina tegutsev jahimees peab olema omandanud piisavalt hea laskeoskuse.<\/li>\n
      7. Looma piinamine \u2013 halvasti lastes \u2013 on lubamatu.<\/li>\n
      8. Korrektne jahimees ei lase mitte mingil juhul ulukit kaugemalt kui vahemaa, millelt on tagatud kindel tabamus.<\/li>\n
      9. \u00c4ra tulista kunagi huupi lendavat linnuparve. Mitmed linnud v\u00f5ivad minema lennata kehasse tunginud haavlitega, mis t\u00e4hendab neile piinarikast surma.<\/li>\n
      10. \u00c4ra k\u00fcti rohkem linde v\u00f5i teisi v\u00e4ikeulukeid, kui sina ise ja\/v\u00f5i sinu (jahi-)s\u00f5brad vajavad.<\/li>\n
      11. \u00c4ra tulista magavat ulukit v\u00f5i ujuvat veelindu, v\u00e4lja arvatud haavatud looma puhul.<\/li>\n<\/ol>\n<\/li>\n
      12. Haavatud ulukit metsa ei j\u00e4eta!<\/strong>\n
          \n
          1. Tulistatud lask ei ole kunagi m\u00f6\u00f6dalask seni, kuni pole t\u00f5estatud vastupidist.<\/li>\n
          2. Tabamuse saanud looma tuleb kohusetundlikult (v\u00f5imalusel koos koeraga) otsida.<\/li>\n
          3. Haavatud uluki liikumisel naaberjahialale teavitatakse sellest alati sealse piirkonna kasutajat.<\/li>\n
          4. Haavatud suuruluk surmatakse halastuslasuga kaela \u00fclemisse ossa v\u00f5i k\u00f5rva taha.<\/li>\n
          5. Haavatud v\u00e4ikeuluk surmatakse kas \u00fclelaskmisega v\u00f5i kuklal\u00f6\u00f6giga.<\/li>\n
          6. Haavatud linnud surmatakse kas \u00fclelaskmise v\u00f5i kuklatorkega.<\/li>\n
          7. Reeglina tuleb k\u00f5rvalisi isikuid tapmisakti juurest eemale hoida.<\/li>\n<\/ol>\n<\/li>\n
          8. Kohtle tabatud saaki lugupidavalt!<\/strong>\n
             \n
             1. K\u00f5iki ulukeid \u2013 s\u00f5ltumata liigist, soost v\u00f5i vanusest \u2013 koheldakse v\u00f5rdselt.<\/li>\n
             2. Tabatud suurulukit austatakse tema paremale k\u00fcljele asetatud halja oksaga (kuusk, kadakas, tamm v\u00f5i nende puudumisel rohttaim). Isasloomale asetatakse oks t\u00fcvepoolega, emasloomale ladvapoolega pea poole.<\/li>\n
             3. Uluki lihakeha viiakse v\u00f5imaluse korral metsast v\u00e4lja nahastamata ja t\u00fckeldamata. Vajadusel eemaldatakse siseelundid metsas.<\/li>\n
             4. Metskitse ja sellest v\u00e4iksemaid ulukeid ei lohistata, vaid v\u00f5imalusel kantakse metsast v\u00e4lja.<\/li>\n
             5. Hirvest v\u00e4iksemate ulukite siseelundid eemaldatakse k\u00e4iseid \u00fcles k\u00e4\u00e4rimata.<\/li>\n
             6. J\u00e4nes on otstarbekas v\u00e4\u00e4ristada laskekohal ehk tal eemaldatakse kusep\u00f5is ja sooled.<\/li>\n
             7. Linde kantakse kaelast, riputatuna linnurihma otsa v\u00f5i jahiv\u00f5rgus.<\/li>\n
             8. Kui \u00fchisjahi l\u00f5pus tabatud loomad \u201eparaadiks” v\u00e4lja pannakse, on \u00fcle saagi astumine rangelt keelatud! Loomi ei tohi ka jalaga togides kohale l\u00fckata!<\/li>\n
             9. Medaliv\u00e4\u00e4rset jahitrofeed ei t\u00fckeldata suveniirideks ega kasutata muul viisil tarbeesemete valmistamiseks.<\/li>\n<\/ol>\n<\/li>\n
             10. \u00a0K\u00e4itu jahirelvaga ohutult!<\/strong>\n
                 \n
                 1. K\u00e4sitse jahirelva alati nii, nagu see oleks laetud.<\/li>\n
                 2. \u00c4ra mitte kunagi suuna relva inimese poole.<\/li>\n
                 3. Veendu enne tulistamist, kas kuuli v\u00f5i haavlite lennutrajektoor on k\u00f5rvalistele ohutu.<\/li>\n
                 4. Juhul kui olukord jahil muutub ebakindlaks, n\u00f5uab eetika, et sa valdaksid lasust loobumise rasket kunsti.<\/li>\n
                 5. P\u00fcssi lahti v\u00f5ttes, vinnastades, laadides, kinni pannes ja padruneid v\u00e4lja v\u00f5ttes suunatakse p\u00fcssiraud maapinna poole selliselt, et keegi poleks ohustatud.<\/li>\n
                 6. Puhkepausidel v\u00f5i koos kaaslastega \u00fchest kohast teise liikudes peab relv olema laadimata ja avatud lukuga v\u00f5i lahti murtud.<\/li>\n<\/ol>\n<\/li>\n
                 7. Ole hea jahikaaslane!<\/strong>\n
                    \n
                    1. Austa teiste jahimeeste \u00f5igust jahti pidada.<\/li>\n
                    2. \u00c4ra ole jahikaaslaste vastu \u00fcleolev ega kade nende jahi\u00f5nne peale.<\/li>\n
                    3. Naaberk\u00fcti laskesektoris asuvat looma ei tulistata.<\/li>\n
                    4. Edukat k\u00fctti austatakse tema peakattele kinnitatava halja oksaga, mis murtakse tabatud ulukile asetatud oksa k\u00fcljest. \u00dchisjahil austab jahimeest oksaga jahijuhataja.<\/li>\n
                    5. Saak jagatakse enne jahti teatavaks tehtud tingimustel. \u00dcheks v\u00f5imalus on teha seda loosimise teel. Siinjuures tunnustatakse head t\u00f6\u00f6d teinud koerte omanikke lisaportsuga.<\/li>\n
                    6. Kui \u00fchisjahi puhul valitakse jahikuningas, kroonitakse selleks jahimees, kes on saanud v\u00e4\u00e4rtuslikuma saagi. Esile v\u00f5iks t\u00f5sta ka muid positiivseid k\u00e4itumisi (teiste abistamine, keerulises olukorras laskmata j\u00e4tmine jne).<\/li>\n
                    7. Kuuliga (nii vint- kui ka sileraudsega) lastes on uluki tabajaks see jahimees, kes esimesena tabas looma rinna\u00f5\u00f5nde (kopsud, s\u00fcda).<\/li>\n
                    8. Haavlilasu puhul on uluki tabajaks see jahimees, kes tabas looma viimasena (halastuslask looma piinade kergendamiseks ei l\u00e4he arvesse).<\/li>\n
                    9. Jahitrofee kuulub suurulukit esimesena surmavalt tabanud k\u00fctile. Kui suurulukit aga tabasid \u00fcheaegselt mitu k\u00fctti ja esimest tabajat pole v\u00f5imalik selgitada m\u00e4\u00e4rab jahijuhataja trofee saaja v\u00f5i j\u00e4etakse trofee jahi korraldanud jahtkonna jahimaja seinale.<\/li>\n<\/ol>\n<\/li>\n
                    10. Jahikoer on k\u00fcti s\u00f5ber ja kaaslane<\/strong>\n
                        \n
                        1. Koerad viiakse jahile ja tuuakse jahilt l\u00f5astatult.<\/li>\n
                        2. Jahil kasutatav koer peab olema v\u00e4lja\u00f5petatud ja kuuletuma peremehe korraldustele.<\/li>\n
                        3. Jahil kaasas olevate v\u00e4lja\u00f5petamata koerte omanikud peavad tagama, et koerad ei sega jahti.<\/li>\n
                        4. V\u00f5\u00f5ras jahipiirkonnas kasuta oma koera ainult siis, kui jahipiirkonna omanik seda soovib v\u00f5i lubab.<\/li>\n
                        5. Ulukit ei lasta v\u00f5\u00f5ra koera eest. V\u00f5\u00f5rasteks ei loeta oma jahigrupi koeri vaatamata sellele, kes on antud grupis koera peremees.<\/li>\n
                        6. K\u00fctt ei omasta jahikaaslase koera poolt murtud k\u00e4hrikut v\u00f5i m\u00f5nda teist v\u00e4ikeulukit.<\/li>\n
                        7. V\u00e4ikeulukijahil koera eest lastud looma ei v\u00f5ta k\u00fctt enne \u00fcles, kui j\u00e4litav koer on seda nuusutanud.<\/li>\n
                        8. Talvel v\u00f5i kui koer on saanud m\u00e4rjaks, \u00e4ra j\u00e4ta teda autosse k\u00fclmetama. \u00c4ra unusta koera ka palava ilmaga autosse.<\/li>\n
                        9. Kui koer saab jahi k\u00e4igus vigastada, on tal \u00f5igus (vajadusel) otsekohesele arstiabile.<\/li>\n
                        10. P\u00e4rast jahti on koeral \u00f5igus saada rahu, sooja, head s\u00fc\u00fca ja puhast vett.<\/li>\n<\/ol>\n<\/li>\n<\/ol>\n

                            Olulisem, kui j\u00e4tta oma j\u00e4reltulevatele p\u00f5lvedele v\u00f5imalus jahti pidada, on j\u00e4tta ka loomadele v\u00f5imalus nende j\u00e4reltulevatel p\u00f5lvedel elada.<\/strong><\/p>\n

                            Hea tava Wordi failina\u00a0SIIT<\/strong><\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                            EESTI JAHINDUSE HEA TAVA vastu v\u00f5etud EJSi volinike koosolekul 16.04.2014   Suhtu austavalt loodusesse ja ulukitesse! Pea meeles, et sa jahimehena ei ole ainuke looduses liikuja ja looduse kasutaja. Hoia loodus puhas. \u00d5pi tundma oma jahimaadel liikuvate ulukite asurkonda. K\u00fcti alati s\u00e4\u00e4stlikult, arvestades ulukiasurkondade j\u00e4tkusuutlikkust. Jahimehes ei tohi iialgi vallanduda kirg loomi tappa. Austa ulukite […]<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"parent":43,"menu_order":10,"comment_status":"open","ping_status":"open","template":"","meta":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/3230"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3230"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/3230\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3231,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/3230\/revisions\/3231"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/43"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3230"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}