AJALUGU. Varaseimad andmed k\u00e4situlirelvadest p\u00e4rinevad XIV sajandist. J\u00e4rgmistel sajanditel t\u00e4iustati k\u00e4situlirelvi mitmeti. T\u00e4htsaimad leiutised olid p\u00fcssiraua vintl\u00f5ige (1493), n\u00f5els\u00fc\u00fcde (1827), metallpadrun (1866) ja suitsuta p\u00fcssirohi (XIX sajandi keskel). Esimesed p\u00fcstolid v\u00f5eti kasutusele XVI sajandil, XIX sajandi l\u00f5pu k\u00e4situlirelvadel oli juba t\u00e4nap\u00e4evane kuju.<\/p>\n

Varaseimad teadaolevad v\u00f5istlused toimusid 1472. aastal Z\u00fcrichis; m\u00e4rgi l\u00e4bim\u00f5\u00f5t oli 2,5 k\u00fc\u00fcnart (u 113 cm), lasti 230 sammu (u 170 m) kauguselt. Esimene rahvuslik \u00fching oli 1824. aastal Aaraus asutatud ?veitsi Laskurite Liit. Teistes Euroopa maades ja USA-s hakkas laskesport arenema XIX sajandi l\u00f5pul.<\/p>\n

Esimesed MM-v\u00f5istlused korraldati 1897. aastal Lyonis. Kavas oli laskmine vabap\u00fcssist 300 m kauguselt lamades, p\u00f5lvelt ja p\u00fcsti. Selles harjutuses esikohale tulevale meeskonnale andis Argentina kindral Pablo Riccer 1903. aastal r\u00e4ndauhinnaks 28 kg kaaluva h\u00f5bedast nn Argentina karika. K\u00f5ige rohkem (20 korda) on selle v\u00f5itnud ?veitsi laskurid. \u00dcheksast esimeste n\u00fc\u00fcdisaegsete ol\u00fcmpiam\u00e4ngude kavas olnud spordialast oli 1896 Ateenas k\u00f5ige rohkem osalejaid just laskmises.<\/p>\n

1900. aastal lisati MM-v\u00f5istluste programmi laskmine vabap\u00fcstolist, 1911. aastal armeep\u00fcssist ja 1929. aastal v\u00e4ikep\u00fcssist. 1929. aastal v\u00f5eti kavva ka hirvelaskmine. 1897-1914 ja 1921-31 (v\u00e4lja arvatud 1926) peeti MM-v\u00f5itlusi igal aastal, 1931-39 ja 1947-54 kahe aasta tagant (1949-52 oli vaheaeg kolm aastat), aastast 1954 on v\u00f5isteldud t\u00e4isprogrammiga iga nelja aasta j\u00e4rel ol\u00fcmpiam\u00e4ngude vahepeal. Naiste MM-v\u00f5istlustega tehti algust 1958. aastal Moskvas. EM-v\u00f5istlusi on korraldatud nii meestele kui naistele aastast 1955.<\/p>\n

1907. aastal asutati Z\u00fcrichis Rahvusvaheline Laskmisliit (Union Internationale de Tir, UIT, inglise keeles ISSF), mille peakorter asub praegu M\u00fcnchenis.<\/p>\n

Laskmine on ala, kus vanusel pole nii suurt t\u00e4htsust kui enamikul teistel, kehalist v\u00f5imekust n\u00f5udvatel spordialadel. Barcelona m\u00e4ngudel 1992 v\u00f5itis meeste 50 m p\u00fcstoliharjutuse 17-aastane Konstantin Luka?t?ik, h\u00f5beda sai aga 58-aastane rootslane Ragnar Sk\u00e5naker. Naised hakkasid ol\u00fcmpial meestest eraldi v\u00f5istlema alles 1968. aastal.<\/p>\n

\n<\/strong><\/span><\/div>\n
<\/p>\n
Mis on kuulilaskmine?<\/strong><\/p>\n
Lastakse kuuliga laetud padrunitega uluki siluette\/paberm\u00e4rke kaugustelt 35, 50 ja 100 meetrit spetsiaalsetest kuulitiirudest, kus laskekoha turvalisus tagatakse kuulip\u00fc\u00fcdjate $\"\"$ <\/a>ja looduslike vallidega. Laskmiseks kasutatakse kahte t\u00fc\u00fcpi relvi – sileraudne ja vintraudne tulirelv.<\/p>\n
Sileraudne relv<\/strong><\/p>\n
T\u00e4psemalt on tegemist siiski haavlitega laskmiseks konstrueeritud relvaga, mida ei ole valmistatud spetsiaalselt kuuliga laskmiseks. Seda enam, et peale vintraudse relva kasutusele v\u00f5tmist kadus vajadus sellise toote j\u00e4rgi. Kindlasti aga on otsitud haavlip\u00fcsside hulgast kuuliga v\u00f5imalikult paremini jooksvaid relvi. L\u00e4bi aegade ongi suurimaks probleemiks haavlip\u00fcssiga laskmisel kuulide suur hajuvus, mist\u00f5ttu heade tulemuste saavutamine nii jahil kui lasketiirus on suhteliselt keeruline. T\u00f5si, viimastel aastatel on k\u00fcllalt h\u00e4id tulemusi saavutatud L\u00e4tis ja Leedus valmistatud spetsiaalse sportmoonaga, mis oma n\u00f5rgema laengu poolest on sobilik lasketiirus laskmiseks. Ajast kui meil veel vintrelvi kasutada ei lubatud on p\u00e4rit Eestis v\u00e4lja m\u00f5eldud harjutus \u201e Jooksev metssiga\u201c, l\u00fchendina JM. Lastakse 35m distantsilt, aken milles siluett liigub on 10m, liikumise kiirus 4m\/s. L\u00e4bi aegade on harjutust varieeritud, nii on kasutusel mitmed laskmise kombinatsioonid (esitatud koos vintrelva harjutustega).<\/p>\n
Vintrelv<\/strong><\/p>\n
Kui hakkasid tekkima vintraudsed relvad oli vaja juurutada ka vastavat laskeoskust arendavaid harjutusi. Kuna Soome oli ja on k\u00f5rge tasemega laskurite maa siis esimese harjutuse laenasime sealt. \u201eJooksev p\u00f5der\u201c l\u00fchendina JP, mida lastakse 100m distantsilt, aken 23m, silueti liikumiskiirus 5,23m\/s. Harjutus annab v\u00e4ga hea kogemuse ja n\u00e4itab laskuri v\u00f5imekust, seda eriti just kaugemalt laskmisel.<\/p>\n
<\/p>\n
\u201eJooksev metssiga\u201c vintrelvast, l\u00fchendina VJM. Kuna teine t\u00e4htis uluk meie jahis on metssiga ning et mitte jalgratast leiutada v\u00f5tsime harjutuse \u201e Jooksva metssiga\u201c \u00fcle Saksamaalt. Lastakse 50m distantsilt, aken 10m, kiirus 4m\/s. V\u00e4ga jahipraktiline harjutus, kopeerib \u00fcsna t\u00e4pselt jahisituatsiooni. \u201eJooksev metssiga” lastakse ka v\u00e4ikekaliibrilisest vintrelvast, l\u00fchendina VVJM.<\/p>\n
<\/p>\n
\u201eSeisvad siluetid\u201c, l\u00fchendina VSS on samuti Euroopast toodud harjutus. Lastakse vintrelvast 100m distantsilt seisvate ulukite siluette, igasse 5 lasku. Metskitse lastakse kasutades toena kindlalt fikseeritud posti. M\u00e4gilammast lastakse kasutades toena nn. alpikeppi (pikem kaigas). Metssiga lastakse ilma toeta, praktikas, kas siis keha toelt v\u00f5i vabalt k\u00e4elt. Rebast lastakse lamades asendist samuti ilma toeta, k\u00fc\u00fcnarnukkidelt. See harjutus imiteerib hiilimisjahti ja sellest tulenevaid laskeasendeid. Kindlasti annab harjutus suurep\u00e4rase kogemuse ja praktilise teadmise oma v\u00f5imekuse kohta igale jahimehele. \u201eSeisvad siluetid\u201c lastakse veel \u00f5hkrelvast, l\u00fchendina \u00d5SS ja v\u00e4ikekaliibrilisest relvast, l\u00fchendinaVVSS.<\/p>\n
Harjutuste kirjeldused <\/strong><\/p>\n
JM-1, VVJM-1 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a04 lasku seisvasse siluetti<\/p>\n
JP-1, VJM-1\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 6 \u00fcksiklasku jooksvasse siluetti<\/p>\n
JM-2, VVJM-2, JP-2, VJM-2\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 10 \u00fcksiklasku jookvasse siluetti<\/p>\n
JM-3, VVJM-3 JP-3, VJM-3\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 lastakse harjutus 1 ja siis harjutus 2, tulemused liidetakse<\/p>\n
JM-4, VVJM-4 JP-4, VJM-4\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 lastakse harjutust 2 neli korda erinevate seeriatena, tulemused liidetakse<\/p>\n
JM-5\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 6 \u00fcksiklasku jooksvale siluetile + 2 dubleed<\/p>\n
JM-6\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a010 lasku seisvasse siluetti + JM-5<\/p>\n
JM-7\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 2 \u00fcksiklasku jooksvasse siluetti + 4 dubleed<\/p>\n
Lubatud relvakaliibrid<\/p>\n
JM\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 min 32<\/p>\n
VJM,VSS\u00a0\u00a0 min 22 Hornet (222Rem)<\/p>\n
JP\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0min 6,5*55<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
Mis on haavilaskmine?<\/strong><\/p>\n
Haavlilaskmiseks kutsutakse spordiala, kus sileraudsetest jahisportrelvadest lastakse lendavaid savitaldrikuid. Rahvasuus on seda kutsutud ka pigituvi laskmiseks, see v\u00e4ljend $\"\"$ <\/a>tuleneb inglisekeelsest terminist clay pigeon shooting.<\/p>\n
<\/p>\n
Jahilaskmisega simuleeritakse sisuliselt linnujahti, kuna m\u00e4rgid lendavad v\u00e4ga erinevatel kaugustel ja k\u00f5rgustel. Paljud laskurid harjutavad enne linnujahile minekut oma laskmisoskust lendavate m\u00e4rkide laskmisega. Samas on laskureid, kes tegelevad selle alaga puht sportlikul eesm\u00e4rgil. Kuna ala on huvitav ja f\u00fc\u00fcsiliselt sobiv k\u00f5ikidele, siis \u00fcha rohkem tuleb juurde neid huvilisi, kes soovivad jahilaskmisega tegeleda ka muul ajal kui ainult jaht. Seda enam, et p\u00f5hivarustus jahip\u00fcssi n\u00e4ol on juba olemas.<\/p>\n
<\/p>\n
Laskmiseks kasutatakse 12 kaliibriseid sileraudseid jahirelvi, mis omakorda v\u00f5ivad olla kas kaheraudsed jahip\u00fcssid v\u00f5i \u00fcheraudsed poolautomaat jahirelvad. Laskemoonana kasutatakse 24 \u2013 28 grammise haavlilaenguga t\u00e4idetud padruneid. Haavlite lubatud l\u00e4bim\u00f5\u00f5t on 2,0 – 2,5 mm. M\u00e4rkidena kasutatakse lendavaid ja veerevaid enamuselt ornazi v\u00e4rvi 110 mm l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga nn \u00f6kotaldrikuid.<\/p>\n
Haavlilaskmise harjutused<\/strong><\/p>\n
Sporting<\/strong><\/p>\n
Sporting on loodud \u00fchendama kaar- ja kaevikradasid. Samas saab seda lasta ilma, et oleks kunagi skeeti (kaarrada) v\u00f5i trapi (kevikrada) harjutatud. Sportingus on rajad v\u00e4ga erinevad ja vaheldusrikkad, paiknedes nii metsas kui k\u00fcngaste vahel. M\u00e4rgid on erineva suuruse ja v\u00e4rviga ning lendavad v\u00e4ga erinevatel kaugustel\/k\u00f5rgustel. \u00dche laskekoha peal lastakse tavaliselt 3-4 erineva lennuga m\u00e4rki, sh nii \u00fcksikuid kui ka dublette. \u00dchep\u00e4evase v\u00f5istluse jooksul lastakse tavaliselt kokku 100 m\u00e4rki. Sporting laskmine on kogunud palju poolehoidu ja heakskiitu enamustes maailma lasketiirudes ja on v\u00e4ga soositud just harrastajate seas, kelle hulk kasvab pidevalt. Sporting on jahilaskeharjutustest k\u00f5ige huvitavam. Vaata v\u00f5istlusreegleid siit<\/p>\n
Inglise Sporting<\/strong><\/p>\n
Inglise Sporting erineb tava Sportingust sellepoolest, et peamiselt lastakse iga laskekoha peal ainult dublette ehk siis kahte erineva lennuga m\u00e4rki. M\u00e4rgid lendavad v\u00e4lja laskuri k\u00fcsimise peale nii, et esmalt A m\u00e4rk ja seej\u00e4rel koheselt peale A m\u00e4rgi laskmist B m\u00e4rk. \u00dche laskekoha peal lastakse sama dubletti kuni 5 korda. Seej\u00e4rel liigutakse j\u00e4rgmisele laskekohale. Selle laskmisstiili v\u00f5lu seisneb selles, et laskur saab iga dubletti laskmisega oma laskmisoskust parandada, saavutades sellega parima tulemuse.<\/p>\n
Compak Sporting<\/strong><\/p>\n
Compak Sporting on Sportingu lihtsustatud variant. Seal on m\u00e4rgid l\u00e4hemal (tavaliselt mitte kaugemal kui 35m) ja m\u00e4rgi lennukiirus on aeglasem. Compak Sporting on seni Eestis k\u00f5ige populaarsem haavlilaskeharjutus, kuna raja \u00fclesehitus ei n\u00f5ua suurt territooriumi erinevalt puhtast Sportingu laskmisest.<\/p>\n
<\/p>\n
Compak-raja moodustavad 5 – 6 heitemasinat ja 5 laskekohta. Laskekohad asuvad \u00fchel joonel \u00fcksteisest 3-5 m kaugusel. \u00dche koha peal lastakse kokku 5 m\u00e4rki, millest kaks viimast moodustavad nn duubli. M\u00e4rke lastakse kordam\u00f6\u00f6da vastavalt laskekohal asuvale m\u00e4rgitabloole saades kokku \u00fches seerias 25 m\u00e4rki. \u00dche v\u00f5istlusp\u00e4eva jooksul lastakse kas 75 v\u00f5i 100 m\u00e4rki. Vaata v\u00f5istlusreegleid siit<\/p>\n
Automaattrap<\/strong><\/p>\n
K\u00f5ikidest trapi variantidest k\u00f5ige lihtsam. Lastakse kaevikrajal, kus m\u00e4rki heidab \u00fcks heitemasin, mis muudab pidevalt m\u00e4rgi lennusuunda. Laskekohad on klassikalise trapi kohtadest l\u00e4hemal ja m\u00e4rgi lennukiirused on v\u00e4iksemad. Sobib h\u00e4sti harrastajatele ja neile, kes alustavad trapi treeninguid. Automaatrap v\u00f5ib olla \u00fche osana kombineeritud jahipraktilise harjutuse kavas.<\/p>\n
ALLIKAS. EJSL<\/p>\n
Viljandimaal instruktori litsentsi omavad isikud<\/strong><\/p>\n
VILJANDIMAA<\/strong>
\n1. Anim\u00e4gi Ilmar LKI 23008
\n2. Juht Ervin LKI 23012
\n3. Juht Edvin LKI 23016
\n4. J\u00f5ela Jaak LKI 23002
\n5. Kask Veljo LKI 23005
\n6. Kiens Alar LKI 23010
\n7. Kivioja Kurmet LKI 23011
\n8. K\u00e4rmas Arne LKI 23001
\n9. Leets Margus LKI 23017
\n10. Lind Jaanus LKI 23019
\n11. Lind Ilmar LKI 23020
\n12. Lind J\u00fcri LKI 23021
\n13. Lomp Ulvi LKI 23007
\n14. Maisa Tiit LKI 23015
\n15. Marandi Mart LKI 23006
\n16. Moora Henn LKI 23009
\n17. P\u00e4rgm\u00e4e Aivar LKI 23013
\n18. Rullingo Eik LKI 23004
\n19. R\u00e4\u00e4bus Uno LKI 23003
\n20. Sadam Heino LKI 23018
\n21. Soe Priit LKI 23014
\n22. Tasane Mart LKI 23022<\/p>\n
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Jahilaskmise ajaloost AJALUGU. Varaseimad andmed k\u00e4situlirelvadest p\u00e4rinevad XIV sajandist. J\u00e4rgmistel sajanditel t\u00e4iustati k\u00e4situlirelvi mitmeti. T\u00e4htsaimad leiutised olid p\u00fcssiraua vintl\u00f5ige (1493), n\u00f5els\u00fc\u00fcde (1827), metallpadrun (1866) ja suitsuta p\u00fcssirohi (XIX sajandi keskel). Esimesed p\u00fcstolid v\u00f5eti kasutusele XVI sajandil, XIX sajandi l\u00f5pu k\u00e4situlirelvadel oli juba t\u00e4nap\u00e4evane kuju. Varaseimad teadaolevad v\u00f5istlused toimusid 1472. aastal Z\u00fcrichis; m\u00e4rgi l\u00e4bim\u00f5\u00f5t oli 2,5 […]<\/p>\n","protected":false},"author":5,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","template":"","meta":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/53"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/5"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=53"}],"version-history":[{"count":17,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/53\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4118,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/53\/revisions\/4118"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=53"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}