Kui naine pilgu autopeeglisse heitis, \u00f5nnestus tal n\u00e4ha, kuidas karuema koos teise pojaga ka tee \u00e4\u00e4rde tuli.<\/p>\n

L\u00f5una-Virumaal on aga v\u00f5rdlemisi hiljuti karudega kohtumisi ette tulnud veelgi. N\u00e4iteks m\u00e4rkas t\u00e4navu juunis Simunas elav ning Roela koolis t\u00f6\u00f6tav \u00f5petaja Reet Maadla hommikul t\u00f6\u00f6le s\u00f5ites Rahkla ja Roela vahelisel maanteel\u00f5igul karu.<\/p>\n

<\/p>\n

Naine n\u00e4gi suurt looma kahek\u00fcmne v\u00f5i veidi rohkema meetri pealt. Siis tatsas ott metsa. \u201cSee oli ikka \u00fcllatus ja eriline hetk,\u201d \u00fctles naine, kes tol hetkel sattus natuke pabinasse ning lukustas kiiresti auto uksed ja aknad.<\/p>\n

Karud eelistavad elada suurtes metsades, kus on tuule langetatud puid ja rabast maastikku. Kuna nad liiguvad ringi peamiselt videvikus ja \u00f6\u00f6sel, ei ole neid looduses just kerge kohata, aga suure looma n\u00e4gemine pakub inimestele ikka elamuse.<\/p>\n

Venevere k\u00fcla elanik Eerik Lumiste m\u00e4letab paari aasta tagust kohtumist karuga kodukandis siiani. Mees s\u00f5itis parajasti jalgrattaga metsarajal, kui umbes sada meetrit eemal peatus mesik\u00e4pp, kes valmistus teed \u00fcletama.<\/p>\n

Lumistel oli tookord kaasas ka fotoaparaat ja hetk sai j\u00e4\u00e4dvustatud. \u201cMa polnud kunagi varem karu kohanud. Sellel aga polnud sugugi kiire, ta lausa poseeris mulle, ajas ennast p\u00fcsti,\u201d meenutas mees, kelle jaoks on see kohtumine karuga j\u00e4\u00e4nud ainsaks.<\/p>\n

Selleks, et mesik\u00e4ppade elust osa saada, on n\u00e4htud isegi natuke vaeva. Salla kandis, v\u00e4ikeses k\u00fclas elavad inimesed on kodust umbes pooleteise kilomeetri kaugusele metsa kaamera \u00fcles pannud, et j\u00e4lgida, mis toimub, ja metsaelanike tegemistest aimu saada.<\/p>\n

Ning see on kandnud vilja: augustis on kaamera ette j\u00e4\u00e4nud \u201ckarumutt\u201d ning salvestiselt on n\u00e4ha kolme karupoega.<\/p>\n

Eesti k\u00f5ige karuderohkemas piirkonnas Ida-Virumaal Alutaguse metsade vahel on korraldatud isegi spetsiaalseid karusafareid.<\/p>\n

See t\u00e4hendab t\u00f5sisemat retke. K\u00f5igepealt s\u00f5idetakse sihtidel ja tehakse jalutusk\u00e4ike metsa vahele. Vaadatakse karu talvepesa, kraabitud puid, j\u00e4lgi, v\u00e4ljaheiteid ja muid m\u00e4rke nende elust.<\/p>\n

\u00d5htul minnakse karuvaatlus\u00adonni, mis asub autoteest kilomeetri kaugusel. V\u00f5etakse kohad sisse ja j\u00e4\u00e4dakse vaikselt ootama. Ning tihtipeale need suured loomad n\u00e4itavadki ennast. Karusafarid toimuvad ka t\u00e4navu septembris.<\/p>\n

\u201cKarude n\u00e4gemine on inimese jaoks suur s\u00fcndmus, eriti siis, kui see juhtub p\u00e4evasel ajal,\u201d \u00fctles loodusmees Peeter Hussar. Ta r\u00e4\u00e4kis, et praegu k\u00e4ivad karud viljap\u00f5ldudel k\u00fcpset vilja s\u00f6\u00f6mas ning valmistuvad vaikselt talveuneks, mis t\u00e4hendab ka tavalisest suuremat ja aktiivsemat k\u00f5hu t\u00e4itmist.<\/p>\n

\u201cKarupojad on muidugi uudis\u00adhimulikud, neil puudub erinevalt t\u00e4iskasvanud mesik\u00e4ppadest ka ohutunne, nad on hooletumad. Kui t\u00e4iskasvanud karu tavatseb inimese l\u00f5hna tundes kiiresti vehkat teha, siis karupoja jaoks v\u00f5ib see olla hoopis p\u00f5nev,\u201d r\u00e4\u00e4kis Raul Vahter, lisades, et karupoegade ja noorte karude looduses kohtamine on t\u00f5en\u00e4olisem kui t\u00e4iskasvanud isakaruga kokkusaamine.<\/p>\n

Raul Vahter selgitas, et p\u00f5hjusi, miks karud maanteele satuvad, on mitu. \u201c\u00dcks p\u00f5hjus on s\u00f6\u00f6k, sest on ju ikka juhtunud, et m\u00f5ni v\u00e4iksem loom on tee peal surma saanud.\u201d<\/p>\n

Maantee v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da ka lihtsalt loomade tavalisele liikumisalale v\u00f5i s\u00f6\u00f6damaadele ning nad on harjunud seda \u00fcletama.<\/p>\n

Praegu valmistuvad karud juba talveks, hiliss\u00fcgisel j\u00e4\u00e4vad nad talveunne. \u201cS\u00fcgisel s\u00f6\u00f6vad loomad muidugi isukamalt. Viljap\u00f5llud on selleks ju head kohad, samuti \u00f5unaaiad, ja kui veel m\u00f5ni mesitaru juhtub teele j\u00e4\u00e4ma, siis loomulikult kasutatakse v\u00f5imalus \u00e4ra,\u201d r\u00e4\u00e4kis jahimees.<\/p>\n

Raul Vahter \u00fctles, et Eestis on viimasel ajal elanud p\u00fcsivalt keskmiselt 600\u2013700 karu ning ei saa \u00f6elda, et nende arv oleks plahvatuslikult t\u00f5usnud. K\u00fcll on aga karude populatsioon hea ning n\u00e4iteks L\u00e4\u00e4ne-Virumaa l\u00f5unaosa metsades liigub ja elab neid rohkesti. \u201cHirla k\u00fcla l\u00e4hedal on \u00fcleval s\u00f6\u00f6daplatsi kaamera ning see on registreerinud t\u00e4navu v\u00e4hemalt nelja karu liikumise,\u201d t\u00f5i ta n\u00e4iteks.<\/p>\n

Jahimehed on neid loomi ikka kohanud, kuid nad ka liiguvad sellistes kohtades, vahel suisa spetsiaalselt. \u201cAga karu n\u00e4gemine ja tema toimetamistest osa saamine on alati tore ja meeldej\u00e4\u00e4v hetk,\u201d m\u00e4rkis Vahter.<\/p>\n