$\"T\u00f5nu$ <\/a>

T\u00f5nu Traks Keskkonnaministeeriumist r\u00e4\u00e4gib sigade Aafrika katkust<\/p><\/div>\n

Teisip\u00e4eval (30.09.2014) istusid Eesti Jahimeeste Seltsi (EJS) renoveeritud \u00f5ppeklassis koos\u00a0liikmesorganisatsioonide juhid, et arutada p\u00e4evakohaseid teemasid.<\/p>\n

See oli\u00a0esimene kord juhtidel olla n\u00f5upidamisel uues ruumis, kus on ka 50 inimesele\u00a0piisavalt v\u00e4rsket \u00f5hku ja k\u00fcllaldaselt valgust. Kevadine koosviibimine\u00a0toimus remondi t\u00f5ttu k\u00f5rvalasuvas Oru Hotellis.\u00a0P\u00f5hiteema oli loomulikult\u00a0sigade Aafrika katk (SAK), mis n\u00f5udis enamuse n\u00f5upidamise ajast. Koosolekut\u00a0juhtisid EJS president Margus Puust ja tegevjuht T\u00f5nis Korts. Margus Puust\u00a0p\u00f6\u00f6rdus liikmesorganisatsioonide poole ja r\u00f5hutas, kui oluline on omada\u00a0\u00fchtset ja toimivat keskorganisatsiooni ja seda eriti kriisiolukordades nagu\u00a0praegu. K\u00f5ik Eesti jahiseltsid, kes on EJSi liikmed, saavad regulaarselt\u00a0operatiivset informatsiooni ja annavad oma infot tagasi. Puust informeeris\u00a0ka, et tulles vastu jahiseltside ettepanekule pikendada allkirjade kogumist,\u00a0on l\u00f5ppt\u00e4htajaks 15. oktoober, millal hiljemalt allkirjad peaksid laekuma\u00a0EJSi.<\/p>\n

K\u00fclalistena viibisid kokkusaamisel KKM jahinduse peaspetsialist T\u00f5nu Traks,\u00a0KKA h\u00e4daolukordade n\u00f5unik Teet Koitj\u00e4rv, VTA loomatervishoiu, loomakaitse ja\u00a0s\u00f6\u00f6tade osakonna juhataja Maarja Kristjan, KKI looduskaitseosakonna\u00a0peaspetsialist Mait Tint ning MT\u00dc Eesti Jahinaised juhatuse liikmed Hegne\u00a0Lump ja Merit Kintsigo. EJS-l on MT\u00dcga Eesti Jahinaised koost\u00f6\u00f6leping ja nad\u00a0on oodatud ka edaspidi meie koosolekutele.<\/p>\n

<\/p>\n

“M\u00e4rka ulukit!”<\/strong><\/p>\n

Koosolek algas “M\u00e4rka ulukit!” aasta raames v\u00e4lja antud “J\u00e4ljeraamatu” tutvustusega. Projektijuht Andres Lillem\u00e4e kinkis igale\u00a0osalejale \u00fche eksemplari. Need raamatukesed on m\u00f5eldud nii huvi tekitamiseks\u00a0noortele kui ka abimeheks k\u00f5igile teistele.<\/p>\n

Edasi tuli Andres Lillem\u00e4elt illustreeritud ettekanne “M\u00e4rka ulukit!” projekti\u00a0l\u00e4biviimisest koolides ja lasteaedades. Jahiseltsid on teinud tublit t\u00f6\u00f6d ja\u00a0lisaks EJS “M\u00e4rka ulukit!” projektile on osaletud ka Eesti Metsaseltsi poolt\u00a0l\u00e4biviidud metsan\u00e4dala \u00fcritustel ja Keskkonnaameti poolt korraldatud\u00a0infop\u00e4evadel. Ettekande leiate\u00a0siit<\/strong><\/a>. Edasi tuli \u00fclevaade pea- ja\u00a0vereproovide kogumisest ehk Vetlepingu t\u00e4itmisest.<\/p>\n

SAK<\/strong><\/p>\n

SAKi teema juhatas sisse Margus Puust, kes ise on osalenud enamikel\u00a0taudialastel n\u00f5upidamistel. SAK on suur probleem ja \u00f5nnetus, aga ka\u00a0v\u00e4ljakutse ja v\u00f5imalus jahimeestele. Kui me selle v\u00e4ljakutse auga vastu\u00a0v\u00f5tame ja hea koost\u00f6\u00f6ga n\u00e4itame oma suhtumist loodusesse ja ulukitesse, siis\u00a0see kajastub kindlasti \u00fchiskonna suhtumises meisse. Meil on v\u00f5imalus\u00a0parandada oma mainet, aga ka oht seda rikkuda. Seet\u00f5ttu on meil k\u00f5igil\u00a0vastutus, kuidas me k\u00e4itume.<\/p>\n

Peaettekande tegi VTA esindaja Maarja Kristjan. See oli v\u00e4ga p\u00f5hjalik ja\u00a0sisukas ning selle leiate\u00a0siit<\/strong><\/a>. Jahimeestel oli hulga k\u00fcsimusi, mis said\u00a0k\u00f5ik ka vastused. Ettekanded tegid ja k\u00fcsimustele vastasid ka KKM esindaja\u00a0T\u00f5nu Traks ja KKA esindaja Teet Koitj\u00e4rv.<\/p>\n

Plastik jahi- ja laskekatse tunnistused<\/strong><\/p>\n

T\u00f5nis Balodis Jaanikese O\u00dcst tutvustas ideed v\u00f5tta kasutusele jahi- ja\u00a0laskekatse tunnistustena k\u00f5rvuti paberikaartidega ka plastikkaardid. Tal\u00a0olid kaasas n\u00e4idised, millega kohaletulnud said tutvuda. Juhid suhtusid\u00a0ettepanekusse toetavalt ja selle seisukoha viib kolmap\u00e4eval Keskkonnaministri\u00a0juures toimuvasse jahindusn\u00f5ukokku Margus Puust, kus see k\u00fcsimus p\u00e4evakorral\u00a0on.<\/p>\n

Relvaseadusest tulenevad uued riigil\u00f5ivud<\/strong><\/p>\n

Relvaseadusest tulenevaid uusi riigil\u00f5ive tutvustas Villem Reinaas Juuru\u00a0jahiseltsist. Ta esitles tehtud anal\u00fc\u00fcsi, millest selgus, et kohati on t\u00f5us\u00a0300-400%. Juhid m\u00f6\u00f6ndsid, et m\u00f5istlik t\u00f5us oleks vajalik, aga mitte teha seda\u00a0korrutustabeli abil. Kohalolijad leidsid, et see ei ole kuidagi p\u00f5hjendatud.\u00a0Mingil p\u00f5hjusel ei olnud eelnevatesse aruteludesse kaasatud EJSi, kes\u00a0\u00fchendab ligi 11 000 relvakandjat. Valitsuse heakskiit on hinnat\u00f5usule\u00a0olemas, koosolek tegi ettepaneku p\u00f6\u00f6rduda Riigikogu rahanduskomisjoni poole\u00a0palvega need \u00fcle vaadata.<\/p>\n

Jahistatistika k\u00fcsimus<\/strong><\/p>\n

Jahistatistika k\u00fcsimusega esines Priit Vahtram\u00e4e Viljandimaa Jahimeeste\u00a0Liidust<\/strong>. Priit on olnud ise aktiivne andmete koguja ja anal\u00fc\u00fcsija ning omab\u00a0oma jahiseltsis ja piirkonnas toimuva \u00fcle selget pilti. Vahtram\u00e4e s\u00f5nul on\u00a0jahistatistilisi andmeid vaja eelk\u00f5ige seltsil endal, et vastu v\u00f5tta\u00a0adekvaatseid otsuseid. Teiseks on vaja piirkondlikke andmeid, et parandada\u00a0jahindusn\u00f5ukogu otsuste kvaliteeti. Kolmandaks oleks vaja ka n\u00e4iteks\u00a0jooksvaid k\u00fcttimisandmeid Eesti kohta. Palju on n\u00e4iteks Eestis k\u00fctitud 1.\u00a0oktoobriks metssigu? Keegi ei tea. Kas jahimehed v\u00f5iksid seda teada?\u00a0Peaksid. Toimus tuline arutelu, kus oponentidel olid kaalukad argumendid, et\u00a0tasuta t\u00f6\u00f6d on niigi palju, aega ei jagu ja jahin\u00f5ukogus ei vaadata neid\u00a0andmeid. \u00dcldine meelsus oli selline, et igakuiseid aruandeid ei soovita\u00a0esitada, aga kord n\u00e4iteks p\u00f5drahooaja keskel ja kord l\u00f5pus v\u00f5ib seda teha ja\u00a0aluseks v\u00f5etakse Vahtram\u00e4e poolt pakutud KKA tabelit.<\/p>\n

Arutati ka palju teisi k\u00fcsimusi. Kuna SAK v\u00f5ttis l\u00f5viosa ajast, siis\u00a0jahinduse arengukava puudutava grupit\u00f6\u00f6ni ei j\u00f5utudki. Tavatult pikk\u00a0koosolek tuli l\u00f5petada, sest \u00f5ppeklassi ukse taga ootas oma loengu\u00a0j\u00e4rjekorda juba noorjahimeeste s\u00fcgisene \u00f5pigrupp.<\/p>\n

EJS<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"