Foto: Marko Saarm \/ Sakala<\/p><\/div>\n

Paradiisi p\u00e4\u00e4seb p\u00f5rgu kaudu<\/strong><\/p>\n

T\u00f5mban jalga tuliuued, eelmisel p\u00e4eval ostetud kummikud ning vaatan n\u00f5utult, kuidas Marko s\u00e4\u00e4riste, taskulampide, objektiivide, statiivide ja matkatoolidega m\u00e4ssab. Olen valmis ebaviisakalt k\u00e4ed taskus astuma hakkama, kui mulle vastuvaidlemist mitte sallival toonil paarik\u00fcmnekilone matkakott selga kamandatakse.<\/p>\n

Paarsada meetrit okste praginat ja oleme rabaservas v\u00e4ljas. T\u00f5epoolest hingematvalt kaunis vaade. Nagu hiiglaslik \u00f5\u00f5tsuv vesivoodi. Selle k\u00fcmmekonna meetri paksust turbamadratsit on meisterdatud tuhandeid aastaid. Rabataimede v\u00e4rvilised laigud moodustavad 1200 hektari suuruse lapiteki, millesse pikitud p\u00e4rlendavad veesilmad ja maast turritavad kidurad m\u00e4nnid annavad looduse meistriteosele viimase lihvi. Aga jah, selle teki alla pugeda n\u00fc\u00fcd k\u00fcll ei tahaks…<\/p>\n

T\u00f5mbame kopsud v\u00e4rsket \u00f5hku t\u00e4is ja hakkame astuma. Ausalt \u00f6eldes on \u00fcpris k\u00f5he tunne, sest pind vajub ja lirtsub kurjakuulutavalt. Marko paneb m\u00e4tastel h\u00fcpeldes minema. Puurin silmad tema j\u00e4lgedesse ning proovin v\u00f5imalikult t\u00e4pselt j\u00e4rgneda ja talda vales kohas mitte maha toetada. Aeg-ajalt see siiski eba\u00f5nnestub ning on t\u00fckk tegu, et s\u00fcgavale t\u00fcmasse maase vajunud kummik v\u00e4lja sikutada.<\/p>\n

Kusagil poole maa peal saab Marko aru, et hakkan vaikselt missiooni p\u00e4rssima, ja v\u00f5tab koti enda kanda. Hingeldan selletagi nagu astmahaige tolmusel p\u00f6\u00f6ningul. Suus on vere maitse.<\/p>\n

Paaril korral j\u00e4\u00e4b Marko j\u00e4rsult seisma ja valib uue trajektoori v\u00f5i soovitab mul j\u00e4rele tulla v\u00e4ikese ringiga. On ka kohti, kust edasi p\u00e4\u00e4seb vaid paari vette heidetud pehkinud t\u00fcve m\u00f6\u00f6da kakerdades.<\/p>\n

Plaanin just gravitatsioonile l\u00f5plikult j\u00e4rele anda ja valmistun edastama s\u00fcdantl\u00f5hestavat s\u00f5numit pereliikmete tarvis, kui Marko annab reipalt teada, et taamalt paistvad laukad ongi meie sihtpunkt.<\/p>\n

Ta j\u00e4tab mu hingamist paika timmima ja asub kikivarvul lauka \u00fcmber ringi silkama. Korjatud oksad ja murdunud m\u00e4nnij\u00e4ndrikud torgib Marko ringikujuliselt otsapidi maasse. Seej\u00e4rel kupatab ta mu improviseeritud Naf-Nafi onnikesse varjule ja k\u00e4sib \u00fche pirakamat sorti oksa pea kohale katuseks s\u00e4ttida.<\/p>\n

Istun liikumatult kulbisuurusel taburetil ja j\u00e4lgin \u00f5udusega, kuidas vaikselt, aga j\u00e4rjekindlalt maasse vajun. Just siis, kui olen end kokku v\u00f5tnud, et selle t\u00e4helepanekuga lagedale tulla, teeb Marko \u00e4kilise vaikima sundiva k\u00e4eliigutuse ja kukub silmi punnitades h\u00e4\u00e4lest \u00e4ra vilet puhuma. Kostva k\u00e4ginaga v\u00f5rreldes tundub Onu Bella laul sireenide kutsuva \u00f5hkamisena. Isehakanud kolemuusiku pilku j\u00e4rgides taban taevalael liuglemas mitmek\u00fcmnepealise hanekolmnurga. \u00abMnjaa, liiga k\u00f5rgelt lendavad ja kell on veel v\u00e4he. Ei need siia rabasse lasku,\u00bb teab Marko r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n

H\u00e4vitajad teevad kontroll-lennu<\/strong><\/p>\n

Suuremaid ja v\u00e4iksemaid hane- ja lagleparvi lendab l\u00e4hitundidel \u00fcle veel \u00f5ige mitu, siis aga saabub t\u00e4ielik vaikus. Peegelsiledad veesilmad tunduvad \u00fchtaegu nii tontlikud kui muinasjutuliselt kaunid. J\u00e4\u00e4n neilt pilvetuttide peegeldusi imetledes oma kunstnikum\u00f5tteid m\u00f5tlema, kui kuulen vihinat. Otse meie salapunkri poole lendab vaevalt paari-kolme meetri k\u00f5rgusel kaks luike.\u00a0 Nende j\u00f5ulised tiival\u00f6\u00f6gid panevad \u00f5hu liikuma. Onnist \u00fcle lennates on nad suisa nii madalal, et v\u00f5iksin p\u00fcsti t\u00f5usmata nad jalgupidi taevast alla t\u00f5mmata. Teoreetiliselt. Tegelikult j\u00e4\u00e4n luikedele totaka n\u00e4oga j\u00e4rele vaatama, justkui oleksin Kantrek\u00fcla A ja O kaupluses n\u00e4inud Angelina Jolied frikadelle ostmas. \u00abPane suu kinni, s\u00fcda jahtub \u00e4ra,\u00bb kuulen m\u00e4nniokste vahelt matkapartneri sisinat.<\/p>\n

Kui punakaks t\u00f5mbunud p\u00e4ike oma l\u00f5ualoti otsapidi taamal paistvasse kuusemetsa sisse torkab, kisub olemine jahedaks. Paksust talvejopest ei tihka ma unistada. Oleks olnud niigi palju m\u00f5istust, et kuiv s\u00e4rk kaasa v\u00f5tta. Marko see-eest on oma m\u00fctsiloti hoopis k\u00f5rvade pealt pealaele k\u00e4nkrasse venitanud ning kuulatab kana kombel j\u00e4rsult pead keerates iga pisematki pr\u00f5ksatust, mulksatust ja piuksatust.<\/p>\n

\u00abKui \u00fcldse \u00f5nneks l\u00e4heb, siis n\u00fc\u00fcd,\u00bb teatab ta, justkui oleksid tal kindlad andmed, et m\u00f5ni minut enne seitset laekub kamp l\u00f5unapoolsetesse kuurortidesse suunduvaid tiivulisi rappa v\u00e4ikesele tankimispausile. T\u00fchjagi. Lihtsalt j\u00e4rjest pimedamaks l\u00e4heb ja aina \u00f5udsem hakkab. Kuiva maa t\u00e4hiseks oleva kahe eriti pika kuuse ladvad on taevaga \u00fchte sulanud.<\/p>\n

\u00abNii, mu viimane majakas kustus,\u00bb hakkan ahastama. Marko t\u00f5ukab mu vilunud liigutusega p\u00f5\u00f5sasse ja annab s\u00f5rme suule s\u00e4ttides m\u00e4rku, et j\u00e4rgmisele piuksatusele j\u00e4rgneb f\u00fc\u00fcsiline noomitus. Kohe on kosta tiibade sahinat. See on palju v\u00f5imsam kui esimesel korral kuuldu. Laukale laskub kuus laululuike ja j\u00e4\u00e4b h\u00f5bedaselt virvendama l\u00f6\u00f6nud veele tiirutama. \u00dcks luik hakkab v\u00e4ikeste vahedega katkendlikke kriiksatusi kuuldavale tooma. Selgub, et need on signaalid, millega maandumispaigast m\u00e4rku antakse. Varsti lisandubki seltskonda veel kolm pikakaelalist iludust ja kriiksuja j\u00e4\u00e4b vait.<\/p>\n

Saame pimeduse piiril silmi teritades ja hinge kinni pidades k\u00f5igest m\u00f5ne meetri kauguselt j\u00e4lgida graatsilist vaatem\u00e4ngu. Siis l\u00f6\u00f6vad linnud nagu kokkulepitult taas tiivad laiali ja j\u00e4tkavad teekonda.<\/p>\n

Tagasi, seltsimehed, igatahes!<\/strong><\/p>\n

Kui esimesed taevakaarel plinkivad t\u00e4hed v\u00e4lja arvata, pole enam t\u00f5epoolest midagi n\u00e4ha. \u00dcksinda s\u00e4\u00e4rasesse olukorda j\u00e4\u00e4des ei julgeks enne hommikut \u00fchtegi sammu teha. Marko kougib matkakotist nohisedes v\u00e4lja kummiga pea k\u00fclge k\u00e4iva taskulambi ning astub enesekindlalt mustavasse \u00f6\u00f6sse.<\/p>\n

\u00abKurat k\u00fcll,\u00bb ohkan \u00f5udu varjamata ja j\u00e4rgnen \u00f5lgu v\u00e4ristades meistrile. Kuigi n\u00e4en valgusvihus \u00fcksnes teejuhi kukalt, v\u00f5in vanduda, et tal on suunurgad parastavaks muigeks k\u00f5rvade taha veetud.<\/p>\n

Esiti suudan surmahirmu ja infarktieelset seisundit trotsides veel endamisi arutleda, mis maam\u00e4rkide abil maestro auto poole liigub. L\u00f5puks keskendun oma h\u00fcsteerilise hingeldamise kuulamisele. Et midagi tegemata ei j\u00e4\u00e4ks, astun paarsada meetrit enne rabast v\u00e4ljumist oma vasaku jala kummikust v\u00e4lja ja torkan elegantselt p\u00f5lvest saadik m\u00fclkasse. S\u00fcgis\u00f6\u00f6s spagaati praktiseerides ja k\u00e4tt abitult kummiku poole k\u00fc\u00fcnitades valdavad mind m\u00f5nev\u00f5rra segased tunded.<\/p>\n

Kui p\u00e4rast improviseeritud akrobaatikanumbrit j\u00e4lle edasi liigume, k\u00fcsib Marko muuseas: \u00abNoh, kas jalg sai m\u00e4rjaks kah?\u00bb Leian end m\u00f5ttelt, et pole elus \u00fchtegi inimest k\u00e4gistanud. Seni.<\/p>\n

Uskumatul kombel astume k\u00f5vale maale t\u00e4pselt samas paigas, kust matka alustasime. Uduste klaasidega autos kodu poole siksakitades tuleb Marko lagedale ettepanekuga, et kui j\u00e4rgmisel p\u00e4eval v\u00e4he tuulisem ja pilvisem on, v\u00f5iks uuele ringile minna. Silmanurgast minu poole kiigates ta vakatab. \u00abVau, ma olen telekast neid sarim\u00f5rvarite dokumentaale n\u00e4inud k\u00fcll,\u00bb pobiseb ta kiiresti ja paneb Vikerraadio m\u00e4ngima. J\u00e4\u00e4\u00e4\u00e4r laulab: \u00abOlen soo, tantsime koos…\u00bb<\/p>\n