Alaska habemega 3,5-4,5-aastane p\u00f5drapull<\/p><\/div>\n

 <\/p>\n

Kirjutamata reegel \u00fctleb, et 99 protsendil juhtudest on laia Alaska habemega pullidel ka korralikud sarved. Kust tuli nimetus \u201cAlaska habe\u201d?<\/p>\n

Pole eriti suup\u00e4rane \u00f6elda, et p\u00f5dral, kes k\u00e4is soolakus ja j\u00e4i pildile, on K-t\u00fc\u00fcpi habe. Seega panime uueks nimeks \u201cAlaska habe\u201d, kuna Youtube\u2019i videotes on enamik v\u00f5imsate sarvedega pulle just laia kolmnurkse K-t\u00fc\u00fcpi habemega. Erinevus Eesti pullidest on, et Alaska p\u00f5dral on habe mitu korda suurem. Ja mis reegel see on, kui pole erandeid! Erand on kindlasti EJS-i v\u00e4ljakuulutatud rajakaamerate pildiv\u00f5istluse v\u00f5idut\u00f6\u00f6, kus p\u00f5drapullil on samasugune habe nagu Alaska pullidel.<\/p>\n

Olen loomi rajakaameraga j\u00e4lginud ja loendanud juba k\u00fcmme aastat ning pilte on sadu, et teha v\u00f5rdlusi ja anal\u00fc\u00fcsi. Esimesel seitsmel aastal paraku seost korralike sarvede ja Alaska habeme vahel ei m\u00e4rganud. N\u00fc\u00fcd arvan teadvat, miks see nii on. Enamikus jahindusorganisatsioonides k\u00fctitakse esmajoones korralike sarvedega pulle ja alles j\u00e4etakse nn Pulga-Jukud. J\u00e4relikult ei saanudki tekkida isendeid, kes kannaksid Alaska habet ja kellel oleksid korralikud sarved.<\/p>\n

Range valik<\/p>\n

Alates 2011. aastast oleme p\u00f5tru rangelt valinud ja j\u00e4tnud kasvama k\u00f5ik 2,5\u20135,5-aastased tugevate sarvedega (harude arvuga alla 5 + 5 haru) loomad. Eesk\u00e4tt just selleks, et suurendada pullide vanust. K\u00fcttimine on n\u00e4idanud, et meie laskelimiidi juures (9 pulli) on viimasel neljal aastal olnud piisavalt pulksarvedega noorpulle, keda k\u00fcttida.<\/p>\n

Kui meil on 22 pulli ja neist 11 on kehva sarvearenguga ning laskelimiit on 9 pulli, siis laseme eelk\u00f5ige just neid ja anname paremate sarvedega isenditele \u00fche lisa-aasta. Pull kasvab suuremaks ja vanemaks ning valikute tegemine muutub lihtsamaks (vt tabel). Oleme viimased neli aastat k\u00fcttinud kehvakesi, kuid otsa nad ei saa. Niikaua kui on, kelle hulgast valida, tuleb anda tulevastele potentsiaalsetele pullidele eluaastaid juurde. Seda enam, et jahimeeste enda tehtud vigade t\u00f5ttu on pullid j\u00e4\u00e4nud v\u00e4iksemaks ja esimese aasta sarved kiduraks. Korralik sarv meie valikutes t\u00e4hendab, et need on s\u00fcmmeetrilised, laiemad, kasvavad risti peaga ja sarvede minimaalne laius 2,5-aastaselt on olenemata harude arvust 60\u201370 cm.<\/p>\n

Kolmandal aastal p\u00e4rast sellist ranget valiklaskmist oli juba v\u00f5imalus j\u00e4lgida soolakutele seatud rajakaamerate abil pulle, kellel oli Alaska habe ja kes on kerelt umbes 100 kg raskemad. 99 protsendil juhtudest on neil ka head sarved.<\/p>\n

Kui \u00fcldjuhul on ajust v\u00e4ljatuleva pulli sarveharusid raske lugeda \u2013 kas tal on neid kolm, neli v\u00f5i viis \u2013, siis k\u00fcti valik muutub lihtsamaks, kui j\u00e4lgida jooksva looma habet. Lasketiirus harjutame ju jooksva looma tabamist, sihtides habeme piirkonda. Kui sihtida ning on n\u00e4ha, et pullil on Alaska habe, siis j\u00e4etakse lask tegemata, et mitte eksida. Kui aga tuleb pull, kellel on sarveharusid juba 5 + 5 ja enam, siis selle tunneb iga jahimees \u00e4ra.<\/p>\n

Iga erand kinnitab reeglit. Nii juhtus ka t\u00e4navu, kui pildile sattus 4 + 4 sarveharudega pull, kellel olid korralikud sarved, kuigi habe ei olnud Alaska t\u00fc\u00fcpi. Samuti ei ole me t\u00e4heldanud \u00fchtegi 1,5-aastast pulli, kellel oleks olnud Alaska habe. See habemet\u00fc\u00fcp puudus ka lehmadel.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tteks v\u00f5iks \u00f6elda, et p\u00f5trade habe on jahimeestele v\u00e4ga oluline, sest see annab v\u00f5imaluse loomi eristada ja k\u00fcttimisel valikuid teha. Kui n\u00e4ed optikas pulli, kellel on Alaska habe, siis j\u00e4ta s\u00f5rm sirgeks seni, kuni see pull saab v\u00e4hemalt 6,5-aastaseks. Neli aastat oodata on l\u00fchike aeg. Selle j\u00f5uab iga\u00fcks \u00e4ra kannatada, kui ainult soovib.<\/p>\n

TEKST PRIIT VAHTRAM\u00c4E, Lembitu jahiseltsi jahimees<\/p>\n

Mis on p\u00f5drahabeme roll?<\/p>\n

Mida s\u00fcgavam huvi, seda rohkem inimene p\u00f5dras n\u00e4eb. Mis on p\u00f5drahabeme roll p\u00f5tradele ja mis inimesele? Kommenteerib J\u00fcri T\u00f5nisson KAUR-i ulukiseire osakonnast.<\/p>\n

Nagu erialakirjandus, nii osutasid meiegi jahimeeste 2010. aastal kogutud sadakond n\u00e4idist habeme suuruse ja kuju varieeruvusele. Tegemist on p\u00f5tradel kurgu all paikneva eri suurusega pudelja v\u00f5i lapiku, pealt pikkade karvadega kaetud umbse nahasopistisega. Mida suurem on jooksva p\u00f5dra laperdav habe, seda rohkem see silma torkab. Pulli eristab habe ka talvel, kui sarvi pole.<\/p>\n

Habe seondub pullide hierarhia ja dominantsusega ning pole v\u00e4listatud, et sarnaselt esitletavate sarvedega imponeerib lehmadele innaajal. Habeme pikkus karvaotsteni oli vasikail 12\u201324, lehmadel 17\u201326, pullidel 19\u201333, kuid jahimeeste teateil oli paaril pullmullikal koguni 40 ja 44 cm. Pikimad olidki noorte pullide n\u00f6\u00f6rjad-pudeljad habemed. Naharipik moodustas habeme pikkusest umbes \u2154. Ligi pool naharipikuist oli pikkusega 4\u201310 v\u00f5i 11\u201320 cm ning vaid umbes kuuel protsendil pisut pikem. Kujult olid habemed pudeljad-n\u00f6\u00f6rjad, kolmnurksed v\u00f5i \u00fcmarad-rombjad. Tagaosas esineva peenema v\u00e4ljasopistisega \u00fcmaraid-rombjaid n\u00e4idiseid valimisse ei sattunud. Vasikail oli peene s\u00fcdamikuga pudeljas (isegi n\u00f6\u00f6rjas) habe, lehmadel valdavalt pudeljas, v\u00e4hestel laiem. Noortel pullidel v\u00f5is esineda mis tahes t\u00fc\u00fcpi habet. Vanuses 3,5\u20135,5 aastat oli habe suures osas ning vanusest 6,5 aastat ainult kolmnurkse v\u00f5i \u00fcmara-rombja siluetiga (vt joonised 1\u20133).<\/p>\n

Esialgsed j\u00e4reldused annab kokku v\u00f5tta nii: pulli vanust habeme suurus ja kuju \u00fcheselt ei n\u00e4ita, samas ei esinenud vasikail kolmnurkset ega \u00fcmarat-rombjat ning vanemail pullidel pudeljat habet. Kas habeme kuju muutub elu jooksul? Oletatakse, et pikk nahasopistis v\u00f5ib talvel otsast k\u00fclmuda, k\u00e4rbuda ja l\u00fcheneda. See kindlasti pole ammendav h\u00fcpotees. Selgust aitaks tuua pullide j\u00e4lgimine pikema aja v\u00e4ltel, m\u00e4rgistades neid v\u00f5i j\u00e4lgides rajakaamerais. Et esialgset uurimistulemust juba n\u00e4iteks t\u00e4navu t\u00e4iendada, piisaks ka \u00fche habemen\u00e4idise v\u00f5tmisest iga teise-kolmanda jahtkonna poolt.<\/p>\n

Kas kasutada puisev\u00f5itu, ent \u00fcheste t\u00fc\u00fcbinimede asemel isekeskis muid, n\u00e4iteks nimetada Lembitu jahimeeste kombel kolmnurkseid ja \u00fcmaraid-rombjaid habemeid Alaska habemeks? Aeg n\u00e4itab, mis on suup\u00e4rasem ja j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n

Priit Vahtram\u00e4e on osutanud jahtkondade erinevale s\u00e4\u00e4stlikkusele. Kuna k\u00f5iki sarveandmeid pole esitatud, siis v\u00f5ib oletada, et a) osa v\u00e4iksemate sarvedega pulle kokkuv\u00f5ttes ei kajastu, b) pullide sarvekasv jahipiirkondades v\u00f5i k\u00fcttimistavad polnud \u00fchesugused. Igatahes erines sarveharude arv k\u00fctitud pullidel jahtkonniti seinast seina: kui \u00fched k\u00fcttisid (loe: esitasid) valdavalt v\u00e4heldaste, siis teised valdavalt suuremate sarvedega pulle. 155 USO-le esitatud sarveandmetega pullist umbes 51 protsendil olid piik- ja harksarved, \u00fclej\u00e4\u00e4nuil harunenumad sarved. Et kummagi r\u00fchma pullide sagedus jahtkondade esitatud materjalides oli v\u00e4ga erinev, v\u00f5ib Priit Vahtram\u00e4e mure pullide k\u00fcttimise s\u00e4\u00e4stlikkuse suhtes olla p\u00f5hjendatud. Kindlasti on Lembitu jahiseltsi kogemus p\u00f5trade valikul n\u00e4ide siirast soovist p\u00f5tru hoida. See ei t\u00e4henda, et p\u00f5trade enda jaoks oleksid m\u00f5nesugused habemekandjad kuidagi v\u00e4hev\u00e4\u00e4rtuslikud v\u00f5i et metsa peab edaspidi asustama p\u00f5trade t\u00f5ukari.<\/p>\n

Kuna t\u00e4iskasvanud p\u00f5drad annavad tugevaid j\u00e4rglasi, siis tugevate pullide k\u00fcttimisega ei peaks liialdama. Hoium\u00f5te suundub teatud tunnuste t\u00e4htsustamise juurest edasi \u00fcldisema ja esmat\u00e4htsa juurde: peamine valija on p\u00f5der ise ja soodsaimad v\u00f5imalused valikuks tagab sugupoolte ligikaudu v\u00f5rdne esindatus asurkonnas, mida inimene pole liiga h\u00f5redaks n\u00fcsinud ega ihaldusv\u00e4\u00e4rsemate tunnustega p\u00f5tru eelisk\u00fcttides n\u00f5rgestanud. Siis kehtib nii pullide konkurents kui ka lehmade v\u00f5imalus valida endale eri vanuse ja v\u00f5imekusega pullide hulgast parimaid partnereid.<\/p>\n

Konditsioon, vanus ja habe pole \u00fcheselt seotud. Sarved ja habe pole kindlasti ainsad, mida silmas pidada. Loomulikult ei tohi inimene, olles v\u00f5imsaim p\u00f5tra m\u00f5jutav ohutegur ja k\u00fcttides rohkem kui \u00fche igast kolmest p\u00f5drast, minetada loodusseadusi arvestavat s\u00e4\u00e4stlikkust.<\/p>\n

Joonis 1. Habemet\u00fc\u00fcp eri soo- ja vanuser\u00fchmades.<\/p>\n