Jahindusn\u00f5ukogule<\/b><\/span><\/span><\/p>\n

Viljandimaa Jahimeeste ettepanek hundi k\u00fcttimiseks<\/b><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

<\/a><\/a> Vastavalt jahiseaduse paragrahv \u00a7 22.\u00a0Jahiulukite k\u00fcttimismaht ja -struktuur, teostab punktile <\/span>\u00a0(2) Pruunkaru, hundi, ilvese ja hallh\u00fclge k\u00fcttimismahu kehtestab igal jahiaastal Keskkonnaamet, l\u00e4htudes k\u00e4esoleva seaduse \u00a7\u00a021 l\u00f5ikes\u00a04 nimetatud aruandest ning jahindusn\u00f5ukogu ettepanekust. V\u00f5ttes arvesse USO poolt esitatud igaaastase ulukiasurkondade seisund ja k\u00fcttimissoovituse aruandeid alates 2008 aastast ja selle alusel koostatud loendamise ja k\u00fcttimise statistika andmed (lisa tabel 1) n\u00e4eme ,et hundipesakondade arv 2008 aastal oli 32. 2012 aastaks oli see langenud juba 22-ni ja 2014 andmed n\u00e4itavad ,et langus on veelgi suurenenud ja alles veel 19 pesakonda, kellest mandri- eestis elab ainult 17 pesakonda. Kui me v\u00f5tame aluseks Viljandimaa statistilised andmed ,siis n\u00e4eme ,et 2008 aastal oli Viljandimaal 0 pesakonda ja k\u00fctiti 1 hunt. 2009 aastal tekkis 2 pesakonda ,kellest k\u00fctiti 5 hunti ja p\u00e4rast seda langes 2010 aastal huntide arvukus 1 pesakonnale ning nendest k\u00fctiti veel 7 hunti. Kui me toome k\u00f5rvale naabri P\u00e4rnumaa statistilised andmed ,kellega ,me omame \u00fchiseid hundikarjasid ,siis n\u00e4eme et samal perioodil 2008-2010 k\u00fctiti 3 aasta keskmistest pesakondade arvust 5,66 tervelt 25,33 hunti aastas ja selle tagaj\u00e4rjel ,suurenes Viljandimaal hundipesakondade arv 2011 aastal \u00fchelt -4 -le ja P\u00e4rnumaal langes ainult keskmisest pesakondade arvust 5,66- 4 -le pesakonnale. V\u00f5rdluseks veel olgu juurde toodud ,et Saaremaa statistilised andmed, kust n\u00e4eme ,et 2011 aastal kui oli huntide populatsioon taastunud peaaegu 2008 aasta tasemele 31 pesakonda ja seda p\u00e4rast P\u00e4rnumaa k\u00fcttimislimiite arvestades ,n\u00e4eme et isegi nii intensiivse k\u00fcttimislimiidi t\u00e4itmisel suurenes huntide arvukus j\u00f5udsalt 6 pesakonnaga ,v\u00f5rreldes 2010 aastaga. Aruande j\u00e4rgi kuni 2011 aastani Saaremaal hundipesakondi ei olnud ,kuid v\u00f5ttes arvesse jahimeeste ja lambakasvatajate survet ja seda l\u00e4bi meedia, tekkis \u00fcks kari. 2012 aastal ja 2013 k\u00fctiti \u00fchest karjast kogu j\u00e4relkasv 7 isendit ,kui vaatamata sellele tekkis 2013 aastal juurde veel teine kari ,millest 2013 k\u00fctiti j\u00e4llegi 9 isendit. Vikipeedia andmetel on hunt k\u00f5rge sigimispotensiaaliga liik ,kelle on tavaliselt 5-7 kutsikat. Eelpool kirjeldatud k\u00fcttimisandmed P\u00e4rnu ja Saaremaal n\u00e4itavad ,et isegi 100 % j\u00e4relkasvu k\u00fcttimise korral arvukus ei lange vaid isegi t\u00f5useb USO andmetel. Jahindusn\u00f5ukogu liikmed on arvamusel ,et tegemist on valede loendusandmetega v\u00f5i loendusandmete manipuleerimisega , n\u00e4idates alaloendust ,sest kogu j\u00e4relkasvu k\u00fcttimise tagaj\u00e4rjel ei ole v\u00f5imalik karja arvukuse kasv. Arvukust p\u00fc\u00fctakse aruandes n\u00e4idata v\u00e4iksemana ,kui tegelik olukord, mida n\u00e4itavad ka kahjustuste hulk ja selle statistika. 2013 aastal oli kahjujuhtumite arv saaremal 9 ja murti 61 lammast. Peale 9 hundi k\u00fcttimist suurenes eelmisel aastal kahjujuhtumite arv 24-ni ja murtud on juba 160 lammast ning v\u00e4idetavalt on tekkinud ka 3 kari. Sama muster on ka P\u00e4rnumaal ,kus 18 juhtumist sai 27 ja murdmiste arv t\u00f5usis 83 -lt 110-ni ,kuigi 3 karjast k\u00fctiti 2013 -6 ja 2014 ainult 2. Millele viitab statistika, et arvukust v\u00e4hendati ,aga murdmisjuhtumid suurenesid ,ilmselt arvukuse t\u00f5usule. Kui v\u00f5tame siia v\u00f5rdluseks Viljandimaa samad andmed, siis selgub ,et k\u00f5ige kehvema sigimisega on \u00fcldse Viljandimaa karjade emased. 2013 aastal oli meil 3 karja ,kellest k\u00fctiti 3 isendit ja alates 2013 aastast ei ole Viljandimaal k\u00fctitud \u00fchtegi emahunti ,kes tooks j\u00e4rglasi. Viimase 3 aastaga on k\u00fctitud Viljandimaal ainult 4 hunti .Kui 2014 aruanne n\u00e4itas ,et Viljandimaal on 3 karja hunte ,kellest k\u00fctiti ainult 3 j\u00e4rglast ja seirearuande j\u00e4rgi hinnati ,et karja arv suurenes, siis selle aasta aruanne n\u00e4itab ,et vaatamata k\u00fcttimislimiidile 0-2014 aastal v\u00e4henes meie hundikarjade arv kolmelt-kahele. Kui 2011 aastal k\u00fcttis P\u00e4rnumaa 4 karjast 12 isendit siis nende arvukus t\u00f5usis 5 karjani ,kuid Viljandimaal k\u00fctiti samal aastal 4 pesakonnast 14 is ja pesakondade arv langes neljalt \u00fchele ning 2012 aastal k\u00fctiti sellest pesakonnast ainult 1 hunt kuid pesakondade arv t\u00f5usis kohe 3 pesakonnani. V\u00f5rreldes eelmise aastaga on USO aruande j\u00e4rgi kahjujuhtumite arv 15-14-ni ja murtud on j\u00e4tkuvalt 49 lammast ,millele on lisandunud ka 2015 intensiivsed murdmisjuhtumid l\u00f5una eestis. Selline k\u00f5ikumine n\u00e4itab ,et loendusandmeid manipuleeritakse ja neid ei kajastata \u00f5iglaselt. Kogu selle selgituse kokkuv\u00f5tteks leiame ,et ei saa n\u00f5ustuda USO aruande j\u00e4reldustega, et s\u00e4ilitamaks soovitud arvukust, peaks t\u00e4navune hundi limiit olema esmase prognoosi j\u00e4rgi sama suur v\u00f5i pisut suurem, kui see oli eelmisel aastal. Oleme n\u00f5us v\u00e4itega ,et hundi salak\u00fcttimine, nagu ka teised jahiv\u00e4lised suremustegurid, avalduvad populatsiooni juurdekasvuv\u00f5ime v\u00e4henemisena, mist\u00f5ttu saame me samast kogusest huntidest k\u00fcttida legaalselt v\u00e4iksema protsendi ,kuid antud k\u00fcsimusega ei saa tegelda EJS vaid selleks on vastavalt seadusega m\u00e4\u00e4ratud Keskkonnainspektsioon.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

V\u00f5ttes aluseks eelpool toodud statistilised andmed USO aruannetes oleme seisukohal ,et hunte on tegelikusest esitatud andmetest rohkem ,min 4 karja ja v\u00f5iks k\u00fcttida viljandimaal min. 6 hunti ,mis ei v\u00e4henda hundi asurkonda ,k\u00fcll aga aitab v\u00e4hendada kahjustuste hulka lambakasvatajatele ning hoiab kokku riigi poolt kahjudeks v\u00e4ljamakstavat summat.Emahuntide ja alfaisase hundi k\u00fcttimine keelatud.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Jahimeeste hinnangul on kari 1+8 isendiga kagu- Viljandimaal (osaliselt ka Valgamaal) ja teine kari edela Viljandimaal ,keda n\u00e4hti eelmisel n\u00e4dalal 4 looma + 2 \u00fcksikut. Uso aruande j\u00e4rgi elab ka 2 karja Soomaal . Lembitu JS ja Kolga -Jaani loenduskaardid 2014 n\u00e4itavad ,et ka seal kandis liikus hundikari 5-6 isendit. 2013 aastal tekkis kari ,kus emahunt okt. 2013 murdis 5 kutsikaga oina ja 2014 loenduskaart n\u00e4itab ,et hunt on ka juba tihe k\u00fclaline Lembitu JS maadel ,mis aga ei ole tavaline.ka ,,Eesti jahimehes ” avaldatud artikkel selgitab .et Lembitu ja S\u00fcrgavere maadele on asustanud ennast kaelustatud \u00fcksik hunt.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Vastavalt USO 2015 aruande j\u00e4rgi ,hundi detailne k\u00fcttimissoovitus esitatakse k\u00e4easoleva aruande lisana s\u00fcgisel enne jahihooaja algust,seda aga jahindusn\u00f5ukogule esitatud lisaandmetena ei ole ja sellest l\u00e4htuvalt ei tea me v\u00e4rskeid soovitusandmeid. piirkondade m\u00e4\u00e4ramiseks vajaksime neid andmeid ja samuti ,ka andmeid,kes on esitanud hundi ja ilvese vaatluskaardid.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Viljandimaa jahimeeste nimel<\/b><\/span><\/span><\/p>\n

Priit Vahtram\u00e4e<\/b><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

Veljo Kask<\/b><\/span><\/span><\/p>\n

Viljar T\u00fcrner 19.10 .2015<\/b><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n

\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jahindusn\u00f5ukogule Viljandimaa Jahimeeste ettepanek hundi k\u00fcttimiseks Vastavalt jahiseaduse paragrahv \u00a7 22.\u00a0Jahiulukite k\u00fcttimismaht ja -struktuur, teostab punktile \u00a0(2) Pruunkaru, hundi, ilvese ja hallh\u00fclge k\u00fcttimismahu kehtestab igal jahiaastal Keskkonnaamet, l\u00e4htudes k\u00e4esoleva seaduse \u00a7\u00a021 l\u00f5ikes\u00a04 nimetatud aruandest ning jahindusn\u00f5ukogu ettepanekust. V\u00f5ttes arvesse USO poolt esitatud igaaastase ulukiasurkondade seisund ja k\u00fcttimissoovituse aruandeid alates 2008 aastast ja selle alusel koostatud […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[5],"tags":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3874"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=3874"}],"version-history":[{"count":2,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3874\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3892,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/3874\/revisions\/3892"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=3874"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=3874"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=3874"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}