Foto: Elmo Riig \/ Sakala<\/p><\/div>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Keskkonnaamet teatab, et viimasel ajal kostnud v\u00e4ited, nagu oleks keskkonnaamet j\u00e4tnud abitud loomad unarusse, on eba\u00f5iged.<\/p>\n

Tegelikkuses on keskkonnaamet kaasanud loomade abistamisse \u00fcha enam veterinaararste erakliinikutest ja maa\u00fclikoolist, et pakkuda abivajavatele metsloomadele parimat v\u00f5imalikku abi.<\/p>\n

Iga looma abistamine algab tema seisundi hindamisest – kas loom vajab abi, millised on tema vigastused ja v\u00f5imalikud t\u00f5ved. Alles seej\u00e4rel saab plaanida edasisi samme.<\/p>\n

Keskkonnaameti n\u00f5uniku Teet Koitj\u00e4rve s\u00f5nul peab metsloomade ellu sekkumine olema v\u00e4ga l\u00e4bim\u00f5eldud. Sageli on metslooma seisundit ja olukorda keeruline hinnata. Kandes \u00fcle oma emotsioone ja tundeid loomadele, v\u00f5ime tihtipeale valesid otsuseid vastu v\u00f5tta. Seet\u00f5ttu ongi t\u00e4htis, et otsuse langetaks kogenud veterinaararst, kes oskab hinnata looma olukorda.<\/p>\n

Keskkonnaameti \u00fclesandeks on koost\u00f6\u00f6partnerite tegevuse koordineerimine, metsloomade h\u00e4ttasattumise p\u00f5hjuste v\u00e4ljaselgitamine ning riiklik ennetust\u00f6\u00f6. Keskkonnaamet s\u00f5lmis Eesti Maa\u00fclikooli ja Eesti Looduse Fondiga koost\u00f6\u00f6lepingu, mis sisaldab loomade esmase raviteenuse osutamist, ning vigastatud loomadega seotud praktilisi tegevusi teevad isikud, kel on selleks \u00f5igus ja p\u00e4devus. Vajaduse korral tehakse looma j\u00e4relravi ka Nigula metsloomade taastuskeskuses.<\/p>\n

Keskkonnaameti t\u00f6\u00f6tajate igap\u00e4evaste tegevuste hulka kuulub erinevate loomadega seotud v\u00e4ljakutsetele reageerimine. 2015. aastal tegi keskkonnaamet h\u00e4ttasattunud loomade abistamiseks 438 v\u00e4ljas\u00f5itu. Keskkonnaameti loomade rehabilitatsiooni spetsialist annab ka telefonikonsultatsioone loomade heaolu p\u00e4rast muretsevatele inimestele, mullu andis spetsialist n\u00f5u 354 helistajale. Lisaks vastavad murelike kodanike k\u00fcsimustele teised ameti t\u00f6\u00f6tajad, nii et abi saanud inimeste hulk on kindlasti suurem.<\/p>\n

Keskkonnaamet abistab p\u00e4\u00e4steametit suurulukitega toimetulemisel ning sedagi tehakse koost\u00f6\u00f6s maakondlike veterinaarkeskustega ja ka v\u00e4ljaspool ametlikku t\u00f6\u00f6aega. Kindlasti on h\u00e4ttasattunud loomade aitamises suur abi ka omavalitsustest ja jahiseltsidest, kellele kuulub siinkohal keskkonnaameti t\u00e4nu.<\/p>\n

Amet tuletab meelde, et terved ja ka noored loomad ning linnud ei vaja inimeste sekkumist. Oluline on, et h\u00e4ttasattunud metsloomad suudaksid p\u00e4rast abi saamist toime tulla oma loomulikus keskkonnas ning meie liigirikas elusloodus s\u00e4iliks ennek\u00f5ike looduses, mitte vaid puurides ja aedikutes.<\/p>\n

Ilmselgelt vigastatud metslooma v\u00f5i -lindu m\u00e4rgates tuleb sellest teatada keskkonnainspektsiooni valvenumbril 1313, kust edastatakse info spetsialistile, kes hindab olukorda ja otsustab edasise tegevuse \u00fcle. Linnas liikuvast suurest metsloomast (p\u00f5der, metssiga, karu, hunt, punahirv v\u00f5i metskits) v\u00f5i maanteel hukkunud suurulukist tuleb samuti teada anda valvetelefonil 1313.<\/p>\n