![\"50](\"http:\/\/www.vjl.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/03\/50-aastat.jpg\")
<\/a><\/p>\n<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
Kuigi EJS kooseisu astus Viljandi Jahindusklubi 1967 aastal , said Viljandimaa jahimehed juba 1961 aastal esimesed 10 p\u00f5dra laskmise eriluba.<\/strong><\/p>\n 1967<\/strong><\/p>\n See aasta kujunes Vabariigi jahinduses murranguliseks. Vabariigi valitsuse otsusega moodustati Eesti Jahimeeste Selts, mille koosseisu l\u00e4ksid k\u00f5ik jahindus\u00fcksused. Seoses VS\u00dc \u201eKalevi\u201d Jahindusklubi likvideerimisega ja jahindustegevuse arenguga maakonnas otsustati 26 m\u00e4rtsil 1967 aastal toimunud konverentsil moodustada EJS-i Viljandi Jahindusklubi, mille koosseisu kuulus 66 jahisektsiooni. Tagamaks sektsioonide eluj\u00f5ulisus s\u00e4testati v\u00e4hemalt 20 liiget iga sektsiooni kohta, mis tingiski v\u00e4iksemate sektsioonide liitmise.<\/p>\n Aasta jooksul k\u00fctiti kokku 54 p\u00f5tra, 13 metssiga, 48 sokku ja kitse. P\u00f5hisaagi moodustasid v\u00e4ikekiskjad ja ulukid.<\/p>\n 1968<\/strong><\/p>\n Aasta algul oli klubil 1569 liiget. Klubi sai ruumid Kaalu t\u00e4navale, kuhu koliti peale ulatuslikku remonti ja \u00fcmber ehitust. J\u00e4tkus jahisektsioonide liitmine. Linnasektsioonid kinnitati maasektsioonide juurde. Kinnitati peotehniliste t\u00f6\u00f6de ja jahirajatiste plaan. Suuremat t\u00e4helepanu kohustati p\u00f6\u00f6rama kiskjate laskmisele ja hulkuvate koerte arvukuse piiramisele.<\/p>\n 1968 aastal k\u00fctit 48 p\u00f5tra, 22 metssiga, 27 metskitse jne.<\/p>\n Vabariiklikus v\u00f5istluses oli klubi 10 kohal. Parim sektsioon Karula saavutas vabariigis kokkuv\u00f5tteks 5 koha.<\/p>\n 1969<\/strong><\/p>\n Aasta algul oli klubil 1519 liiget, see arv langes aasta l\u00f5ppus 1452-le kuna likvideeriti kolm jahisektsiooni ja liideti kuus. Samal aastal asutati seoses t\u00f6\u00f6mahu suurenemisega jahindusarendaja koht.<\/p>\n Sellel aastal loendati 542 p\u00f5tra, 243 metssiga, 1919 metskitse ja arvukalt v\u00e4ikeulukeid. Laienes marutaud, mille t\u00f5ttu kavandati meetmeid (kaasaarvatud preemiate maksmine) rebaste, k\u00e4hrikute, koerte ja kasside arvu piiramiseks. Kehtestati veel ajutised jahipiirkonnad (kokku 11).<\/p>\n Karistati 6 jahisektsiooni ebaregulaarsete lisat\u00f6\u00f6de korraldamise t\u00f5ttu jahi keeluga.<\/p>\n Samas suurenes tervikuna ulukite arv ja k\u00fcttimine. Moodustati isegi kuus metssigade k\u00fcttimise brigaadi. Suurenes oluliselt lisas\u00f6\u00f6tade varumine. Kontroll pandi jahisektsioonidele vastastikkuse p\u00f5him\u00f5ttel. Edusammude t\u00f5ttu saavutas Viljandi klubi 5 koha vabariiklikus arvestuses, parimateks jahimeesteks olid P.Arak, A.Ant ja M.Liias.<\/p>\n Kuid enne seda kui moodustati Viljandimaa Jahindusklubi EJS kooseisus olid jahimehed juba ammu enne seda teinud v\u00e4gitegusid ja olemas VS\u00dc ,,Kalevi” jahindusklubide kooseisus.<\/p>\n Asutamise momendil oli klubil 669 liiget. Loenduse andmetel elas klubi jahimaadel 157 p\u00f5tra, 409 metskitse, 10 ilvest, 270 rebast, 158 k\u00e4hrikkoera, 3200 j\u00e4nest jne. Klubil oli 9 sektsiooni. Klubi sai 1961 aastal 10 p\u00f5dra laskmise eriluba. Peale selle k\u00fctiti hulgaliselt teisi ulukeid. Sektsioonide vahelises v\u00f5istluses tulid esikohale T\u00e4nassilma, Mustla ja Suure \u2013 Jaani sektsioon. Esimene Kalevi vabariiklik kokkutulek toimus M\u00c4KSAL, kust v\u00f5eti ka aktiivselt osa.<\/p>\n VS\u00dc \u201eKalevi\u201d jahindusklubide IV vabariiklik kokkutulek viidi l\u00e4bi Viljandis. Lisaks laagrile ja jahindusalastele v\u00f5istlustele toimusid kultuurialased \u00fcritused lauluv\u00e4ljakul. V\u00f5itjaks osutus Tallinna Jahindusklubi minimaalse edumaaga Viljandimaa ees. Kolmandaks platseerus Tartu, kes enamjaolt oli v\u00f5itja v\u00f5i v\u00e4hemasti paremate hulgas.<\/p>\n Uudse \u00fcritusena korraldati ka esimene Vabariiklik jahitrofeede n\u00e4itus, kus oli v\u00e4ljas enim p\u00f5dra ja soku sarvi.<\/p>\n Laskeala arendamiseks valmis K\u00f6sti orus tolle aja kohta ajakohane lasketiir, mida aktiivselt kasutati. Sellega seoses paranes oluliselt laskemeisterlikkus.<\/p>\n