Keskkonnaamet <\/strong>annab teada<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n Karjavalvekoer Lembo Karula rahvuspargis t\u00f6\u00f6l.<\/em> Pildistas Mats Meriste.<\/p>\n <\/p>\n Suurkiskjate tekitatud kahjustusi nii mesinikele ja karjakasvatajatele aitab oluliselt v\u00e4hendada ja \u00e4ra hoida m\u00f5istlik ennetustegevus. Kestval meekorje ja karjatushooajal tuleb kahjustusi ennetavatele meetmetele p\u00f6\u00f6rata pidevalt t\u00e4helepanu.<\/strong><\/p>\n Kevadest s\u00fcgiseni kestev meekorje ja kariloomade karjatushooaeg langeb kokku meie suurkiskjate j\u00e4relkasvu kasvatamise aja ja aktiivse toitumisperioodiga. Eestis laialt levinud suurkiskjatele (pruunkaru, hunt, ilves) ning meie faunale viimastel aastatel lisandunud \u0161aakalile on saakloomade murdmine valdavaks ja loomulikuks toitumistavaks. Sellise eluviisi juures ristuvad sageli kiskjate ning mesinike ja karjakasvatajate huvid.<\/p>\n K\u00e4esoleval suvel on esinenud \u00fcle Eesti kariloomade (lammaste, veiste) murdmisi ning karude poolt mesilate r\u00fc\u00fcstamisi. \u201eMeie suurkiskjad on territoriaalsed, nutikad ja j\u00e4rjekindlad loomad. Korra juba karu poolt avastatud mesitarude r\u00fc\u00fcstamised ja hundi poolt lammaste murdmised hakkavad sageli v\u00e4heste kaitsemeetmete t\u00f5ttu samas kohas korduma ning kahjustused v\u00f5ivad kasvada v\u00e4ga suureks. Sellise konflikti lahendamise v\u00f5ti on mesiniku ja kariloomade omaniku k\u00e4es,\u201d \u00fctles T\u00f5nu Talvi, Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist.<\/p>\n Keskkonnaamet soovitab mesinikel v\u00f5tta kasutusele abin\u00f5ud karude tekitatavate kahjustuste ennetamiseks. Parim viis on \u00fcmbritseda mesitarud korralikult paigaldatud ja t\u00f6\u00f6tava elektrikarjusega. Lisaks v\u00f5ib mesitarude kaitseks elektrikarjust kombineerida tugeva ja v\u00e4hemalt 1,5 meetri k\u00f5rguse v\u00f5rkaiaga, samuti v\u00f5ib kasutada visuaalseid, akustilisi ja karude jaoks ebameeldiva l\u00f5hnaga peleteid. Kariloomasid aitab kiskjakahjude eest kaitsta lisaks korralikult paigaldatud kiskjat\u00f5rjeaiale ka karjakoerte kasutamine.<\/p>\n Keskkonnaamet h\u00fcvitab suurkiskjate tekitatud kahjustused mesinikele ja karjakasvatajatele, selleks tuleb p\u00e4rast kahjustuse avastamist sellest koheselt teavitada Keskkonnaametit. Samuti h\u00fcvitatakse asjakohased kulutused, mis on tehtud r\u00fcnnakute v\u00e4ltimiseks. T\u00e4psemalt saab kiskjakahjude ennetamise kohta lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.<\/a><\/p>\n K\u00e4sil oleval karujahi hooajal peavad jahimehed oma t\u00e4helepanu suunama mesilate kahjustuskohtade \u00fcmbruses tegutsevate nuhtlusisendite k\u00fcttimisele. Hundi nuhtlusisendite k\u00fcttimiseks on Saaremaal v\u00e4lja antud eriluba.<\/p>\n Lisainfo:<\/p>\n T\u00f5nu Talvi, Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist<\/p>\n![\"Karjavalvekoer](\"http:\/\/www.looduskalender.ee\/n\/sites\/default\/files\/2017-08\/Karjavalvekoer.jpg\")
<\/a><\/div>\n<\/div>\n