P\u00fchap\u00e4eval, 1. oktoobril algab uluks\u00f5ralistele peetav ajujahihooaeg, mis suurendab tunduvalt metsloomade liikuvust. Eesti Jahimeeste Selts kutsub seet\u00f5ttu inimesi \u00fcles t\u00e4helepanelikkusele metsas ja asulav\u00e4listel teedel liikudes.<\/strong><\/p>\n

\u201eKoertega peetava ajujahi ajal on metsloomad tavap\u00e4rasest liikuvamad,\u201c \u00fctles EJSi president Margus Puust. \u201eSamuti sageneb nende ilmumine s\u00f5iduteedele ja seda eriti n\u00e4dalavahetustel, mil ajujahid toimuvad. Seet\u00f5ttu kutsume liiklejaid suuremale t\u00e4helepanelikkusele. Lisaks tasub meeles pidada, et t\u00e4iskasvanud p\u00f5der kaalub kuni 500 kilo ja kokkup\u00f5rge temaga v\u00f5ib olla m\u00f5lemale poolele v\u00e4ga t\u00f5siste tagaj\u00e4rgedega,\u201c lisas Puust.<\/p>\n

Keskkonnaagentuuri spetsialistide soovitusel tuleks k\u00e4esoleval jahihooajal k\u00fcttida Eestis 7430 p\u00f5tra, 2130 punahirve ja 19 700 metskitse. Tulenevalt riikliku taudit\u00f5rje komisjoni otsusest tuleb 2017. jahiaasta l\u00f5puks metssea asustustihedus langetada tasemele maksimaalselt 1,5 isendit\/1000 ha kohta, mis t\u00e4hendab 7550 metssea k\u00fcttimist.<\/p>\n

\u201eS\u00fcgisene ajujahihooaeg on olnud jahimeestel pikaajaline traditsioon, mille eesm\u00e4rk on tagada uluks\u00f5raliste kokkulepitud optimaalne arvukus\u201c, selgitas EJSi tegevjuht T\u00f5nis Korts. \u201eMadalam arvukus aitab v\u00e4hendada nii ulukikahjusid kui nendega seotud \u00f5nnetusi teedel\u201c, kommenteeris tegevjuht.<\/p>\n

L\u00f5plikud k\u00fcttimismahud lepitakse kokku maakondlikes jahindusn\u00f5ukogudes, kus on esindatud riik, RMK, maaomanikud ja jahimehed. Jahieeskirja j\u00e4rgi kestab ajujaht p\u00f5drale 15. detsembrini, metskitsele 31. detsembrini, punahirvele 31. jaanuarini ja metsseale jahikoeraga 31. m\u00e4rtsini.<\/p>\n

5 n\u00f5uannet ohutuks liiklemiseks ajujahi ajal:<\/strong><\/p>\n