![\"\"](\"http:\/\/www.ejs.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/03\/Metssiga.-Foto-Aimar-Rakko-640x427.jpg\" "\\"Metssiga.")
Lisaks k\u00fctitud isenditele l\u00e4ksid \u00fcleriigilise k\u00fcttimiskohustuse (7557 isendit) t\u00e4itmisel arvesse ka k\u00f5ik jahimaalt leitud surnud v\u00f5i hukatud katkukahtlusega metssead, mis teeb l\u00f5plikuks k\u00fcttimismahu t\u00e4itmiseks 7869 isendit.<\/strong><\/p>\n Juba kolmandat aastat m\u00e4\u00e4rati sigade Aafrika katku leviku t\u00f5kestamiseks tavap\u00e4rasest suuremad metssigade k\u00fcttimismahud. Jahimehed teadvustasid olukorra t\u00f5sidust ning k\u00fcttisid m\u00f6\u00f6dunud jahihooajal 7584 isendit. Lisaks hukati 39 katku kahtlusega isendit ja surnuna leiti 246.<\/p>\n <\/p>\n Maakondlikud jahindusn\u00f5ukogud ja m\u00f5nedes maakondades ka Keskkonnaamet kehtestasid k\u00fcttimismahud l\u00e4htudes Keskkonnaagentuuri ettepanekust, mis oli ajendatud eesm\u00e4rgist viia metssea arvukus t\u00e4navuse jahiaasta l\u00f5puks asustustiheduseni maksimaalselt 1,5 isendit 1000 ha jahimaa kohta. Suurimad k\u00fcttimismahud olid sel hooajal Hiiu-, L\u00e4\u00e4ne- ja Saaremaal, kus hoolimata suurenenud k\u00fcttimissurvest ja seakatku levikust (v.a Hiiumaa) oli sigade arvukus m\u00f6\u00f6dunud jahiaasta l\u00f5ppedes j\u00e4tkuvalt k\u00f5rge.<\/p>\n \u201eKui v\u00f5rrelda maakondade k\u00fcttimistulemusi kahe viimase jahihooaja vahel, siis on erinevused kohati m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed: L\u00e4\u00e4ne-Virumaal on metssigade k\u00fcttimine sel jahihooajal sigade Aafrika katku laastamist\u00f6\u00f6 t\u00f5ttu langenud v\u00f5rreldes mulluse hooajaga seitse korda. Samal p\u00f5hjusel on metssigade k\u00fcttimine v\u00e4henenud 2-5 korda ka Harju-, Ida-Viru-, L\u00e4\u00e4ne-, P\u00e4rnu-, Rapla- ja Saaremaal. Etteantud k\u00fcttimismahust rohkem k\u00fctiti sel hooajal metssigu J\u00e4rva-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja V\u00f5rumaal, kus katk alustas oma laastamist\u00f6\u00f6d k\u00f5ige varem, ent praegune k\u00fcttimismahu oodatust suurem t\u00e4itmine viitab sealsele metssigade populatsiooni taastumisele. V\u00e4ltimaks uusi haiguspuhanguid tuleb neis maakondades metssigade k\u00fcttimismahte varasemaga v\u00f5rreldes suurendada, et loodusest haigus v\u00e4lja t\u00f5rjuda,\u201c selgitas Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku b\u00fcroo juhataja Aimar Rakko<\/strong> viimaste jahihooaegade k\u00fcttimistulemuste tausta.<\/p>\n K\u00f5ige madalam oli k\u00fcttimiskohustuse t\u00e4itmise protsent Raplamaal (51%) ja k\u00f5rgeim V\u00f5rumaal (262%). Metssigu k\u00fctiti intensiivselt ka Hiiumaal, kuhu seakatk ei ole veel j\u00f5udnud.<\/p>\n Jahipiirkondade k\u00fcttimismahtude t\u00e4itmist anal\u00fc\u00fcsivad mais kogunevad jahindusn\u00f5ukogud, kelle p\u00e4devusse kuulub ka ettepaneku tegemine Keskkonnaametile k\u00fcttimismahu m\u00f5juva p\u00f5hjuseta t\u00e4itmata j\u00e4tnud jahipiirkondadelt kasutus\u00f5iguse loa \u00e4rav\u00f5tmiseks.<\/p>\n Seakatku leviku seiskamiseks v\u00f5i selle kiiruse oluliseks pidurdamiseks soovitakse viia metssigade arvukus kogu Eestis 28. veebruariks 2019 asustustiheduseni maksimaalselt 1 isend 1000 ha jahimaa kohta. P\u00e4rast Keskkonnaagentuuri metssigade loendus-, k\u00fcttimis- ja seireandmete kokkuv\u00f5tmist otsustatakse, kui palju konkreetselt tuleb maakonniti veel sigu k\u00fcttida, et saavutada soovitud asustustihedus.<\/p>\n K\u00fcttimismahtude t\u00e4itmise j\u00e4lgimist ja jahimeestele pandava \u00fclesande ajakohastamist teostab Keskkonnaamet koost\u00f6\u00f6s Keskkonnaagentuuri, Keskkonnainspektsiooni ning Veterinaar- ja Toiduametiga. Metssigade k\u00fcttimisandmete aruanded avaldatakse igakuiselt\u00a0 Keskkonnaameti kodulehel<\/a>.<\/p>\n![\"\"](\"http:\/\/www.ejs.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/03\/metssigade-k\u00fcttimine-17-18.png\")
<\/a>