![\"\"](\"http:\/\/www.ejs.ee\/wp-content\/uploads\/2018\/05\/mesila.jpg\" "\\"mesila\\"")
<\/a>Keskkonnaamet h\u00fcvitas 2017. aastal suurkiskjate poolt karjakasvatajatele ja mesinikele tekitatud kahjud 249 573 euro ulatuses. Korralikel ennetusmeetmetel on kahjude \u00e4rahoidmisel v\u00e4ga suur roll.<\/strong><\/p>\n Eesti looduse loomulik osa on heas seisus suurkiskjate asurkonnad. Samav\u00e4\u00e4rselt loovad meie maastikus ja majanduses olulist lisav\u00e4\u00e4rtust traditsioone j\u00e4rgiv loomakasvatus ja mesindus. Igasuguse p\u00f5llumajandustegevuse juures tuleb arvestada, et metsloomad p\u00fc\u00fcavad v\u00e4hese vaeva ja riskiga oma toidu k\u00e4tte saada ning inimese vara kasutamine tuleb neile v\u00f5imalikult keeruliseks teha.<\/p>\n <\/p>\n \u201eKiskjakahjude esinemiskohad osutavad meile, kus asuvad suurkiskjatele sobivad elupaigad ning kergesti k\u00e4ttesaadavad kariloomad v\u00f5i mesitarud. Eesti metsades on kiskjate looduslike saakloomade \u2013 p\u00f5dra, punahirve ja metskitse \u2013 populatsioonid v\u00e4ga heas seisundis, seega toitu peaks suurkiskjatele piisama. Seakatku tagaj\u00e4rjel metssigade arvukuse olulise v\u00e4henemise ja suurkiskjate kiskluskoormuse muutuste vahel ei ole seni ilmnenud t\u00f5endusp\u00f5hist seost,\u201c\u00a0 \u00fctles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist T\u00f5nu Talvi<\/strong>.<\/p>\n Eesti loomakasvatuses peetakse ligi 100 000 lammast ning hunt murrab neist 0,6-1,1%. Palju suurem arv lambaid hukkub olmetraumade, haiguste ja \u00f5nnetuste tagaj\u00e4rjel.<\/p>\n Kiskjakahjude riski saab iga loomaomanik v\u00e4hendada erinevate t\u00f5husate ennetusmeetmetega. Keskkonnaamet h\u00fcvitab 50% ulatuses kulutused, mis on tehtud looma tekitatud kahjustuste ennetamiseks rakendatud abin\u00f5udele. 2017. a esitasid 59 karjakasvatajat ja mesinikku taotluse suurkiskjate kahjustuste ennetusmeetmete rakendamise h\u00fcvitamiseks ning nende tehtud kulutused h\u00fcvitati 69 649 euro ulatuses. Kiskjar\u00fcnnetega tekitatud kahjustuste vastasteks ennetusmeetmeteks on karjamaid ja mesilaid piiravad elektritarad, samuti h\u00fcvitatakse osaliselt karjavalvekoerte soetamiskulud.<\/p>\n \u201eHoolsalt paigaldatud ja pingestatud elektrikarjus ning karjamaal t\u00f6\u00f6tavad karjavalvekoerad tagavad loomakasvatajale pea t\u00e4ieliku turvalisuse. Eestis on juba paark\u00fcmmend lambakasvatajat, kes selliselt rakendatud ennetusmeetmetega on kindlustanud oma lambakarja kaitse. Korralik ja t\u00f6\u00f6tav elektrikarjus hoiab ka karu mesitarudest eemal,\u201c \u00fctles Talvi.<\/p>\n Looduskaitseseadusest ja Euroopa Liidu regulatsioonidest l\u00e4htudes h\u00fcvitatakse p\u00f5llumajandustoodete esmatootjatele pruunkaru, hundi ja ilvese tekitatud kahjud ning kahjustuste ennetamiseks rakendatud abin\u00f5udele tehtud kulutused. Suurkiskjate tekitatud kahju h\u00fcvitatakse t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral, kahjusaaja kanda j\u00e4\u00e4b seaduses etten\u00e4htud omavastutuse osa 64-128 eurot aasta kahjude kohta.<\/p>\n 2017. a laekus Keskkonnaametile suurkiskjate tekitatud kahjude h\u00fcvitamiseks 320 taotlust 209-lt erinevalt kahjusaajalt. Amet h\u00fcvitas kahjusid 249 573 euro ulatuses. Mullu murdsid hundid Eestis 1121 lammast, kusjuures 35% murdmistest toimus 3 kasvataja juures, kes polnud ennetusmeetmeid rakendanud. Lisaks murdsid hundid ka m\u00f5ned kodukitsed, veised, koerad ja poni. Pruunkarud r\u00fc\u00fcstasid 2017. a 323 mesitaru, lisaks murti karude poolt ka m\u00f5ned veised ja lambad ning l\u00f5huti \u00fcle 550 silorulli.<\/p>\n