<\/div>\n
Metsloomade k\u00e4itumine on ettearvamatu ja nende reaktsioonid ei pruugi meile olla loogilised. \u201cKahjuks metsloomad ei saa aru s\u00f5iduteede loogikast ega reeglitest. Teed on tekkinud nende koju ja nende radadele. Samuti ei m\u00f5ista nad m\u00f5\u00f5ta autode s\u00f5idukiirust, sest nende jaoks on tegu ebaloogilise n\u00e4htusega,\u201d kommenteerib Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Geit Karurahu<\/strong>. Seet\u00f5ttu tasub metsavaheteedel liigeldes olla veelgi t\u00e4helepanelikum ja arvestada ulukite eest hoiatavate m\u00e4rkidega. \u201cKindlasti ei tohi metslooma n\u00e4hes lasta signaali, see v\u00f5ib looma ehmatada ja p\u00f5hjustada ohtliku olukorra. Ulukit m\u00e4rgates tasub v\u00f5tta hoog maha v\u00f5i sujuvalt pidurdada. Looma teelt v\u00f5i tee \u00e4\u00e4rest \u00e4ra ajamiseks v\u00f5ib h\u00e4maral ajal vilgutada tulesid,\u201d lisab Karurahu.<\/p>\n5 n\u00f5uannet ohutuks liiklemiseks:<\/strong><\/p>\n\n- \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0Ole eriti t\u00e4helepanelik p\u00e4ikeset\u00f5usu ja -loojangu eel, mil metsloomadel on loomup\u00e4raselt k\u00f5rgem aktiivsus. Ettevaatlik tuleks olla n\u00e4dalavahetusel piirkondades, kus v\u00f5ib jaht toimuda. Paljudes jahiseltsides on kasutusel m\u00e4rk \u201eEttevaatust, jaht!\u201d, mis annab inimestele m\u00e4rku jahi toimumise kohta.<\/li>\n
- \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub s\u00f5ita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks s\u00f5iduki kiirust turvaliselt v\u00e4hendada v\u00f5i peatuda. Kui ulukid \u00fcletavad teed, siis s\u00f5idukijuhil tuleks peatudes l\u00fclitada sisse ohutuled, et anda m\u00e4rku kaasliiklejatele.<\/li>\n
- \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0Uuesti tasub liikuma hakata alles siis, kui metsloom on p\u00e4rast tee \u00fcletamist taas metsa sisenenud. Metsloom v\u00f5ib k\u00e4ituda ettearvamatult ja uuesti tuldud teed tagasi liikuda. Samuti tuleb alati arvestada, et ta ei pruugi olla \u00fcksi ja m\u00f5ne aja p\u00e4rast v\u00f5ib ilmuda teine, kolmas jne.<\/li>\n
- \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0Kui kokkup\u00f5rge on toimunud, tuleb helistada Keskkonnainfo l\u00fchinumbril 1313, kes juhtumiga edasi tegeleb.<\/li>\n
- \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0Ajujahi k\u00fctiliini (reas seisvad jahimehed) ei paigutata aktiivselt kasutatavatele teedele. Metsas liikudes ja k\u00fctiliini kohates tuleks esimesel v\u00f5imalusel vaikselt eemalduda.<\/li>\n<\/ol>\n
K\u00fcttimismahud lepitakse kokku maakondlikes jahindusn\u00f5ukogudes, kus on esindatud riik, RMK, maaomanikud ja jahimehed. Alanud jahihooaeg kestab p\u00f5tradele kuni 15. detsembrini, hirvedele kuni jaanuari l\u00f5puni ja metssigadele jahikoeraga 31. m\u00e4rtsini. Jooksuaeg kestab hirvlastel augusti algusest kuni oktoobri alguseni.<\/p>\n
\nEesti Jahimeeste Selts <\/strong>on 1967. aastal asutatud Eesti Vabariigis jahindusega tegelevate ja jahindusest huvitatud vabatahtlikult liitunud juriidiliste isikute \u00fchendus. Seltsi eesm\u00e4rgiks on oma liikmete huvide ja \u00f5iguste esindamine jahindusalases tegevuses ning riigile aktiivseks partneriks olles ning suuremat osa Eesti jahimehi koondades oma liikmete \u00fchistegevuse kaudu loodusts\u00e4\u00e4stva ning rekreatsiooniv\u00f5imalusi pakkuva jahipidamise ja jahindusalase koolituse korraldamine ning jahinduskultuuri arendamine.<\/p>\nEesti Loomakaitse Selts<\/strong> on 2000. aasta kevadest tegutsev loomas\u00f5pru \u00fchendav mittetulundus\u00fching, mille missiooniks on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade v\u00e4\u00e4rkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning \u00f5igusloomes osalemise ja loomakaitsealase j\u00e4relevalve teel.<\/p>\nAllikas:www.ejs.ee<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Foto: Kaarel Roht Eesti Loomakaitse Selts ja Eesti Jahimeeste Selts kutsuvad inimesi \u00fcles olema t\u00e4helepanelikud ja arvestama metsloomadega. Alanud on hirvlaste jooksu- ja jahihooaeg. \u201eP\u00f5tradel ja punahirvedel on jooksuaeg s\u00fcgisel, seet\u00f5ttu v\u00f5ivad nad s\u00f5iduteele sattuda tavap\u00e4rasest sagedamini,\u201c selgitas EJSi tegevjuht T\u00f5nis Korts. \u201eLiiklejatel tasub sellega arvestada ja j\u00e4lgida oma s\u00f5idukiirust. Eriti ettevaatlik tuleks olla metsavahelistel […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[1],"tags":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4506"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4506"}],"version-history":[{"count":1,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4506\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4507,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4506\/revisions\/4507"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4506"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4506"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4506"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
![\"\"](\"http:\/\/www.ejs.ee\/wp-content\/uploads\/2017\/08\/IMG_9587-p\u00f5drad-KR-2.jpg\" "\\"IMG_9587-p\u00f5drad-KR-2\\"")
<\/a>