Jahimeeste seltsi juht T\u00f5nis Korts t\u00f5deb, et kaastunne on t\u00e4iesti inimlik, aga paraku ei tule iga kord teadmised j\u00e4rele. Aitama peab v\u00e4ga ettevaatlikult, et mitte teadmatusest hoopis kurja teha.
\nV\u00f5tame v\u00f5i sel talvel sagedased kurtmised, et inimesed panevad lindude toidumajadesse s\u00f6\u00f6ki, mis pisikesi tiivulisi kohale meelitab, aga siis tuleb \u201epaha suur lind\u201d, kes v\u00e4iksed \u00e4ra s\u00f6\u00f6b.
\n\u201eSee ongi elu,\u201d kostab kommentaariks Korts. \u201eKui paned kuhugi toitu, siis tuleb sinna s\u00f6\u00f6ma \u00fcks liik, mis on omakorda toiduahelas kellegi teise toit.\u201d<\/p>\n

\u201eKui paned kuhugi toitu, siis tuleb sinna s\u00f6\u00f6ma \u00fcks liik, mis on omakorda toiduahelas kellegi teise toit.\u201d
\nSeega oleks enne aitama asumist m\u00f5istlik m\u00f5ne spetsialistiga n\u00f5u pidada.<\/p>\n

<\/p>\n

\u201eLooduses on keerulised ahelad ja sinna sekkuda on ohtlik,\u201d nendib Korts. \u201eEi ole nii, et astud \u00fche sammu ja nii j\u00e4\u00e4bki. Su samm kutsub esile sammude ahela ja v\u00f5id oma n\u00e4iliselt hea teoga vallandada hoopis muud protsessid. Kui t\u00f5esti on soov metsloomi toita, tasub kindlasti konsulteerida \u00f5ppinud inimesega.\u201d<\/p>\n<\/div>\n

Talvel s\u00f6\u00f6vad p\u00f5drad peamiselt oksi ja kuusekoort. Kitsed aga mustika- ja pohlavarsi ning neile on oluline, et nad suudaksid lume sees maapinnale oma magamisaseme teha. Kitsedele ei tee niiv\u00f5rd liiga k\u00fclmakraadid, kuiv\u00f5rd just lumikatte seis. T\u00e4navune talv pole v\u00e4hemalt seni keeruline ja metsloomad saavad h\u00e4sti hakkama.<\/p>\n<\/div>\n

Kui kohev lumi sobib kitsedele h\u00e4sti, siis teine lugu on, kui lumele k\u00f5va koorik peale tuleb. Kui tuleb sula ja p\u00e4rast k\u00fclmetab, v\u00f5ib kitsedel raskeks minna ja n\u00f5rgemad hukkuvad. Seegi on loodusseadus.<\/p>\n<\/div>\n

H\u00e4irekeskus sai jaanuaris korduvalt teateid n\u00e4iliselt abi vajavate metskitsede ja nende koju viimise kohta. Tuleb aga teada, et metsloomade kojuviimine ja vangistuses hoidmine on keelatud.<\/p>\n<\/div>\n

\u201eViimastel aastatel on Eesti metskitseasurkonna arvukus j\u00f5udsalt kasvanud ning inimesed m\u00e4rkavad neid seep\u00e4rast sagedamini. Praegune m\u00f5\u00f5dukas, loodusele v\u00e4ga sobilik talv ei ole midagi ebanormaalset \u2013 metsloomad on selleks igak\u00fclgselt kohastunud,\u201d kinnitab Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist T\u00f5nu Talvi.<\/p>\n<\/div>\n

Metskitsedele on looduslik toit praegu kergesti k\u00e4ttesaadav ning haiguste ja kiskjate l\u00e4bi m\u00f5nede isendite hukkumine on looduslike protsesside loomulik osa. Nagu \u00f6eldud, on looduse toiduahelas k\u00f5ik liigid omavahel loomulikult seotud ja inimesel on m\u00f5istlik sinna v\u00f5imalikult v\u00e4he sekkuda.<\/p>\n<\/div>\n

K\u00fcll aga tuleks igast selgelt abitusse olukorda sattunud, n\u00e4iteks liikluses vigastatud v\u00f5i tiheasulas l\u00f5ksus olevast metsloomast teatada keskkonnainfo l\u00fchinumbril 1313.<\/p>\n

Allikas: maaelu.postimees<\/a><\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/aside>\n<\/div>\n<\/div>\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"