Warning: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /data01/virt12866/domeenid/www.vjl.ee/htdocs/index.php:2) in /data01/virt12866/domeenid/www.vjl.ee/htdocs/wp-includes/rest-api/class-wp-rest-server.php on line 1673

Warning: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /data01/virt12866/domeenid/www.vjl.ee/htdocs/index.php:2) in /data01/virt12866/domeenid/www.vjl.ee/htdocs/wp-includes/rest-api/class-wp-rest-server.php on line 1673

Warning: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /data01/virt12866/domeenid/www.vjl.ee/htdocs/index.php:2) in /data01/virt12866/domeenid/www.vjl.ee/htdocs/wp-includes/rest-api/class-wp-rest-server.php on line 1673

Warning: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /data01/virt12866/domeenid/www.vjl.ee/htdocs/index.php:2) in /data01/virt12866/domeenid/www.vjl.ee/htdocs/wp-includes/rest-api/class-wp-rest-server.php on line 1673

Warning: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /data01/virt12866/domeenid/www.vjl.ee/htdocs/index.php:2) in /data01/virt12866/domeenid/www.vjl.ee/htdocs/wp-includes/rest-api/class-wp-rest-server.php on line 1673

Warning: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /data01/virt12866/domeenid/www.vjl.ee/htdocs/index.php:2) in /data01/virt12866/domeenid/www.vjl.ee/htdocs/wp-includes/rest-api/class-wp-rest-server.php on line 1673

Warning: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /data01/virt12866/domeenid/www.vjl.ee/htdocs/index.php:2) in /data01/virt12866/domeenid/www.vjl.ee/htdocs/wp-includes/rest-api/class-wp-rest-server.php on line 1673

Warning: Cannot modify header information - headers already sent by (output started at /data01/virt12866/domeenid/www.vjl.ee/htdocs/index.php:2) in /data01/virt12866/domeenid/www.vjl.ee/htdocs/wp-includes/rest-api/class-wp-rest-server.php on line 1673
{"id":4572,"date":"2019-04-10T11:33:54","date_gmt":"2019-04-10T08:33:54","guid":{"rendered":"http:\/\/www.vjl.ee\/?p=4572"},"modified":"2019-04-10T11:35:09","modified_gmt":"2019-04-10T08:35:09","slug":"onnetused-metsloomadega-on-saanud-tosiseks-murekohaks","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.vjl.ee\/?p=4572","title":{"rendered":"\u00d5nnetused metsloomadega on saanud t\u00f5siseks murekohaks"},"content":{"rendered":"
\n
\"\"<\/a>
Liiklus\u00f5nnetuses hukkunud metskits. Foto: Tarmo Mikussaar<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n

Jahimeestel on mure \u2012 j\u00e4rjest enam saab meie teedel ulukeid hukka. <\/strong><\/p>\n

1989. aastal kirjutas jahindusteadlane Tiit Randveer P\u00e4\u00e4sukese sarjas ilmunud metskitse raamatus, et viimastel aastatel on teedel hukkunud 170\u2012180 metskitse aastas. T\u00e4na, 30 aastat hiljem t\u00f5deme, et see arv on pea kolmk\u00fcmmend korda suurem. Ilmselgelt on mitte ainult jahimeestel, vaid meil k\u00f5igil p\u00f5hjust muretseda ja h\u00e4irekella l\u00fc\u00fca.<\/p>\n

Just sellest murest ajendatuna hakkasid jahimehed teemat uurima ja P\u00e4rnu jahimees Urmas Salmu on teinud t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rset t\u00f6\u00f6d. 21. m\u00e4rtsil toimunud EJSi liikmesorganisatsiooni juhtide n\u00f5upidamisel tegi ta sellekohase ettekande. Koos Urmasega k\u00e4is seda probleemi tutvustamas ka EJSi tegevjuht T\u00f5nis Korts 25. m\u00e4rtsil Terevisioonis. Vaata seda intervjuud SIIT<\/strong><\/a>. Nende kahe s\u00fcndmuse vahel sattus P\u00e4rnumaal Audrus p\u00f5der \u00f5nnetult silla piirde vahele ja sai raskeid vigastusi ning tuli hukata, vaata SIIT<\/strong><\/a>.<\/p>\n

<\/div>\n

<\/p>\n

EJSi poole p\u00f6\u00f6rdusid inimesed, kes soovisid antud teema koha selgitusi. On arusaadav, et inimesed ei m\u00f5ista alati, mis roll on sellistel juhtudel jahimeestel. Siin peamegi jahimeestena asju selgitama ja k\u00fcsimused lahti r\u00e4\u00e4kima. Audru juhtumi puhul oli tegemist \u00f5nnetusega, kuhu kutsutakse p\u00e4\u00e4steteenistus ja millest informeeritakse Keskkonnainspektsiooni (KKI).<\/p>\n

Jahimeeste \u00fclesanne on jahiseaduse j\u00e4rgi teedelt (ka sild on tee osa) hukkunud<\/strong> suurulukite koristamine. See on meie kohustus, millega j\u00e4rjepidevalt tegeleme. K\u00f5igi Eesti 328 jahipiirkonna kontaktisikute telefoninumbrid on H\u00e4irekeskuses ja on ka avalikud Jahise<\/strong> <\/a>infos\u00fcsteemis.<\/p>\n

Jahimehed ei otsusta liikluses h\u00e4tta sattunud looma \u00fcle<\/strong><\/p>\n

Kui \u00f5nnetuse koht on t\u00e4pselt v\u00e4lja selgitatud, kutsutakse tavaliselt jahimehed, et nad koristaksid hukkunud looma teelt. M\u00f5ningal juhul kutsutakse jahimehed appi, et looma piinad l\u00f5petada.<\/p>\n

Jahimeestel endil ei ole ei \u00f5igust ega kohustust otsustada selle \u00fcle, kas viga saanud loom hukata v\u00f5i mitte.<\/p><\/blockquote>\n

Kui asjaomased ametnikud (P\u00e4\u00e4steamet, KKI, Keskkonnaamet, politsei, veterinaar jms) soovivad konsulteerida jahimeestega kui ekspertidega, siis selleks on jahimehed alati valmis. Otsus tehakse aga alati ametiisikute poolt.<\/p>\n

Antud juhul kutsus jahimehed v\u00e4lja H\u00e4irekeskus. Sealt tuli ka otsus, et kuna loomal on tagumistel jalgadel luumurrud ja vigastatud on ka siseelundid, eriti magu, tuleb looma piinad l\u00f5petada. Jahimeeste roll sellistel juhtudel on tulla appi ja seda tehakse vabatahtlikult, omast ajast oma vahenditega ja tasuta. Kohapeal tegeles koordineerimisega ja otsustamisega s\u00fcndmuskohale kutsutud p\u00e4\u00e4steteenistus.<\/p>\n

Liha pole kasutusk\u00f5lblik<\/strong><\/p>\n

Vahel on linnalegendides seletatud, et jahimehed on huvitatud nendest teede \u00e4\u00e4rsetest hukka saanud loomade laipadest liha saamise eesm\u00e4rgil. T\u00f5de on aga see, et liikluses viga saanud suurulukid utiliseeritakse ja nende liha kasutada ei saa ega tohi. Seoses stressiga, verevalumitega jms on see liha toiduks k\u00f5lbmatu.<\/p>\n

Seega puudub nii jahimeestel kui ka \u00fcksk\u00f5ik kellel huvi viga saanud looma liha saamise eesm\u00e4rgil hukata.<\/p><\/blockquote>\n

Ainuke eesm\u00e4rk sellistel juhtudel on looma heaolu. Juhul, kui tekib vajadus looma piinade l\u00f5petamiseks, v\u00f5tavad p\u00e4devad isikud vastu otsuse ja loom hukatakse. See otsus on kaalutletud ja arvestab alati konkreetset olukorda.<\/p>\n

Kui jahipidamisel kasutatakse kogu saaduse \u00e4ra, siis \u00f5nnetustes hukkunud metsloomade puhul see nii ei ole. \u00dchest k\u00fcljest vaadatuna on tegemist nii uluki elu kui v\u00e4\u00e4rtusliku taastuva loodusressursi raiskamisega. Lisaks on avariid ohtlikud inimeste tervisele ja elule, r\u00e4\u00e4kimata veel majanduslikust kahjust liiklusvahenditele.<\/p>\n

Metsloomadega kokkup\u00f5rkeid saab v\u00e4hendada<\/strong><\/p>\n

Tulenevalt olukorrast on EJS kirja pannud 7 soovitust, mida me k\u00f5ik v\u00f5iksime teha kohe, et liiklusavariide arv oleks v\u00e4iksem. Alati tasub meeles pidada, et me ei ole looduses s\u00f5iduvahendiga liigeldes ainukesed \u2012 ka metsloomadel on \u00f5igus elada ja liikuda. Meie oleme oma teed rajanud nende territooriumile, mitte vastupidi.<\/p>\n

Samuti ei tasu unustada, et \u00f5nnetused juhtuvad asjaolude kokku langemisel. K\u00f5ik saame omalt poolt teha maksimaalse, et \u00f5nnetused ei juhtuks. Kui sedasi talitame, oleme teinud parima, mis antud olukorras v\u00f5imalik on. \u00dcldjuhul peaks sellest \u00f5nnetuse \u00e4rahoidmiseks piisama.<\/p>\n

EJSi 7 n\u00f5uannet, kuidas v\u00e4hendada kokkup\u00f5rke riski metsloomaga:<\/strong><\/p>\n

    \n
  1. Keskendu s\u00f5idule!<\/strong> Kui s\u00f5idad, siis s\u00f5ida! Ole kohal kui s\u00f5idad, \u00e4ra tegele telefoni ega teiste nutiseadmete kasutamisega.<\/li>\n
  2. Vali ohutu kiirus!<\/strong> Vali ilmastiku- ja teeoludele vastav s\u00f5idukiirus. Loomad v\u00f5ivad olla aktiivsed ka vihmase ilmaga, eriti uduvihma ja ka kergema tuisu korral. Kui v\u00e4hendada s\u00f5idukiirust 10 km\/t, siis \u00f5nnetuste arv v\u00e4heneb kuni kolmandiku v\u00f5rra.<\/li>\n
  3. J\u00e4lgi liiklusm\u00e4rki<\/strong> metsloomad teel<\/strong>! Ole eriliselt t\u00e4helepanelik selle m\u00e4rgi piirkonnas ja samuti metsavahel ja p\u00f5ldudel, kus loomad v\u00f5ivad liikuda.<\/li>\n
  4. Ole ettevaatlik pimedas!<\/strong> T\u00e4helepanelik tasub olla nii videvikus kui pimedal ajal, mil loomad on aktiivsemad. Kui m\u00e4rkad silmapaari pimedas, aeglusta ja vajadusel j\u00e4\u00e4 seisma ning l\u00fclita ohutuled sisse.<\/li>\n
  5. Loom on ettearvamatu<\/strong>! Kui loom on teel v\u00f5i tee \u00e4\u00e4res, v\u00f5ta hoog maha ja pane ohutuled peale. \u00c4ra pidurda j\u00e4rsult ega kaota kontrolli s\u00f5idu \u00fcle. S\u00e4ilita k\u00fclma n\u00e4rvi ning proovi v\u00e4ltida suurema ohtu tekkimist liikluses. Esimese looma j\u00e4rel v\u00f5ib teine ja kolmas. Samuti v\u00f5ib teed \u00fcletanud loom viimasel hetkel tagasi p\u00f6\u00f6rata.<\/li>\n
  6. Hoia pikivahet!<\/strong> See peab olema piisav, et v\u00e4ltida olukorda, kus eesoleva auto pidurdades otsa s\u00f5idaks, kui temale peaks loom ette h\u00fcppama.<\/li>\n<\/ol>\n

    Allikas:www.ejs.ee<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Liiklus\u00f5nnetuses hukkunud metskits. Foto: Tarmo Mikussaar Jahimeestel on mure \u2012 j\u00e4rjest enam saab meie teedel ulukeid hukka. 1989. aastal kirjutas jahindusteadlane Tiit Randveer P\u00e4\u00e4sukese sarjas ilmunud metskitse raamatus, et viimastel aastatel on teedel hukkunud 170\u2012180 metskitse aastas. T\u00e4na, 30 aastat hiljem t\u00f5deme, et see arv on pea kolmk\u00fcmmend korda suurem. Ilmselgelt on mitte ainult jahimeestel, […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[5,1],"tags":[],"aioseo_notices":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4572"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4572"}],"version-history":[{"count":3,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4572\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4575,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4572\/revisions\/4575"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4572"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4572"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.vjl.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4572"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}