Vastavalt jahikalendrile algas oktoobriga aju- ja koertega jahi hooaeg. Jahimeestele on see aktiivse s\u00f5raliste k\u00fcttimishooaja algus \u00a0ja seet\u00f5ttu v\u00e4ga oluline.<\/p>\n

S\u00f5ralistest k\u00fctitakse meil \u00a0p\u00f5tru, punahirvi, metssigu ja metskitsi. Metssigu k\u00fcll sigade Aafrika katku t\u00f5ttu v\u00e4hem. Eestis k\u00fctitakse suurulukeid valdavalt seltskonnaga ehk siis \u00fchisjahil. \u00dchisjaht on suur rahvuslik v\u00e4\u00e4rtus, mis \u00fchendab eri rahvusi ja \u00fchiskonnakihte. \u00d6eldakse, et saunas ja jahil on k\u00f5ik v\u00f5rdsed. Loevad vaid jahimehe oskused ja see teebki \u00fchisjahist v\u00e4\u00e4rtuse. Jahimehe praktilisi jahioskusi ei saa osta raha eest, need omandatakse ise ja vanemate kaaslaste abiga, mis omakorda kindlustab p\u00f5lvkondade vahelise seose. \u00dchisjahil on ka v\u00e4hem nii eetilisi kui ka seaduse rikkumisi. See tuleneb suuremast sotsiaalsest vastutusest ja kontrollist.<\/p>\n

Eestis on kehtiv suurulukite majandamise ja hooldamise s\u00fcsteem l\u00e4bi jahipiirkondade, mis antakse riigi poolt valdavalt MT\u00dcdele kasutada. Arvestades, et keskkonnakaitse ja looduskaitse p\u00f5him\u00f5tted muutuvad \u00fcha t\u00e4htsamaks, on Eesti eesrindlik ja l\u00e4bipaistev suurulukite kui elusressursi majandamise korraldus eeskujuks kogu Euroopale. Meie loodust ilmestab ulukiliikide lai spekter ja populatsioonide hea seisund, mis on tagatud suurtel aladel majandamisega.<\/p>\n

Vanal \u201eKalevi\u201c Jahimehe liikmekaard kaanel on kiri: Kes ei hoolitse kasulike ulukite eest, sellel ei ole \u00f5igust ka jahti pidada. Vaatamata sellele, et jahipidamine on v\u00f5rreldes eelmiste k\u00fcmnenditega muutunud, on ta oma olemuselt sama ja jahimehed naudivad seda tegevust nii nagu vanal ajal. Jahipidamine algab uluki eest hoolitsemisega, tema kaitsega, soolakute ja s\u00f6\u00f6dap\u00f5ldude rajamisega. K\u00fcttimise moment on jahipidamise kui protsessi juures v\u00e4ike detail. Paraku just seda viimast \u00fcritavad jahist mitteteadvad ja mittem\u00f5istvad inimesed r\u00f5hutada. Siin on v\u00e4ljakutse jahimeestele: tuleb rohkem oma tegevusest teada anda.<\/p>\n

Jahipidamine oma detailides on k\u00fcll vaikiv kunst, aga jahinduse olemust tuleb kaaskodanikele selgitada. Tuleb m\u00f5ista, et loodusressursside kasutamine on meie k\u00f5igi \u00fchine asi. Puhas loodus on saanud inim\u00f5iguseks ja seet\u00f5ttu on \u00fchiskonnal \u00f5igus teada, mis metsas toimub ja miks toimub. Ja meie kohus ja miks ka mitte privileeg on seda selgitada.<\/p>\n

Jahimehed ajavad oma asja s\u00e4ra silmades ja nad teavad, et k\u00e4ivad \u00f5iget rada. Jahimehed ootavad avalikkuselt m\u00f5istvat suhtumist, k\u00fcttimise mahud tulevad tellimusena just \u00fchiskonna poolt. Need on jahimeestele kohustuslikud ja seet\u00f5ttu ei oleks \u00f5iglane pahandada nende jahimeestega, kes korrektselt jahti peavad. Meie Eesti ei ole suur, aga meid pole ka palju ja seet\u00f5ttu on lootust, et mahume siia k\u00f5ik ilusasti \u00e4ra.<\/p>\n

Aju- ja koerajaht paneb loomad rohkem liikuma. Teedel tuleb autojuhtidel olla veel t\u00e4helepanelikum. Looduses liikujale, seenelistele ja marjulistele on paslik meelde tuletada, et eriti n\u00e4dalavahetustel, kui ajujahid \u00a0toimuvad, tuleks olla metsateedel t\u00e4helepanelik, eriti siis, kui m\u00e4rkate punastes v\u00f5i oran\u017eides vestides mehi ja naisi askeldamas. EJS on soovitanud jahiseltsidel kasutada teede \u00e4\u00e4res ajutisi hoiatusm\u00e4rke \u201eEttevaatust jaht\u201c. Kui olete sattunud jahipidamise piirkonda s\u00e4ilitage rahu ja olge n\u00e4htav. Mitte mingil juhul ei tohi varjuda. Olge n\u00e4htavad ja teid m\u00e4rgatakse, raadio teel katkestatakse jahipidamine, kuni pole tagatud ohutus. Kuna jahimeestel on k\u00e4imas \u201ejahiohutuse aasta\u201c, siis on ohutuse teema eriliselt luubi all.<\/p>\n

Sellised m\u00f5tted 1.oktoobril.<\/p>\n

Ega muud kui s\u00e4ra silmadesse ja kivi kotti alanud jahihooajal!<\/p>\n

EJS<\/p>\n