Follow
Jahitunnistuse taotlemise kursusel on veel mõned vabad kohad. Tule ja liitu mõnusa jahindushuviliste seltskonnaga,
järgmised koolituspäevad on 21.-22. märtsil. Info: jahindus@vjl.ee Tel: 5209224
FOTO: erakogu
Kõik sai alguse sellest, kui Viljandimaalt Kärstna lähedalt Põrga külast tuli informatsioon maaomanikult, et tema metsas on surnud metssead. Informatsioonis oli ekslikult, et jahimehed on surnud metssead sinna jätnud. Ei elusad ega surnud metsloomad ei ole jahimeeste omad. Jahimeestele kuuluvad ainult kütitud ulukid. Samuti kuuluvad jahimeestele liiklusõnnetuses hukkunud ulukid. Maha matta, nagu jahimeeste leping Veterinaar- ja Toiduametiga (VTA) ette näeb, maaomanik keelas. Korjused asusid allikaterohkes kohas ja kuna omanik nõudis sigade äraviimist, siis ainuke lahendus oli need õnnetukesed ära vedada.
Jahimeestele on see juba noorjahimeeste koolitusest teada, et haavatud ja haige metsloom otsib jahutust veekogudest ja liigniisketest paikadest. Nii oli ka see kari tulnud surema allikate piirkonda.
Maaomanikult oli tulnud info VTAsse, et sead on tee äärest umbes 200 meetrit ja kokku on neid seal 7. Töö planeerisin siis kolmapäevaks 04.03 ja väljavedamise alguseks umbes kell 11, kuna veoauto koos konteineritega, kuhu sead panna, pidi saabuma peale lõunat. Eeldasin, et jõuab selle ajaga esimesed sead teeäärde välja tuua.
Ilmselt tekkis esimese korra kohta pisike kommunikatsiooniprobleem, aga 9.30 tuli kõne autojuhilt, et kuhu täpsemalt tulla, ta on varsti kohal. Sellega läks nüüd kiireks. Eile valmis mõeldud, kuid tabamatuks jäänud abimeest polnud enam mõtet otsida, tuli kiiresti asendaja leida. Õnneks esimene kontakt – kohalik jahimees Toomas, kellele helistasin, oli kohe nõus abistama. Olin õnnelik, aga mitte kauaks. Sain temalt infot, et kui ta eile käis kohta uuesti vaatamas, siis leidis veel ühe värskelt surnud sea, 8 siis kokku.
Tuhat tänu veelkord Toomas, et aitasid mul selle Kolgata tee läbida! Uskuge mind, kahele tugevale mehele polnud see kerge ega lihtne ülesanne. Kohapeal selgus, et 4 kaugemal asuvat siga olid 700 meetri kaugusel teest, kuhu vedukauto tõi konteinereid. Oru perv oli väga järsk, nii et konteinerid pidid jääma lausa sõidutee serva, samuti oli suur tõusunurk sigadest autoni.
Arvestades püdelat, libedat ja kobraste poolt auklikuks tehtud pinnast, lisaks veel vanad kivihunnikud ja oja läbimine, oli ainus lahendus korjused sealt välja lohistada. Et seda protseduuri natukene kergendada ja mitte väga katku laiali laotada, oli lahenduseks teha 200 L vaadist kelk. Klassikalist kelku ei saanud maapinna reljeefi ja ka lume puuduse tõttu kasutada, kuna pinnatakistus oleks nõudnud rohkemaid sikutajaid, et see rong liikvele saada.
Vaadist tehtud kelk loksus küll konarustel rohkem, kuid tänu ümaratele servadele liikus võimalikest takistustest põrkega mööda. Liiga kitsal ja kaldus ojakaldal tuli rakendada korralikku jõudu, et sead äravoolu teed ei läheks, kuna polnud külgpidamist. See oli sellise lahenduse ainuke puudus, kuid oma põhja ümarusega oli pinnatakistus õnneks minimaalne. Kui lõpuks konteineri juurde jõudsime, et suuremad sead konteinerisse saada, tuli konteiner panna külili maha ja need sinna sisse veeretada. Suure sea mahutamine, et pea välja ei jääks, oli päris keeruline, tuli keerata ja väänata ja suruda. Kilekottides ei ole korjuseid võimalik transportida, sest liigniiske püdel pinnas ja pori takistavad ja teevad libedaks ja kotid ei püsi kelgul.
Need olid esimesed kogemused korjuste transportimisel. Kogemusi pole ja eks tuleb tegevuse käigus õppida. Erivarustust ka pole, aga eks leidlikud maamehed mingi lahenduse ikka otsivad. Loodame, et nakkust eriti kuskile ei levinud, püüdsime, kuidas oskasime. Andsime parima, mida kahe palja käe ja toore jõuga on võimalik teha.
Rein Tafenau, jahimees
The post Seakatku päevikust first appeared on Viljandimaa Jahimeeste Liit.]]>
Foto: Marko Saarm. Sakala
14 veebruaril olid Viljandi jahimeeste liidu liikmed ühisjahis Järvamaal Lehola jahimeeste seltsi kutsel.Jahi korraldus oli kogu päeva vältel väga hea.Peale hommikust kohvilauda ja ühisrivistust suundusid 65 jahimeest laskekohtadele.Koertega ajujahi korraldamine oli eriti tähtis Viljandimaa aafrika seakatku keelupiirkondade jahimeestele kelle koerad pole ajujahi jooksumõnusid saanud pea kogu talve vältel maitsta.Igatahes tegid nii koerad ja koeramehed head tööd ja kütiti 8 metssiga.
Külalisjahimees Holger Johanson Rootsi Kuningriigist kiitis korduvalt head jahikorraldust mis toimis kogu päeva viivitusteta.Eriti avaldas talle muljet jahisarve puhumine ja samaaegne pea paljastamine.Traditsiooni tuleb austada,tõdes ta lõpetuseks.
Arvan,et jahipäevaga jäid kõik osalejad väga rahule.Ühiseid koeraga ajujahte peame korraldama lähiaastatel rohkem sest keelupiirkondade jahimehed ja jahikoerad vajavad tegutsemisvõimalusi.Küünarnukitunne on sellistes olukordades väga vajalik.
Tõnu Juul
Viljandimaa jahimeeste esindaja EJS juhatuses
The post VJL Ühisjaht Leholas first appeared on Viljandimaa Jahimeeste Liit.]]>
Pilt räägib rohkem kui tuhat sõna. «Metsas valitses haudvaikus ja laibalehk,» kirjeldas Pikasilla lähedal metsas avanevat pilti selle lehele saatnud inimene.
Foto: Erakogu
Hiljuti paljastasid Viljandimaa jahimehed teleriekraanil, et seakatk pole sugugi kontrolli all, nagu ametlikult väidetakse. Sootuks šokeerivam on olukord ka Valgamaa metsades.
Ühes Valgamaa paigas oli tõbi aasta lõpul maha niitnud terve seakarja, umbes 10–15 looma – läbisegi suuremaid ja väiksemaid. See oli vaid üks leide, millest kohalik jahimees teavitas ka veterinaarametit. Valgamaa veterinaarkeskuse juhataja Urve Laidvee sõnul on kõigilt surnud sigadelt ka proovid võetud.
Avaldatud andmete põhjal on avastatud septembrist üle Eesti 81 katkujuhtumit, neist 16 Valgamaal, sealhulgas kuus viimase kuu jooksul. Tekib küsimus, kas statistika ikka kajastab kõiki katkujuhtumeid.
Levik arvatust laiem
Sigade Aafrika katk (SAK) on paljudele kauge teema, kuna olukord võis tunduda kontrolli all olevat. Just seetõttu oli raputav 16. jaanuaril «Seitsmeste uudiste» saatelõik, milles Viljandimaa jahimehed avalikustasid šokeeriva tegelikkuse.
Saatejuhi sõnul paljastas jalutuskäik metsas paljudele jahimeestele juba ammu teada kohutava tõe, et SAKi levik on arvatust palju laialdasem. Mõistetamatu on neile aga, miks avalikkusele olukorda teisiti paista lastakse.
Uudiselõigus arvas Kärstna jahiseltsi esimees Henno Kallas, et jahimehed ei annagi enam teada leitud sigadest, sest nendega on käitutud ebaausalt, isegi ülbelt.
Kes tahaks hallitanud leiba?
Sama meelt on mitu Valga maakonna kütti. Üks neist on oma arvamuse julge avaldajana tuntud Aare Jaama, kes ütleb, et koostöö on olematu. «Metsas on kaootiline seis, katk möllab. Samas on mõne targa seisukoht, et hunte ei või küttida, kuna need murravad haigeid sigu. Ega ikka murra küll,» rääkis Jaama.
«Eelmisel aastal hundijahi ajal olid lipuringi sees ööpäev läbi seakari ja mõned hundid. Karja viimane, vigane ja kidura kasvuga põrsas, oli teistest paarkümmend meetrit maha jäänud. Mõtlesin, et miks hundid seda haiget siga siis ära ei söö. Aga no kas teie tahaksite hallitanud leiba süüa? Kui ikka värske võtta on, ega siis ei taha küll! Hunt ei taha ka neid haigeid loomi,» lükkas Jaama väite ümber.
«Sellega on nagu suure sõjaga: esimestest ohvritest räägitakse kõikjal, kui aga kõik kraavid juba täis, tundub see igapäevane. Mind paneb imestama, et leiti terve kari, see olevat kilomeetreid metsa sees. Sinna nad jäidki. Kuigi olid suured nõuded ette kirjutatud, siis nüüd on need naeruväärseks muutunud,» oli jahimehe karm hinnang.
«Ametnikud ju ei küsi ka, nad on ise targad,» väljendas Jaama pahameelt. «Ehedat infot ja teadmist saab aga nendelt, kes metsas käivad. Kui koostöö toimiks, võidaks sellest kõik.»
Valgamaale on paigaldatud kaks konteinerit nakatunud korjuste tarbeks. Jahimehed leiavad, et konteinersüsteem on läbi mõtlemata.
«Terve maakonna peale «tervelt» kaks tükki?! Kuidas peaks maakonna teisest otsast see siga sinna jõudma ja kes tahaks haisvat korjust oma autos vedada? See oleks nagu katku sihilik levitamine, sest vaatamata etevaatusabinõudele võib see ikkagi maha jätta üüratu katkujälje,» selgitas jahimees ohte.
«Ohutum oleks surnud loom metsa maha jätta – loodus teeb ise oma töö. Kui on konteiner, peaks see olema mobiilne, samuti nagu põletusahi. Seda tööd peaks tegema selleks ettevalmistuse saanud inimesed, kes saavad riigilt palka – siis oleks lootust, et asi toimib,» on Jaamal välja pakkuda praktiline lahendus.
Jahimehed ootavad võrdset partnerlust
Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts rõhutas samuti koostöö tähtsust. «SAK on kogu riigile suur väljakutse ja nii peavad kõik, keda probleem puudutab, mugavustsoonist väljuma ning lõpuks mõistma, et häda on meie õuel. Aitab vaid koostöö.»
Tema sõnul on praegu kummaline olukord, kus kütid süüdistavad hundiuurijaid, et nad kasutavad SAKi ära hundi totaalse kaitse kehtestamiseks. Nood omakorda väidavad, et jahimehed püüavad katku varjus rohkem hunte küttida.
Küsimusele, kas küttidel tehtud töö eest ka tasu oodata on, vastas Korts, et selts on teema üles tõstnud riikliku tauditõrje komisjoni istungitel ja praegu oodatakse vastust. Põhiküsimus ongi, kes toimetab ja kannab kulud korjuste konteineritesse viimisel. Lisaks puudub jahimeestel erivarustus ja väljaõpe. Korts nõustub, et loomaga oskamatult ringiaskeldamine suurendab ohtu veelgi.
Kui koertega jaht keelatud, kas ei peaks metsas keelama ka muud lärmakad tegevused, näiteks metsatööd, et mitte sigu liikvele ehmatada?
«Kogu riigi majandust seisata ei saa, tuleb valida variandid. Näiteks edastasime amekondadele Ida-Virumaa liikmete arvamuse militaarmanöövrite kohta. Kui tauditõrje komisjoni eesmärk on metssigu võimalikult vähe liigutada, peaks seda järgima kogu ühiskond ja kõik sektorid,» on jahimeeste seltsi juhi seisukoht.
Veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel peab seevastu koostööd küttidega heaks ega usu, et jahimehed midagi varjaksid. Sama meelt on ka Valgamaa veterinaarkeskuse juhataja Urve Laidvee.
Väidetavalt on jaanuari lõpus leidmas aset järjekordne piirkondlik kohtumine veterinaarameti ja jahimeeste seltsi vahel. Jahimehed loodavad, et katkuepideemia on kõrgetele ametnikele midagi õpetanud ja kohtumist võetakse võrdsete dialoogina ning arvestatakse ka küttide arvamuste ja kogemustega.
The post Seakatk: ametlikud andmed versus šokeeriv tegelikkus first appeared on Viljandimaa Jahimeeste Liit.]]>
Foto: M. Saarm
Jahindushuvilised, kes veel ei oma jahitunnistust!
Aafrika seakatku surnud metssiga Roosilla kandis
Foto: Elmo Riig / Sakala
Kolmapäeval istusid ühise laua taga veterinaarameti esindajad ja jahimehed, et arutada keerukas olukorras ilmsiks tulnud kitsaskohti. Suud said puhtaks räägitud, kuid asjaosalisi rahuldavate kokkulepeteni veel ei jõutud.
Viljandimaa jahimeeste liidu esimees Mart Tasane oli eile Sakalale antud telefoniusutluses üsna emotsionaalne ning lubas peagi koos kõigi Eesti jahimeestega riigiametile ühispöördumise teha.
Liiga vähe toetust
Esmaseks mureks on Mart Tasase sõnul metsast leitud surnud loomade matmise korraldamine. «Viimase kuuga on Suislepa jahiselts omast taskust maksnud umbes 400 eurot koppadele ja traktoritele, et sügavas padrikus korjused maetud saaksid,» rääkis ta.
Auke on tulnud kaevata ka käsitsi ning külma saabudes muutub olukord veelgi trööstitumaks. «Kaevesügavus peab olema poolteist meetrit, lisaks on koolnud loom kange kui kont.»
Arvestatavad kulud kaasnevad ka rõivaste, relvade ja sõiduvahendite desinfitseerimisega. Vestluse käigus ilmnes siiski, et desinfitseerimisega on veterinaaramet nõus lahkesti aitama, kuid info katkendliku liikumise tõttu pole keegi sellest õigel ajal kuulnud.
Viljandimaa veterinaarkeskuse juhataja Terje Oper näeb olukorda märksa paremates värvides. «Ei saa küll väita, et muret ei oleks, kuid katk on ikkagi lokaliseeritud – müts maha meie tublide jahimeeste ees.»
Operi sõnul teeb veterinaaramet kõik endast sõltuva küttide abistamiseks. Näidetena jäid kõlama Tarvastu valda paigaldatud konteiner positiivse katkuprooviga korjuste ladustamiseks, desinfitseerimisvahendite jagamine ja üldine teavitustöö.
Mart Tasane nimetas korjusekonteinerit naljanumbriks. «Selleks, et suurem loom sinna sisse saada, peame ta enne ära tükeldama ja prügikotti toppima. Kusjuures selles ei tohi loomi sinna visata, sest loomsete jäätmete käitleja ei saavat neid siis põletada. Seepärast peame need siis mingitesse spetsiaalsetesse kottidesse ümber tõstma. Mida see konteiner siis õigupoolest lahendab?»
Sõna sõna vastu
Samuti ei saa jahimehed päriselt aru ajujahi keelustamisest. Nad on üsna kindlad, et katku levikus on suuresti süüdi hundid. Esimehel on varrukast võtta kolm juhtumit, kus katkus loomi on leitud just pärast hundikarja nägemist.
«Nad ajavad ju sööki jahtides loomi palju kaugemale, kui meie kindlat maatükki ümber piirates ajujahiga seda teeksime. Ja olete te näinud, kuidas nad ohvrit söövad? Hiljem on kiskjail kogu karvastik verine,» rääkis Mart Tasane.
Tema meelest aitaks katku levikut piirata hundijaht, kuid praegu on see maakonnas keelatud. Sama lugu on abistavate valgusallikate kasutamisega öisel ajal. «Saaksime nende toel sigu söödakohas küttida,» nentis Tasane.
Nii hundijahti kui valgustitega jahipidamist ei pidanud Terje Oper küllalt argumenteerituks. Mõistlik pole veterinaarkeskuse juhataja meelest ka ajujahti lubada, et piirkonna puhastumist kiirendada. «Küsisin jahimeestelt, kas nad suudavad tagada, et ajujahi tulemusena ükski haige loom kusagile kaugemale plehku ei pane, ja nad tunnistasid, et ei suuda seda,» rääkis Oper.
Tasase ütlemist mööda on praegune olukord ka vanemad ja väärikamad jahimehed endast välja viinud. «Mõni tuleb minu juurde sellises jõuetus vihas, et lausa käed värisevad,» rääkis esimees. «Jahipidamine on ju meie hobi, praegu oleme aga nagu tööloomad. Tehke seda ja tehke toda! Mõistmist ja abi ei tule aga kusagilt.»
Allikas: SAKALA
The post Aafrika seakatk ajab jahimeestel karvad turri first appeared on Viljandimaa Jahimeeste Liit.]]>
Foto: Marko Saarm / Sakala
Loomsete jäätmete käitleja AS Vireen alustas kogumiskonteinerite paigutamist seakatku diagnoosiga metssigade korjuste kogumiseks, teatas veterinaar- ja toiduamet (VTA).
Esialgu paigutatakse VTA teatel üle Eesti taudipiirkondadesse viis konteinerit.
«Kuna talvised ilmaolud muudavad korjuste matmise keeruliseks ning uusi leide taudikahtlusega loomadest lisandub igapäevaselt, paigutatakse kõigisse taudistunud piirkondadesse lekkekindlad konteinerid korjuste kogumiseks,» ütles VTA peadirektor Ago Pärtel. «Nendele konteineritele korraldatakse AS Vireeni poolt eraldi veoring, et vältida võimalikku ristsaastumist.»
«Taudimaterjali konteineritesse kogumine aitab ühtlasi vältida nakkusohtlike korjuste väljakaevamist teiste metsloomade poolt,» lisas Pärtel.
Konteinerid paigutatakse Valgamaal Hummuli ja Õru valda, Viljandimaal Tarvastu valda, Võrumaal Varstu valda ja Ida-Virumaal Lüganuse valda. Konteinerid on lukustatud ning need on kasutamiseks vaid kohalikele jahimeestele. Ühe konteineri mahutavus on 600 liitrit ning neid tühjendatakse vastavalt vajadusele.
Lähinädalatel jõuab Eestisse ka mobiilne põletusahi, mida saab kasutada seakorjuste (sh talvetingimustes metsseakorjuste) kohapeal hävitamiseks, et vähendada taudi levimise riski.
Seni Eestis kodusigadel sigade Aafrika katku diagnoositud ei ole. Kõik loomapidajad peavad järgima ettenähtud bioohutusmeetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta. Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile.
Allikas: Postimees
The post Sigade Aafrika katku levikupiirkondadesse paigutatakse kogumiskonteinerid first appeared on Viljandimaa Jahimeeste Liit.]]>