Follow
TULEMUSED: VJL Laskevõistlused koond 2020
The post LASKEPÄEV 2020 juhend first appeared on Viljandimaa Jahimeeste Liit.]]>
Igasuvisel heinateo ajal tuleks olla ettevaatlik, sest heina sees võivad peituda metskitse talled või ka teiste loomade ja lindude pojad.
“Heinatööde tegemisel tuleb olla tähelepanelik ja arvestada võimalusega, et heina sees võivad peituda metskitse talled või linnupojad. Loomadel-lindudel on pojad kasvamas, mistõttu suureneb võimalus et põllumajandustehnika ja loomade-lindude järelkasv satuvad kokku. Et ära hoida loomade vigastamist või hukkumist, selleks kasutavad põllumehed erinevaid niitmistehnikaid, nagu näiteks lageda poolt metsapoole siis põllu keskelt põllu äärte suunas ja muu selline,” selgitas EJSi tegevjuht ja jahindusbioloog Tõnis Korts.
Kitsetalled, halljänese pojad jt loomad võivad olla pika heina sees ning ei pruugi põllumasinaid märgata või kuulda. Sestap tuleks olla tähelepanelik ning võimalusel kokkupõrkeid vältida.
“Näiteks kuni paarinädalaste metskitse tallede puhul tuleb arvestada sellega, et sellises vanuses nad ei põgene, vaid suruvad ennast maad ligi,” ütles Eesti Maaülikooli dotsend ja ulukibioloog Tiit Randveer.
Juhul, kui näete, et loom-lind on hätta sattunud, tuleks helistada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile (1313).
Allikas: Ejs
The post Heinatööde ajal ettevaatust metskitse talledega first appeared on Viljandimaa Jahimeeste Liit.]]>Maanteeameti ja EJS-i koostöös valmis video sellest kuidas käituda, kui metsloomad satuvad teele.
“Nüüdseks pea 2 aastat aktiivset tööd, on Maanteeameti ja Eesti Jahimeeste Seltsi, aga ka Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri koostöös viinud märkimisväärsete tulemusteni. Valminud on õpetlik video ning peagi on aga oodata olulist lisa,” selgitas EJSi ”Ulukid teel” projektijuht Urmas Salmu.
Õpetlik video suunab tavaliiklejaid kuidas ohutult käituda ja milliseid suuniseid järgida ning räägib sellest, kuidas metsloomad võivad käituda.
Allikas:EJS
The post VIDEO: Metsloomad teel – kuidas käituda? first appeared on Viljandimaa Jahimeeste Liit.]]>
Vastavalt jahikalendrile algas oktoobriga aju- ja koertega jahi hooaeg. Jahimeestele on see aktiivse sõraliste küttimishooaja algus ja seetõttu väga oluline.
Sõralistest kütitakse meil põtru, punahirvi, metssigu ja metskitsi. Metssigu küll sigade Aafrika katku tõttu vähem. Eestis kütitakse suurulukeid valdavalt seltskonnaga ehk siis ühisjahil. Ühisjaht on suur rahvuslik väärtus, mis ühendab eri rahvusi ja ühiskonnakihte. Öeldakse, et saunas ja jahil on kõik võrdsed. Loevad vaid jahimehe oskused ja see teebki ühisjahist väärtuse. Jahimehe praktilisi jahioskusi ei saa osta raha eest, need omandatakse ise ja vanemate kaaslaste abiga, mis omakorda kindlustab põlvkondade vahelise seose. Ühisjahil on ka vähem nii eetilisi kui ka seaduse rikkumisi. See tuleneb suuremast sotsiaalsest vastutusest ja kontrollist.
Eestis on kehtiv suurulukite majandamise ja hooldamise süsteem läbi jahipiirkondade, mis antakse riigi poolt valdavalt MTÜdele kasutada. Arvestades, et keskkonnakaitse ja looduskaitse põhimõtted muutuvad üha tähtsamaks, on Eesti eesrindlik ja läbipaistev suurulukite kui elusressursi majandamise korraldus eeskujuks kogu Euroopale. Meie loodust ilmestab ulukiliikide lai spekter ja populatsioonide hea seisund, mis on tagatud suurtel aladel majandamisega.
Vanal „Kalevi“ Jahimehe liikmekaard kaanel on kiri: Kes ei hoolitse kasulike ulukite eest, sellel ei ole õigust ka jahti pidada. Vaatamata sellele, et jahipidamine on võrreldes eelmiste kümnenditega muutunud, on ta oma olemuselt sama ja jahimehed naudivad seda tegevust nii nagu vanal ajal. Jahipidamine algab uluki eest hoolitsemisega, tema kaitsega, soolakute ja söödapõldude rajamisega. Küttimise moment on jahipidamise kui protsessi juures väike detail. Paraku just seda viimast üritavad jahist mitteteadvad ja mittemõistvad inimesed rõhutada. Siin on väljakutse jahimeestele: tuleb rohkem oma tegevusest teada anda.
Jahipidamine oma detailides on küll vaikiv kunst, aga jahinduse olemust tuleb kaaskodanikele selgitada. Tuleb mõista, et loodusressursside kasutamine on meie kõigi ühine asi. Puhas loodus on saanud inimõiguseks ja seetõttu on ühiskonnal õigus teada, mis metsas toimub ja miks toimub. Ja meie kohus ja miks ka mitte privileeg on seda selgitada.
Jahimehed ajavad oma asja sära silmades ja nad teavad, et käivad õiget rada. Jahimehed ootavad avalikkuselt mõistvat suhtumist, küttimise mahud tulevad tellimusena just ühiskonna poolt. Need on jahimeestele kohustuslikud ja seetõttu ei oleks õiglane pahandada nende jahimeestega, kes korrektselt jahti peavad. Meie Eesti ei ole suur, aga meid pole ka palju ja seetõttu on lootust, et mahume siia kõik ilusasti ära.
Aju- ja koerajaht paneb loomad rohkem liikuma. Teedel tuleb autojuhtidel olla veel tähelepanelikum. Looduses liikujale, seenelistele ja marjulistele on paslik meelde tuletada, et eriti nädalavahetustel, kui ajujahid toimuvad, tuleks olla metsateedel tähelepanelik, eriti siis, kui märkate punastes või oranžides vestides mehi ja naisi askeldamas. EJS on soovitanud jahiseltsidel kasutada teede ääres ajutisi hoiatusmärke „Ettevaatust jaht“. Kui olete sattunud jahipidamise piirkonda säilitage rahu ja olge nähtav. Mitte mingil juhul ei tohi varjuda. Olge nähtavad ja teid märgatakse, raadio teel katkestatakse jahipidamine, kuni pole tagatud ohutus. Kuna jahimeestel on käimas „jahiohutuse aasta“, siis on ohutuse teema eriliselt luubi all.
Sellised mõtted 1.oktoobril.
Ega muud kui sära silmadesse ja kivi kotti alanud jahihooajal!
EJS
Allikas: ejs.ee
The post 1.oktoobril algas aju- ja koertega jahi hooaeg. first appeared on Viljandimaa Jahimeeste Liit.]]>
The post Laskepäev 2019 first appeared on Viljandimaa Jahimeeste Liit.]]>
