Hinnalist hirve päästab küti kuuli eest padrik

SUPERTROFEE: Kärla jahimees Reimo Prants nädalavahetusel kütitud 15harulise punahirvepulliga. Foto: Kristjan Teär

Viljandimaa jahimeeste liidu juhatuse esimehe Mart Tasase tähelepanekut mööda on ka siin kandis hirvede arvukus tõusuteel. Tema pakkus, et meie maakonnas lippab ringi kuni 200 isendit. Täpset arvu ei teadvat aga keegi, sest hirv ennast inimesele näidata ei taha. «Hirve trofeepull tuleb põllule alati hämaras ega jää sinna kauemaks kui mõneks minutiks.»

Nagu Tasane nentis, pole hirv jahimehele eesmärk number üks. Kõige rohkem kütitakse ikka põtra ja siga. Jahimehe meelest pole Eestis ka hirveküttimise traditsiooni. «Ei osata ehk hirveliha hinnata,» pakkus ta põhjenduseks ning lisas, et trofeena on hirv siiski väga nõutud. «Ilus hirvepull on iga jahimehe unistus.»

Rohkem on Tasase teada hirve kütitud Hiiu- ja Saaremaal, kus nende populatsioon on suurem. «Kui saartel oli hirvi omajagu juba paarkümmend aastat tagasi, siis meile hakkasid nad siis alles vaikselt Läti kaudu sisse tulema. Algul oli neid kõige rohkem Mõisaküla jahimaadel, nüüd on nad vaikselt ka allapoole, Halliste ja Rimmu kanti tulnud.»

Mart Tasase andmeil leidub hirvi ainult maakonna lääneosas. Esimesed loomad kütitigi tema mäletamist mööda just Mõisaküla maadel ja alles sel aastal lasi hirve Heimtali selts. Kaks hirvepulli on hakanud käima ka Tasase kodustel, Kõpu jahiseltsi maade söödaplatsidel.

«Huvi hirve vastu jahimeestel on, aga teda tabada on äärmiselt keeruline,» kurtis Tasane. «Kui saartel veel võib teda näha, siis meil on ta väga varjatud eluviisiga ja hoidub padrikutesse. Need on aga tihti eraomanduses ja teid pole. Jahiks oleks vaja meestega katta paarsada hektarit. See pole lihtsalt võimalik.»

Hirvejaht on paras proovikivi isegi vilunud kütile. «Ega ta üle sihi minnes seisma jää. Põrutab sisuliselt ühe hüppega sealt üle. See peab ikka väga proff vend olema, kes lasu ära teha julgeb.»

Jahindusnõukogu pole Tasase sõnul hirvede küttimisele limiiti seadnud, sellegipoolest tuleb jahimeestel jälgida nende loomade vanuselist ja soolist koosseisu. «Nõrgemad ja äbarikumad ikka enne. Ja siis on veel reegel, et lastud isendite seas peab olema kolmandik vasikaid, kolmandik lehmi ja kolmandik pulle. See tagab arvukuse normi piiresse jäämise.»

Praegu hirved jahimehi kartma ei pea, sest seaduse järgi tohib neid küttida 1. septembrist 31. jaanuarini.

Allikas: SAKALA