EJS Juhatuse erakorraline koosolek sigade Aafrika katku teemal
Follow
Eile, 15. septembril kogunes Eesti Jahimeeste Seltsi erakorraline juhatus. Päevakorras oli üks punkt: sigade Aafrika katk (SAK) ja EJS tegevused sellega seoses. Külalistena olid kutsutud Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektor Ago Pärtel, Keskkonnaministeeriumi jahinduse peaspetsialist Tõnu Traks, Keskkonnaameti eriolukordade spetsialist Teet Koitjärv ja looduskaitse peainspektor Mait Tint Keskkonnainspektsioonist.
Koosoleku avas Margus Puust, kes informeeris kohalolijaid sellest, mis on siiani erinevatel kokkusaamistel arutatud ja milleni jõutud. Edasi sai sõna VTA peadirektor Ago Pärtel, kes tutvustas juhatuse liikmetele SAKi lähemalt ja Euroopa sellealast kogemust. Kodusigade osas on rohkem informatsiooni kui metssigade osas. Metssigade osas 100%- list juhendit ei ole. Vaktsiin puudub. 2006. aastal jõudis haigus Venemaa kaudu Gruusiasse ja sealt levis edasi. SAKi on pikkade distantside taha edasi kandnud inimene. Inimene on ka täna kõige olulisem haiguse levitaja. Pärteli sõnul jõuab peatselt alla Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud dokument Eesti SAK tauditsoonide kohta.
Teet Koitjärv KKA-st tutvustas olukorda lõunanaabrite juures ja Keskkonnaameti tegevusi. Koos KKM ja jahimeestega on välja töötatud soovitused jahimeestele.
Peamine põhimõte on: metssigu ei tohi ajada liikvele, milleks
- jätkata küttimist arvukuse piiramiseks,
- jahipidamisviisidest eelistada hiilimis-, varitsus- ja otsijahti,
- võimalusel küttida metssigu olemasolevatel söödakohtadel,
- olemasolevaid söödakohti varustada pidevalt kvaliteetse söödaga, vältimaks sigade liikumist ka peale söödakohas küttimist,
- uusi söödakohti rajada vaid juhul, kui need puuduvad lähikonnas,
- vältida võimalusel metssigadele korraldatavaid ajujahte,
- põtrade arvukuse piiramiseks korraldatavaid ajujahte viia läbi aladel, kus metssigade esinemine on vähetõenäoline.
Need soovitused kiideti heaks Riikliku Loomatauditõrje Komisjoni 10.09.2014. a istungil.
Eesti Jahimeeste Selts on teinud KKA ettepaneku lubada SAK ajaks lisasöötmine ja soolakud kaitsealadel ja püsielupaikades põhjendades seda sellega, et kui aju- ja koertejahid pole soovitavad, siis on kaitsealadel raske loomi küttida. Keskkonnaamet on teemat arutanud ja hetkel ei peeta seda vajalikuks. Juhatuse liikmed soovisid, et Keskkonnaamet aga veel kaaluks tõsiselt seda ettepanekut, sest SAK levib ka kaitsealadel ja küttimist on vaja läbi viia ka seal.
Tõnu Traks KKM-st analüüsis olukorra tõsidust ja palus juhatuse liikmetel seda ka jahimeestele selgitada. Tegemist ei ole enam tavaolukorraga ja seda tuleb endale tunnistada. Alati tuleb tõsiselt kaalutleda, kui mingeid otsuseid vastu võetakse. Probleem on ka jahikoerte omanikel, meil on ca 3000 jahikoera.
Juhatuse liikmed koos külalistega arutasid võimalikke tegutsemisvariante. Tõdeti, et kuna eelnevat põhjalikku kogemust Euroopas ei ole, siis ka täna ei ole täpselt teada, kuidas õigesti toimida. Lõunanaabrite, Valgevene ja Leedu ning Poola kogemused näitavad, et liiga aktiivsed meetmed ei anna soovitud tulemust, pigem vastupidi. Metssigu ei ole võimalik 100% ära küttida ka siis, kui selle eest preemiat maksta nagu Lätis. Euroopa Komisjon on Lätile ja Leedule teinud etteheiteid liiga aktiivse küttimise osas. Valdavalt pooldati seisukohta, et jätkata küttimist kokkulepitud mahus ja oluliselt küttimist mitte suurendada. Põhiline arusaam on ühine, metssigu ei ole soovitav liigselt liikuma ajada. Selleks tõenäoliselt teeb Vetamet KKM-le neljapäevasel nõupidamisel ettepaneku keelata aju- ja koertega jaht tauditsoonis ja aju- ja koertega metsseajahi puhvertsoonis. Millised need tsoonid täpselt on, see selgub Euroopa Komisjoni dokumendist lähipäevil.
Arutati ka olukorda, et tulenevalt piirangutest aju- ja koertejahi osas võivad põdra ja metssea küttimismahud vastavates piirkondades jääda täitmata. Selles osas tehti ettepanek arutada see teema maakondlikes jahindusnõukogudes ühiselt läbi.
Juhatuse liikmed panid jahimeestele südamele, et mitte mingil juhul ei ole õige tegelikku olukorda varjata ja näiteks leitud surnud sigadest teadlikult jätta teatamata. Olukord, milles oleme, nõuab meilt ausust ja adekvaatse informatsiooni andmist.
Endiselt ollakse seisukohal, et peamine katku levitaja on inimene tulenevalt oma ebaõigest tegevusest. Siinkohal on koosolekul osalejate palve kõigile, et täpselt jälgida VTA poolt kehtestatud ja soovitatud meetmeid nii jahisaagi käitlemise kui ka muude tegevuste osas. Need leiab EJS koduleheküljelt. Silmas tuleb pidada mitte tavalisi jahihooaja eesmärke, vaid suuremat plaani: meil on vaja edukalt seljatada SAK ja säästa kodusigasid sellest haigusest. Peame kõik teadvustama, et meil on eriolukord ja see nõuab ka erimeetmeid. Eriolukorras käitumise reegel on ka see, et parem karta kui kahetseda. Kui üks või teine kasutusel olev meede osutub mingi aja pärast ebavajalikuks või ebasobivaks, heidetakse see kõrvale.
Lepiti kokku, et ollakse paindlikud ja jälgitakse pidevalt olukorda ja vahetatakse operatiivselt informatsiooni. Erinevate ametite esindajad avaldasid valmisolekut vajadusel osa võtta kõigist EJS juhatuse koosolekutest kuni olukord on stabiliseerunud.
Järgmine informatsioon saabub pärast neljapäevast riikliku loomatauditõrje komisjoni istungit.